2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Kotkas petab kulgu

Loodusfilmide meistril Rein Maranil on valminud filmEesti kotkastest, kaitsealustest lindudest. Kas neil vimsatel tiivulistel on veel lootust? Oleneb meist.

Rein Maran, mida kotkad on Teile petanud?

Olemise tundlikkust ja iseseisvust. Ja samas olemise haprust. Selleks, et kotkapesa hvitada, on tarvis ju vga vhe, lindude hirimist valel ajal.
Merikotkaga on mul suhted ammusest ajast. Kui ma alustasin loodusfilmija teed, siis minu esimesed ppefilmid olid ju Matsalu kandist. Niteks film viimasest tistvepaati kasutavast kalurist, kellega kalaretkedel kaasas kisin. See vanapapi jttis mulle sgava mulje. Vaikselt loivas ta oma paadiga lahe roovahelistele laguunidele vrke vaatama. Veelagedad kihasid elust. Minust hoidusid kik linnud eemale, aga tema mber ujusid nad rahulikult ning ei pranud talle mingit thelepanu. Mina olin vras, tema oli oma. Ka mina tahtsin kigest hingest oma olla. Aga kuidas?
Muide, tol ajal oli khmnokk-luik Eestis haruldus. Jahtisime temast filmikaadreid. Ehitasime erilise parve ja sellele varje, et sealt siis, hing endal pnevusest kinni, luige pesatoimetusi filmida. Nd on khmnokk-luik n- prahilind, keda on nii suvel kui talvel kikjal.
Tollest ajast ji silme ette ka merikotka kuju: tema aeglane hus liuglemine, rahulik hljumine tuulevoogudes. See svis mllu.
Teine pilt kotkast. Merikotkale meeldis istuda Matsalu lahes vees krguvatel kividel. Istubki kotkas tundide kaupa liikumatult he koha peal, sest ta lihtsalt on. Kaks mistet olemine ja kulgemine tulid sel ajal kotka kaudu minusse. Ehkki need olid tookord vaid muljed, mis hakkasid hiljem vilja kandma. Olemise tarkust korjatakse terahaaval.

Palju ttunde kulus filmile?
See on sna palju td nudnud film, mille tegemine kestis lbi mitme aasta. Filmil on ju palju peategelasi, tervelt kuus erinevad kotkaliiki. Iga liigi filmimine oli omaette aktsioon. Kmneid erinevaid varakult enne pesitsemist pstitatuid varjeid, et linnud need omaks vtaksid. Teadmata, kas kotkapaar hakkabki ldse sel aastal selles pesas pesitsema. Lputut nuputamist ja lputut kannatust. hest kohast saab he jupikese filmi ktte, teisalt teise. Ja siis tuleb jrgmine kotkaliik ette vtta, too aga kitub hoopis teistmoodi.

Kotka filmimisel pole pool tundi, tund, pev, mnikord isegi ndal mingi aeg. Kotkaste aeg voolab teistmoodi. Ega neid asjata kuninglikeks lindudeks peeta. Olen ninud vana merikotkast pesa lhedal oksal pikki tunde peaaegu liikumatult mbrust seiramas.
Film on alati paljude inimeste koost. Kuigi jah, ks kivitav mootor peab ikka ka olema. Ei sa kuidagi lehinnata minu hea kolleegi Tnu Talpsepa rolli. Pesade leidmisel, tihti ka vtetel olid abiks Kotkaklubi mehed, ilma nendeta poleks filmist asja saanud. Koost oli vga tihe, eriti Urmas Sellisega.Alguses kavatsesin teha vaid pooletunnise filmi ning kartsin, kas saan ikka kaadrid kokku.

he kotka kaadreid Te Eestist ei saanudki.
Jah, madukotkast on meie mail kll lendamas nhtud, aga pesa pole leitud viimased 30 aastat. Madukotka filmimaterjali palusime Valgevene filmimeeste kest.

Filmis on koht, kus Valgevene uurija Vladimir Ivanovski ronib pessa kotkapoja juurde ja suhtleb temaga.
Midagi niisugust meie kll endale lubada ei saa. Valgevene ei ole veel Euroopa Liidus ja neil ei kehti nii ranged kaitsereeglid. Pole ju ka mingi saladus, et varasematel aegadel roniti meilgi pesa juurde kskik millal, vaadati mune ja isegi veti neid kollektsioonide jaoks. Aga ajad muutuvad ja kaitsemeetmed on praegu rangemad, ning see on tiesti ige.

Kik Eesti kotkad on I kategooria, see thendab kige rangema kaitse all olevad linnud. Kui munad on pesas vi pojad vikesed, siis ei tohi pesa lhedalegi minna, ja see kord kehtib ka filmitegijatele. Seetttu on ka meie filmis kotkapojad kllalt suured.

Te pole teinud filmi ainult kotkastest, vaid ka Kotkaklubist.
Laiemale vaatajaskonnale toodame DVD ldnimetusega Eesti kotka-aabits, mis sisaldab lisaks filmile Eesti kotkad ka eraldi dokumentaali Kotkaseire Eestis ja ksikasjalikumat informatsiooni kotkaste mramise ning leviku kohta. Dokumentaali sisuks on kotkaste kaitse idee ja selle praktilise teostumise kulg Eestis. Teejuhiks Tiit Randla. Oma tegemistest vestavad mitmed teisedki Kotkaklubi liikmed. Nende juttu ilmestavad omaaegsed fotod meestest, kes kotkauurimise ja kaitsega erinevatel aegadel on tegelenud. Tiit Randla ja Fred Jssi, kes sna noortena koos alustasid, lastekirjanik Jaan Rannap, kunstnik Edgar Valter ja paljud teised. See 1960-ndate alguses sndinud liikumine on tnaseks kujunenud henduseks Kotkaklubi, mis on omamoodi unikaalne kogu Euroopas. Klubisse kuulub segaseltskond: amatre ja professionaale, tippuurijaid ja lihtsalt huvilisi, petaid ja lipilasi, haldusametnikke ja looduskaitsettajaid, kes asuvad Eesti erinevates paikades ning moodustavad tegusa ja ladusalt toimiva kollektiivi.
Tnapeva hiskonnas on sellistel liikumistel oma lesanne. On igasugu klubisid, kll seenteklubid, kll koerteklubid. Kotkaklubi eristub tavaprastest mitmes mttes. Peale krge ja kompromissitu looduseetilise vaimsuse eeldab see ka mehi (ja miks mitte ka naisi), kes on vimelised trampima lputuid kilomeetreid mda metsi, kes on thelepanelikud mrkama vhimaidki jlgi kotkaste tegevusest, kes on valmis ronima mis tahes krge puu otsa ja turnima seal nii kaua kui vaja. See on juline asjahuviliste ring.

Uurimisromantika aitab avastada ka thtsaid probleeme. Kotkaklubis tegeldakse ka konnakotkaste uurimisega?
Jah, sna krgel professionaalsel tasemel. On kaitstud doktorikraade. Eriti pnev teema, mida ka filmis puudutatakse, on vike-konnakotka ja suur-konnakotka vaheliste segapaaride tekkimine, niinimetatud hbridiseerumine, mille uurimise esirinnas on Eesti spetsialistid. Nende kahe linnu levikuala kattub Eestis. Suur-konnakotkas pesitseb meist ida pool, tema areaal ulatub Kaug-Idani, ning vike-konnakotkas pesitseb meist luna pool. Hbridiseerimine ohustab suur-konnakotka populatsiooni saatust Eestis, meil on neid vaid mnikmmend paari.

Tnu meie kotkastele on kaitstud ka ilusad looduspaigad inimtegevuse eest.
Kui ei ole kaitstud elupaik, on ju ka olendi kaitse mttetu. Praegune liigikaitsealane mttelaad on orienteerunud paljuski just liigi elupaiga kaitsmisele.

Ja siiski ei maksa illusioone luua. Surve meie loodusele saab lhitulevikus olema nhtavasti vimas. Veel mnda aega on maa Eestis odavam kui mitmel pool mujal. Vaatamata mningatele piirangutele leitakse ikkagi vimalusi, kuidas omandada odavat maad, teha n- kasulikke investeeringuid. Euroopast ja mujalt tulevad uued maaomanikud, kelle jaoks see maalapp ei ole mitte tkike kodumaad vaid rahapaigutusobjekt, mis peab kasu tooma. Algab lputu vitlus piirangute ja majanduslike huvide vahel. Juba praegu kostub siin-seal meie omagi koduvillaste rikate hala, et keskkonnakaitse meetmed takistavad nende edukat majandustegevust.
Arvan, et meie loodus, metsad, rabad ja veed, pole mitte ks raas vhem vrtuslikud kui vihmametsad. See on kik ks ja sama puutumatu loodus, nii palju kui seda veel on. Ega vga palju pole. Kotkastel on seal veel oma, tsi, jrjest ahtamaks jv koht.

Eesti kotka-aabitsbr>
Mais valmib projekt Eesti kotka-aabits, mis koosneb kolmest osast. Film Eesti kotkad (52 minutit) rgib Eesti kuuest kotkaliigist (kalakotkas, vike- ja suur-konnakotkas, madukotkas, merikotkas ja kaljukotkas). Dokumentaal Kotkaseire Eestis (30 minutit) on phendatud inimestele, kes tegelevad Eestis kotkastega. Lisaks veel arvutil kasutatav informatiivne materjal Eesti kotkaste tunnuste ja leviku kohta. See on meldud nendele inimestele, kes kotkaste vastu tist huvi tunnevad metsamehed, petajad, loodusemehed.

Projekt juab laiema publikuni DVD-na, kus on vimalik valida tlget subtiitritega inglise, prantsuse, saksa vi vene keeles.


Kullisda

Filmis tuleb juttu kullisjast, mis see on?

See omamoodi kurb-veider looduskaitse aktsioon toimus okupatsiooniaastate alguses, kui ritati kullilisi hvitada, kommenteerib Maran. Nii nagu hiinlased ritasid varblasi tappa, uskudes, et nood svad ra suure hulga teravilja ja jtavad hiinlased nlga, arvati tolleaegses Nukogude Liidus siiralt, et iga rvlinnu vastu tuleb videlda. Kulliliste jalgade eest sai tookord preemiat. Jahimeestel oli lausa kohustus neid tappa. Kullisda vaibus 1960-ndateks. Aga sellise suhtumise algeid kohtab ka praegu. Olen kuulnud, kuidas mneski kalakasvatuses kurdetakse: kui palju kotkas kala sb! Inimene ei salli, kui tungitakse tema toidulaua kallale. Rvel tuleb hvitada!...



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet