2/2005



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Roheliste võidud ja kaotused

Kui looduskaitsepioneerid arvasid aastakümneid tagasi, et tõhus looduse kaitsmine saab toimida vaid range režiimiga kaitsealal, siis tänaseks on maailm avardunud ja looduse kaitsmine on jõudnud ka kohtusaali. Eesti rohelised on viimase kolme aasta jooksul pidanud kohtutes 15 vaidlust.

Arhusi konventsiooni peetakse meie riigis teatud ringkondade poolt ekstremismi manifestiks,” viitab Liis Keerberg, Eesti Rohelise Liikumise (ERL) jurist arendajate ja ametnike negatiivsele suhtumisele Arhusi konventsiooni, mis on neile kaela toonud tülikad kohtuskäimised. Just kolm ja pool aastat tagasi ratifitseeritud Arhusi konventsioon annab Eesti rohelistele võimaluse keskkonnaküsimustes kohtult abi otsida. Kuni selle ajani olid Eesti keskkonnaorganisatsioonid kohtult abi saamises lootusetus seisus – neil polnud kaebeõigust. Ilmekam näide on Undva sadama juhtum, kus Eesti ornitoloogiaühing kohtu poole pöördus, kuid kohus ei võtnud linnumehi jutule, põhjendades seda tõsiselt võetava kaebeõiguse puudumisega.

Pärast Arhusi konventsiooni jõustumist algatas Eestimaa Looduse Fond (ELF) keskkonnaõigusabi programmi. Tasuta õigusabi keskkonnaorganisatsioonidele ja eraisikutele on olnud taimelavaks rohelistele kohtuasjadele. Kolme aasta jooksul on rohelised juristid kohtutesse viinud viisteist juhtumit. Need kohtusse jõudnud 15 vaidlust on vaid jäämäe veepealne osa kõigist pöördu­mis­test kokku, mida selle ajaga on keskkonnaõigusabi programmile laekunud üle kolmesaja. “Enamus pöördumisi, umbes 70%, on ikka eraisikute poolt,” selgitab ELF-i jurist Kärt Vaarmari, et abi vajavad pigem kohalikud inimesed, kes ei suuda seadusest oma jõuga läbi närida.


Laguja näide – tugev kogukond võidab. Kohalike elanike tugevast seljatagusest sõltub tihti ka kohtuvaidluse edu, kinnitavad Liis Keerberg ja Kärt Vaarmari kui ühest suust – kohtus on lihtsam, kui sa ei kaitse ainult mingit loodusobjekti, vaid ka kohalike elanike huve. Värske positiivne näide on Laguja prügila lugu, kus Laguja küla elanikud kaebasid kohtusse planeeringu, mis nende küla taha regionaalprügila kavandas ning saavutasid Riigikohtus võidu. “See on kohaliku omaalgatuse supernäide!” kiidab Liis Laguja inimesi, kes ise aktiivselt oma õiguste eest seisid. “Inimesed peavad ise ka kaasa töötama. Ei saa loota, et juristid nende eest kõik ära teeksid,” peab Kärt, kes Laguja inimesi kohtus esindas, kohalike aktiivset tegutsemist hädavajalikuks. Juhtudel, kus tugevat kohalike huvi ning seljatagust pole, tekib Kärdi sõnul ka õigusabi andval juristil motivatsiooni küsimus – kelle nimel ma rabelen?


Saaremaa süvasadama kohtuasi kaotati.
Hoopis teist teed Laguja prügilast läks aga Saaremaa süvasadama kohtuasi, kus rohelised kaebasid kohtusse keskkonnaministeeriumi väljastatud vee erikasutusloa ja keskkonnamõjude hinnangu. Aastaid kestnud kohtusaaga jõudis lõpuni selle aasta veebruaris, kui keskkonnaorganisatsioonid pärast kaotust ringkonnakohtus juhtumi edasikaebamisest loobusid. “Kaua me ikka jõuame võidelda, kui riigi kõik institutsioonid tahavad seda Saaremaa sadamat, siis jääb lõppkokkuvõttes see nende vastutada, et seal kõik keskkonnaasjad korras oleksid,” selgitab Kärt Vaarmari, miks pikalt kestnud kohtulahing pooleli jäeti. Saaremaa sadama vaidluse tegid rohelistele ka raskeks tippadvokaadid, keda ministeerium end kaitsma palkas. “Meil ei ole sellist ressurssi ja meil ei ole sellist tööjõudu, kes suudaks selliseid paberipakke läbi töötada ja võistelda tippadvokaatidega kohtus sõnaosavuses,” on Kärt Vaarmari riigi käitumise üle nördinud ning ei pea ministeeriumi sellist lähenemist maksumaksja rahaga kodanike organisatsioonide suhtes ausaks.


Keskkonnainspektsioonile jääb oma tööpõld.
Laguja prügila ja Saaremaa sadama kohtuasjad on õli tulle valanud niigi tulistele ELF-i ja ERL-i suhetele keskkonnaministeeriumiga. Arhusi konventsiooniga kaasnev paratamatus on see, et saab ainult vaidlustada keskkonnaalaseid haldusotsuseid, mida teevad omavalitsused, keskkonnateenistused ja ministeeriumid. “Meil ei ole pädevust tegelda nende asjadega, kus lube ei ole. Nende asjadega tegeleb keskkonnainspektsioon. Me ei saa metsa minna ja kellelgi käsi raudu panna, küll aga saame kaasa rääkida ja aidata inimestel kaasa rääkida lubade andmisel,” selgitab Kärt Vaarmari, miks kohtupinki on tulnud roheliste vastu istuda enamasti ametnikel, kes samuti keskkonnakaitsega tegelevad.

Väga teravaks kasvanud vastuseis riigi ja kolmanda sektori keskkonnakaitsjate vahel on juristide sõnul siiski viimasel ajal raugemas. Kärt Vaarmari ja Liis Keerberg loodavad, et lähiajal jõutakse ka koostööni. “Viimane kohtumine, mis meil oli keskkonnaministeeriumi õigusosakonnaga, oli igati asjalik,” loodab Liis Keerberg patiseisust ministeeriumiga peagi välja jõuda.


Kas tasuta õigusabi kaob?
Rohelised juristid on kohtusse viidud juhtumitest võitnud pooled, mis on Euroopa mõistes kõva sõna, kus peetakse heaks juba 35% juhtumite võitmist. Kuigi keskkonnaõigusabi programm on olnud edukas, pole sugugi kindel, et tasuta keskkonnaõigusabi jätkub – raha ei ole. “Õigusabi taotlusi me praegu vastu ei võta, rahastatakse vaid natuke. Vastu võtame taotlusi tasulisele keskkonnaõigusabile,” võtab Kärt Vaarmari hetke üsnagi troostitu olukorra lühidalt kokku.

Raha eest õigusabi küsijaid on aga tunduvalt vähem, kuid tasuta praeguse rahastamise juures programm välja ei vea. “Ma arvan, et keskkonnaõigusabi programm peaks olema tasuta. Aga siis peaksid olema üsna ranged kriteeriumid, mida me vastu võtame. Kuna ELF on see, kes seda õigusabi osutab, siis peame arvestama ka sellega, milline organisatsioon ELF olla tahab. Me valime ikkagi asju, mis on avalikes huvides.” Kuigi tasulise teenuse peamised kliendid on äriühingud, üritab Kärt Vaarmari roheliste põhimõtetega mitte vastuollu minna: “Me ei peaks nõustama äriühinguid, kuidas esitada keskkonnateenistustele vastuväiteid mingite lubade asjus. See ei ole meie ülesanne. Ja tasulise teenuse puhul peame vaatama, et ei läheks vastuollu avalike huvidega.”

Mis saab edasi? See sõltub suuresti fondide meelsusest, kelle otsustada jääb, kas Eesti inimesed ja keskkonnaorganisatsioonid vajavad tasuta keskkonnaõigusabi või mitte. Rohelised juristid kinnitavad samuti, et programmi tulevik sõltub puhtalt ressursside leidmisest: “Meil on ideid, nii et tapab. Visioon on meil olemas, on ka riigikohtu lahendite näol väga tugev praktika. Meil on kuhu minna, aga küsimus on, kuidas sinna saada?”

Lõpetatud juhtumid:
Põlevkivienergeetika re­struk­tureerimise tegevuskava
Eesti Roheline Liikumine kaebas kohtusse Majandusministeeriumi, kuna nad ei koostanud põlevkivi arengukavale keskkonnamõjude hindamist. Asi jõudis Riigikohtusse, mis lõplikku seisukohta ei võtnud ning saatis asja tagasi halduskohtusse. Kuna valitsus kava tühistas, lõppes ka kohtuasi.
Aasta: 2001.

Mis edasi: Koostamisel uus arengukava.

Roheliste juristid: Positiivne, et Riigi­kohus juhtumit üldse menetles.


Jämejala park

Kohalikud elanikud ja Eesti Looduskaitse Selts kaebasid kohtusse Pärsti valla, kes planeeris Jämejala parki vangla ja vanglate keskhaigla ehitamist. Juhtum läbis kohtus kolm aset ja Riigikohtus said kohalikud õiguse.
Aasta: 2002–2003.

Mis edasi: Jämejalas on endiselt park.br>
Roheliste juristid:

Kindel võit!


Kunda tselluloositehas

Eestimaa Loo­duse Fond vaidlustas kohtus AS Estonian Cell’i keskkonnakompleksloa, kuna luba ei taganud keskkonnaohutut tegevust. Jõuti kohtuvälisele kokkuleppele, kus AS Estonian Cell võttis lisakohustusi keskkonnaseire tegemisel ja puidu päritolu kontrollimisel.
Aasta: 2003.

Mis edasi: Tselluloositehase ehitus Kundas on alanud.
Roheliste juristid: Väga hea kogemus, sest kokkulepe rahvusvahelise korporatsiooniga on iseenesest kõva sõna.


Mihkel Vaariku KMH litsents

ERL kaebas kohtusse keskkonnaministri, ku­na minister ei tühistanud Mihkel Vaa­riku litsentsi, ehkki litsentsikomisjon seda soovitas. Litsentsi tühistamise aluseks olid Mihkel Vaariku eksimised Ääsmäe prügila KMH koostamisel. Rohelised kaotasid kohtus kahes astmes.
Aasta: 2003.

Mis edasi: Mihkel Vaarik hindab endiselt keskkonnamõjusid.

Roheliste juristid: Minister jättis asja poolikuks.


Moldova kruusakaevandus

Kohalikud elanikud vaidlustasid kaks dokumenti, mis lubasid Moldovas hakata kruusa kaevandama. Mõlemad juhtumid kaotati. Edaspidi ELF keeldus õigusabi andmast, kuna kohalikud elanikud ei näidanud üles piisavalt initsiatiivi.
Aasta: 2003.

Mis edasi: Kohalikud jätkavad kohtuvaidlust omal käel, kaevandamine on peatatud.
Roheliste juristid: Ebameeldiv tunne jäi, kuna abivajajatega oli möödarääkimisi ning meid jäeti kohtus üksi.


Saaremaa süvasadama üldplaneering

ELF ja Eesti Ornitoloogiaühing kaebasid kohtusse Mustjala valla, kuna nende koostatud üldplaneering ei arvesta piisavalt keskkonnatingimustega. Juhtum lõppes kohtus võiduga, aga praktiliselt ei tähendanud midagi, kuna Mustjala vald kehtestas kahe kuu pärast sama planeeringu muutmata kujul uuesti, lisades otsusele põhjendused.

Aasta: 2003–2004.

Mis edasi: Mustjala vald kehtestas üldplaneeringu uuesti; ELF ja ERL kaebasid kohtusse Saaremaa süvasadama KMH ja vee erikasutusloa.

Roheliste juristid: Saime sellest kohtuotsusest väga palju positiivset ener­giat ja usku.


Merko kaevandus

ELF taotles kohtult OÜ Merko Kae­vandused kaeveloa tühistamist, kuna rajatav põlevkivikaevandus võib ohustada kaitsealust Puhatu soostikku. ELF saavutas OÜ Merko Kaevandused kohtuvälise kokkuleppe, millega OÜ Merko Kaevandused võttis endale lisakohustusi põhjavee seire osas ning kahjude vältimiseks tarvitusele võetavate meetmete osas.
Aasta: 2003–2004.

Mis edasi: Merkol on kaeveluba olemas, põlevkivi kaevandamist plaanitakse alustada 2005.

Roheliste juristid: On oluline, et oleme suutnud arendajaga läbirääkimisi pidada ja kokkuleppele saada; loodetavasti on sellel kokkuleppel ka positiivne keskkonnamõju.


Möllatsi turbakaevandus

Kohalikud elanikud kaebasid kohtusse AS Tartu Jõujaama kaevandusloa, mis lubas hakata turvast kaevandama Möllatsi rabas, kuna kohalikud majapidamised pole kaitstud tolmu ja müra eest ning rikuti menetlusnorme. Kaotasid kahes astmes ja Riigikohus ei võtnud asja menetlusse.
Aasta: 2003–2004.

Mis edasi: Kaevandusala on ette valmistatud ning AS Tartu Jõujaam võib kaevandama hakata.

Roheliste juristid: Väga kurb juhtum, kuidas avalikkuse kaa­samise reegleid ei peeta sisuliselt millekski.

Laguja prügila KMH
ELF ja ERL kaebasid kohtusse keskkonnaministri heakskiidu keskkonnamõjude hindamisele. Keskkonna­ministee­rium tühistas heakskiidu ja andis seejärel heakskiidu uuesti, lisades põhjendused. Kohtumenetlus lõpetati, kuna formaalselt oli vaidlustatud haldusakt tühistatud.

Aasta: 2003

Mis edasi: Kohalikud elanikud on kaevanud kohtusse Laguja prügila detailplaneeringu.

Rohelised juristid: Sisulist arutelu ei toimunud, kuid vormiliselt nad oma kohustuse täitsid.


Laguja prügila detailplaneering

Kohalikud elanikud kaebasid kohtusse prügila detailplaneeringu, kuna asukohavalik polnud põhjendatud. Esimeses astmes kohalikud võitsid, teises astmes kaotasid.
Aasta: 2003-2004

Mis edasi: Kaevatud edasi Riigikohtusse.

Rohelised juristid: Kohaliku omaalgatuse supernäide.


Saaremaa süvasadama KMH

ELF ja ERL kaebasid kohtusse Saaremaa süvasadama KMH, kuna selles olid sadama rajamise võimalikud mõjud esitatud erapoolikult ning puudulikult. Esimeses ja teises astmes keskkonnaorganisatsioonid kaotasid. Edasi kaebamisest loobuti.
Aasta: 2004-2005
Mis edasi: pöördume Euroopa Komisjoni poole
Rohelised juristid: otsus vähendab ametnike motivatsiooni järgida avalikkuse kaasamise nõudeid ja tõlgendab keskkonnamõju hindamise objekti ääretult kitsalt


Laguja prügila KMH

ELF ja ERL kaebasid kohtusse keskkonnaministri heakskiidu keskkonnamõjude hindamisele. Keskkonna­ministee­rium tühistas heakskiidu, kuid andis seejärel heakskiidu uuesti, lisades põhjendused. Kohtumenetlus lõpetati, kuna formaalselt oli vaidlustatud haldusakt tühistatud.
Aasta: 2003.

Mis edasi: Kohalikud elanikud on kaevanud kohtusse Laguja prügila detailplaneeringu.
Roheliste juristid: Sisulist arutelu ei toimunud, kuid vormiliselt nad oma kohustuse täitsid.


Laguja prügila detailplaneering

Kohalikud elanikud kaebasid kohtusse prügila detailplaneeringu, kuna asukohavalik polnud põhjendatud. Esimeses astmes kohalikud võitsid, teises astmes kaotasid.

Aasta: 2003–2004.

Mis edasi: Kaevatud edasi Riigikohtusse.

Roheliste juristid: Kohaliku omaalgatuse supernäide.


Saaremaa süvasadama KMH

ELF ja ERL kaebasid kohtusse Saaremaa süvasadama KMH, kuna selles olid sadama rajamise võimalikud mõjud esitatud erapoolikult ning puudulikult. Esimeses ja teises astmes keskkonnaorganisatsioonid kaotasid. Edasikaebamisest loobuti.
Aasta: 2004–2005.

Mis edasi: Pöördume Euroopa Komisjoni poole

Roheliste juristid: Otsus vähendab ametnike motivatsiooni järgida avalikkuse kaasamise nõudeid ja tõlgendab keskkonnamõju hindamise objekti ääretult kitsalt.


Pooleliolevad juhtumid:

Nõmme liivikud Mustamäel
ERL ja Nõmme Tee Selts vaidlustasid detailplaneeringu, mis nägi ette Mustamäe nõlvale elamute ehitamist, kuna detailplaneeringule polnud tehtud keskkonnamõjude hindamist ja TTÜ poolt tellitav detailplaneering on vastuolus Tallinna üldplaneeringuga. Esimeses astmes kaotati, ringkonnakohtus saavutati võit.

Aasta: 2003.

Mis edasi: Kaevatud edasi Riigi­kohtusse

Roheliste juristid: Näitab ilmekalt, kuidas arendamisetuhinas muutuvad keskkonnaaspektid teisejärguliseks.


Metsaharvesteride ostmine

ELF kaebas kohtusse Keskkonna­investee­ringute Keskuse, kuna KIK andis raha Luua metsakoolile metsaharvesteride ostmiseks, mis ei ühti KIK-i põhikirjas seatud eesmärkidega. KIK-i põhikiri näeb ette raha andmist vaid loodusvarade taastootmiseks, keskkonna seisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Esimese astme kohtus ELF kaotas.
Aasta: 2003.

Mis edasi: Kaevatud edasi ringkonnakohtusse, käima peaksid ka kohtuvälised läbirääkimised

Roheliste juristid: Püüame selle kohtuasjaga vähendada KIK-i rahajagamissüsteemi läbipaistmatust, kuid seni on asjad läinud hullemaks.


Ess-soo turbakaevandus

Roheline Urvaste taotleb kohtult OÜ Ketal Võru kaeveloa tühistamist, mis andnuks õiguse alustada Ess-soos turba kaevandamist, kuna kaevandusloa andmisel ei viidud läbi keskkonnamõjude hindamist.
Aasta: 2004.

Mis edasi: Hetkel käib kohtumenetluses vaidlus selle üle, kas kaebus võetakse menetlusse või mitte

Roheliste juristid: Väga tugev kohalik kogukond, kes seisab oma õiguste eest.
Allikas: Liis Keerberg, Kärt Vaarmari, www.elfond.ee



Arhusi konventsioon on õiguslikuks aluseks rohelistele kohtuasjadele.


Arhusi konventsiooni kolm põhiprintsiipi:

• keskkonnainfo peab olema kättesaadav;

• keskkonnaotsuste tegemisse tuleb kaasata üldsust;

• annab avalikkusele ja keskkonnaorganisatsioonidele õiguse pöörduda kohtusse, kui kahte esimest printsiipi on rikutud.


Arhusi konventsioon jõustus ülemaailmselt 30. oktoobril 2001, kui selle olid ratifitseerinud 16 riiki. 16. ratifitseerija oli Eesti Vabariik, tänaseks jälgivad Arhusi konventsiooni 35 riiki maailmas. Arhusi konventsiooni ratifitseerimisel oli Eesti maailmas üks progressiivsemaid maid. Aga kas ka rakendamisel?


Allikas:
http://www.envir.ee/arhus/,
http://www.unece.org/env/pp/ctreaty.htm



Kristo Kiiker
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?