2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Eesti vgevad
Vee niduslikud salateed

Suurallikast voolab sekundis vlja kuni 3000 liitrit vett.
Olime paelahmakate vahelt laskunud kaelamurdvat rada pidi mnikmmend meetrit allapoole ning liikusime teejuhi saatel ha edasi. Kord ahenesid koopad nii kitsaks, et tuli end kivide vahelt peaaegu lbi pressida, kord laienesid avaraiks nagu katedraal.

Taskulampide heledad valgusvihud andsid vimaluse vaadelda mitmevrvilisi hiidpurikaid, mis rippusid rhmiti alla laest ja sirutusid lespoole prandast. Nende kuju oli niivrd veider ja vaheldusrikas, et raske oli uskuda, et see pole unengu. Viibisime parajasti Madagaskari saare phjaosa lubjakivi platoosse uuristatud koobastikus. Koobastiku rajajaks oli aastatuhandete jooksul olnud voolav vesi. Samasuguseid looduse meistriteoseid leidub maakera mitmetes nurkades. Kige suurejoonelisem sellelaadne asub Ameerika hendriikides Kentucky osariigis. Seal ulatub kohati korrustena ksteise peal kulgevate labrintide kogupikkus sadade kilomeetriteni. Phja- Madagaskari kiviplatoos looklevate kikude pikkust ei tea praegusel ajal keegi. Nende uurimist on alles hiljuti alustatud.

Tuhala karstiala suurvee ajal mmaaugu ja Virulase koopa vahel.
Kust karst oma nime sai. Kige kauem ja phjalikumalt lbi uuritud lubjakivikoopad maailmas asuvad Slovee nias Karsti platool. Just seda paika uurides judsid geoloogid rohkem kui sajandi eest jreldusele, et need looduse taiesed saavad tekkida seetttu, et lubjakivi voolava vee toimel pikapeale lahustub. Nhtust, mille tulemusel lubjakividesse kikvimalikke pinnavorme tekib, hakati avastuskoha Karsti platoo jrgi nimetama rahvusvahelise terminiga karst. Sloveenia karstikoobastikud on muide ndsel ajal suurelt jaolt avatud ka turistidele, ning hes koobastest, nimega Kontserdisaal, mille krgus 50 meetrit ja pranda pindala 3000 ruutmeetrit, korraldatakse aeg-ajalt uhkeid muusikaetendusi.
Teatavasti koosneb meie kodumaa phjaosa maapu suuremalt jaolt samuti lubjakividest. Jrelikult peab voolav vesi karstinhtusi tekitama ka siin. Nii ongi. Eesti salajgede ja -ojade uuristatud koopad ja muud pinnavormid on pnevad ning kohaliku rahva seas ikka mbritsetud teatud salapraga. ige elamuslikke karstivlju leidub mitmel pool Saaremaal, Hiiumaal, Virumaal, Harjumaal ja Raplamaal. Vist toredaimad nende seas on Kostivere ja Tuhala karstialad Harjumaal. Esimene jb Tallinnast paarkmmend kilomeetrit itta, teine ligi 35 kilomeetrit lunasse.

Kostivere skulptuuride aias. Asjasse phendamatu vib sellest paigast mda TallinnaPeterburi maanteed ka nii lbi kihutada, et ei mrka midagi. Peaaegu laudsile tasandik tee veeres nib ksluine ja igav. Siiski tasub seal, kus otse tee veeres marad paest laotud muinaskalmed ning vike kivist muuseumihoone silma hakkavad, auto seisma jtta. Tee vastaspervel on nha voolamas vikest jge. Jeke nagu Eesti jekesed ikka, kuid tal on ks eripra. Voolav vesi nib alguse saavat mittemillestki. hel pool teed vuliseb ta rutakalt mere poole, kuid teisel pool teed, lesvoolu vaadates, on ta silmist kadunud.
Tegelikult seisad sa siin Eesti he suurema salaje pevavalgele ilmumise kohas. Rahvas muide on selle jrgi andnud jele ka nime Jelhtme jgi. Siit lesvoolu asub jgi kusagil su jalge alt risti maanteega ning teisel pool teed rohetava murukamara ja paeplaatide all. Selleks, et nha kohta, kust jgi maa alla peitu poeb, tuleks siit enam-vhem risti teega kndida le kahe kilomeetri lesvoolu.
Ehkki jgi voolab vahepealses ligus silmale nhtamatuna, oskab asjatundlik pilk maastikus leida kindlaid mrke je olemasolust. Maantee res on pinnases nha lohke ja nvasid, nagu oleks keegi vga ammu siin paekivi kaevandanud. Paarsada meetrit kaugemal muutuvad mrgid juba nii silmatorkavaks, et ei saa mrkamata jda kellelegi. Paesed jrsakuservad on kohati mitme meetri krgused, nende alumises osas vib tihti silmata tumedaid koopaavausi. Enamasti on avaused siiski nii kitsukesed, et isegi vikene laps sealt sisse pugema ei mahuks. Vooluveed on siin paekivist karniisidele andnud ige mitmekesiseid vorme. Fantaasiale veidi voli andes on kerge kujutleda, et viibid looduslike skulptuuride aias. Skulptuuridest muljetavaldavaim on minu jaoks ikka olnud paene seen. Seenel on kbar ja jalg, nagu pris puravikul. Kiviseene mtmed on aga sellised, et tema kbara peal saab vabalt ringi jalutada ning kui juhtub kehv ilm olema, siis ka kbara alla vihma eest varju minna. Meelikitev on ka looduslik kivisild. Silla pikkus on 7 meetrit ja paksus ligi meeter. Suvekuudel on looduslik skulptuuride aed vrvikirev: kevadest sgiseni itseb paeastangutel erinevat tooni lilli. istaimi leidub siin erakordselt ohtralt seeprast, et lubjarikas pinnas on eelistatuimaks kasvupaigaks vga paljudele taimeliikidele. Siit vib leida ka hulga liike, keda mujal kui paepealsetel ldse ei leidu. Kostivere karstiala kuulub looduskaitse alla.

Muist koobastest on jnud saladuseks. Kostivere karstivljal viibides ja hoolikalt krvu teritades vid kuulda linnulaulu, kariloomade hikeid ja maantee mra, kuid mitte je vulinat. Ometi peab kusagil su jalge all voolama pris korralik jgi. Geoloogide hinnangul voolab siit piki salatunneleid igas sekundis lbi ligi 6000 liitrit vett. Elektromagnetilised mtmised on viidanud, et mnes paigas leidub siin maa all ige avaraid thikuid. Kummatigi on nende tpne asukoht ja suurus jnud tnaseni mramata. Koobastest, mis avanevad maa peale ja mida iga huviline saab uudistama minna, on suurim Karjakeldri-nimeline. Paemurru perest ligi 200 meetrit edelasse jva koopa pikkus on 6 meetrit, laius kuni 4 meetrit ja krgus 2,5 meetrit.
Olen Kostiveresse korduvalt trehvasalateed nud aegadel, mil kogu paik on tundmatuseni muutunud. Need on perioodid, kui maa-alused vooluteed kasvanud veehulka enam vastu vtta ei jua. Siis on nvad, svendid ja augud, mille phjas kerge suvekingaga muretult ringi kndida visid, pilgeni vett tis. Enamasti juhtub selline hooaeg tulema kevaditi, suurvee ajal. Aga mnikord, nagu niteks mullu prast vihmarohkeid ndalaid, ka keset suve. Sel ajal on siinne veesilmade rgastik suisa eluohtlik. Kohalike inimeste jutu jrgi on olnud juhuseid, kus jrsuservalistesse ja sgavatesse veeaukudesse on uppunud lehmi ja lambaid. Kord olevat ks salalik karstiauk nudnud koguni inimohvri. Mnusalt lmbe hk oli klapoisi sinna ujuma meelitanud. Mis temaga tpselt juhtus, ei tea keegi, kuid uppununa ta leiti.

Suurallikat koos naaberltetega peetakse Eesti veerohkeimaks allikaterhmaks. Kuivaje nimesilt paistab silma igahele, kes mda Tallinna Tartu maanteed liikudes on judnud Tallinnast 45 kilomeetri kaugusele. Kui peatuda ja uurida, mis on nha sildi taga, paistab enamikul kuudel aastast, et kiri sildil rgib sulattt. Mlemal pool maanteed on selgesti nha laugete servadega looklev jesng, milles pole tilkagi vett. Puasematel suvedel, kui rohi mujal juba krbemas, on taimevaip jesngi phjas ikka veel lopsakas. Siis vib seal leida rohtu smas lehmi ja lambaid. Siin on samamoodi nagu Jelhtme kandis, maa sgavuses vulisemas salajgi. Oma lemjooksul on see rohkem kui 30 kilomeetri pikkune vikejgi maa peal selgesti jlgitav. Seejrel, veidi enne maanteed, kaevub ta karstivlja rohketesse aukudesse ehk pugemitesse, nagu geoloogid neid kutsuvad. Maapuest nhtavale tuleb ta uuesti umbes kaks kilomeetrit allavoolu. Olen seda krvalist kohta, kust Kuivajgi rohkete allikatena taas vlja ilmub, kuid kuhu turisti jalg liharva satub, korduvalt takseerimas kinud.
Jepere talu paikneb ligi kilomeeter Kuivaje hinemiskohast Pirita jega lesvoolu. Talu peremees on natuke le viiekmne lo Karner. Tal pole midagi selle vastu, kui tema ue all imeliku vee vljapulbitsemise auku kaema tullakse. lo jutustas, et talu rajas tema vanaisa 1920-ndatel aastatel. Kaevu polnud vaja kaevata, sest vajaliku vee andis aasta ringi allikas. Ltet tundis kohalik rahvas Suurallika nime all. Paarkmmend aastat tagasi laskis lo siiski ehitada taluuele kaevu, sest mnedel kuivadel suvedel kippus allikas talu elanikud veeta jtma.
hel mrtsikuu peval laskusime talu vrava juurest heskoos Suurallikat vaatama. Otse jeoru serva all asuv paarimeetrise lbimduga veesilm ngi vlja nagu keev katel. Kusagilt augu sgavusest viskusid les aina uued veepahmakad ning voolasid hoogsalt jenkku, mis siit lesvoolu tiesti kuiv oli. Prisin, kui sgav Suurallikas praegu on. lo arvas, et vesi viks ulatuda umbes rinnuni. Vanaisa olevat allikaphja aeg-ajalt puhastanud ning selle servi kividega kindlustanud, aga tema ise pole viitsinud lttega jnnata.
Jeoru vastaskaldal oli nha piki nlva alla voolamas teist, veidi viksemat allikat.
Siit allavoolu kndides leidsin lheduses veel hulga allikatest algavaid ojakesi, mis jesngi valgusid. Mnisada meetrit edasi oli vett jenkku kogunenud juba nii ohtralt, et moodustus igati korralik jgi. Hdrogeoloogilised mtmised on osutanud, et Suurallikast vlja voolav veehulk vib olla mnikord tohutu kuni 3000 liitrit sekundis. Muud lhedased allikad lisavad veel ligi 5000 liitrit vett sekundis. Seda allikaterhma peetakse kige veerohkemaks kogu Eestis. Tuleb vaid rhutada, et tegemist on karstiallikatega. Karstiallikas erineb tavakujutluste allikast mitmeti. Esiteks sltub tema veehulk suuresti sademetest ja vib aastaringselt jrsult kikuda. Teiseks on vee vrv, lhn ja maitseomadused nagu oja- vi jeveel. Tegemist on ju tegelikult salaojaga.

Kuivajel vib suurveega uivajel korraldada raftingut. Igal aastal on Kuivajel perioode, kui je vlimus ei vasta prmugi ta nimele. Erinevalt Kostivere suurveest voolab maa peale vljapressinud jgi htsena ja sna tormakana. Oleme siin pereritusena korraldanud n- Kuivaje raftingut. Auto juures maantee veeres saab kummipaadi mugavasti tis puhuda ja siis allavoolu minema ssta. Kord tormab paat napilt le suvel jeorgu pstitatud okastraataia, kord vuhiseb raginal lbi lepavsa rgastiku. ige tenoliselt lpeb retk sellega, et paat kiilub end kinni risti jega sirutuva puutka taha. Enne kui arugi saad, on pealepressiv vool paati tunginud ning istmiku jklma veega lbi leotanud. Kuid eks korraldatakse ju raftinguid kogu maailmas ikka selleks, et lbi elada riskantseid olukordi ja hankida vrvikaid muljeid. Teravaid elamusi pakub Kuivajgi kindla peale. Teadmine, et liugled jel, mida enamiku aja aastast olemas ei ole, lisab seiklusele ksjagu vrtsi juurde.

ia- ja mmaauk Tuhalas, mida tavaliselt pseb vaatama kuiva jalaga, asuvad suurvee ajal sgaval vee phjas
Tuhala niduslikud maasooned. Kuiva jest kigest kmmekond kilomeetrit loode suunas, Tuhalas, asub vahest Eesti kuulsaim karstiala. Pneva nime ja looga paiku on Tuhala kandis ridamisi. Siit vib leida mmaaugu, mis juba nime eriskummalisuse tttu meelde sbib. Kitsuke mustav avaus paekivide vahel olevat nime saanud selle jrgi, et siin ks mmaemand ra uppunud. Ta olevat suurvee ajal titeliikudelt tulles jommis peaga kitsalt purdelt vette kukkunud.
mmaaugust umbes kolmsada meetrit allavoolu paikneb Virulase koobas. See on teadaolevalt Eesti pikim karstikoobas, mida inimene lbima mahub. Koopa pikkus on 54 meetrit. Olen selles koopas ukerdanud. Liikuda tuleb kottpimedas peamiselt kpuli, plvede all krudisemas teravad paekillud ning lige muda. Kohati on kik nii kitsas, et priskem tiskasvanu vib selle seinte vahele kinni jda nagu karupoeg Puhh, kui ta Jnku juures mett maitsmas kis. Virulase koobas ei ole kindlasti sobiv turistile. Targem on koobast ainult suudme juurest imetleda. Taolisi urkeid ja pugemeid, nagu mmaauk ja Virulase, mis mistagi vooluvee uuristatud, leidub Tuhalas kmnete kaupa.
Virulase koopast ligi 1,5 kilomeetri kaugusel paikneb Niakaev. Sulu talu, mille ue veeres kaev asub, saanud kunagi nime selle jrgi, et siin oli igipliselt toiminud maasisene veesulg. Seda, et veesulu puhul ndki vesi mnikord hooga le kaevurakete paiskub, teab meie pevil vist iga loodusesber. Sndmuse kohta antakse siis meedias teada ja Niakaevu keemist koguneb rahvast vaatama nagu murdu. Mnel ndalavahetusel on rahvahulk mber kaevu siis nii arvukas, nagu oleks Sulu talu uel kimas laulupidu. Kigi Eesti suurte ja vikeste loodusimede seas on Tuhala Niakaev kllap sagedamini klastatavaim looduseime.
Kui rohkem kui kakskmmend aastat tagasi esmakordselt Tuhala loodusega tutvuma tulin, ilmus mu teele khku ja ootamatult, otsekui niavel, Ants Talioja. Nii on see juhtunud tnase pevani. Peaaegu iga kord, kui siiakanti satun, on see mees, ilma et midagi oleksime kokku leppinud, peagi platsis. Ants on Sulu talu peremees ja Tuhala looduse vsimatu propageerija. Peamiselt tema eestvedamisel on Sulu talu krvale loodud Tuhala looduskeskus ning mbruses paiknevale kaitsealale rajatud looduse pperada.
Tuhala valda tunti minevikus niavallana. See thendab, et siinkandis leidus nidu ja teadmamehi rohkem kui naabervaldades. Minu silmis on Ants Talioja Tuhala tublide niatraditsioonide tnane jtkaja. Mne aasta eest, kui siin kisid ringi mitmed Eesti teadmamehed, avastasid nad Antsu kodu lhistel energiasambaid. ks neist olevat koguni vgevaim Eestis. Eriline energiavoog lhtuvat nende vitel paekivi kihtides olevatest soontest. Mulle see mte meeldis. Energiasammaste najal saab ju kenasti phjendada, miks Tuhala endale niavalla kuulsuse on saanud. Eks ikka selleprast, et siinsed niad juba snnist saadik energiasammaste jul oma niavimeid kasvatada on vinud. Olen tiesti pri, et Tuhala iseralikest pinnavormidest tisklvatud maastikud varjavad, nii nagu vooluvetest uuristatud paealad mujalgi, eneses midagi nhtamatut ja erilist. kskik, kas seletada seda erilist siis loodusteadlaste kombel karstinhtusega vi hoopis nidade moodi salapraste energiavoogudega.



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet