2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Roheliste vidud ja kaotused

Kui looduskaitsepioneerid arvasid aastakmneid tagasi, et thus looduse kaitsmine saab toimida vaid range reiimiga kaitsealal, siis tnaseks on maailm avardunud ja looduse kaitsmine on judnud ka kohtusaali. Eesti rohelised on viimase kolme aasta jooksul pidanud kohtutes 15 vaidlust.

Arhusi konventsiooni peetakse meie riigis teatud ringkondade poolt ekstremismi manifestiks, viitab Liis Keerberg, Eesti Rohelise Liikumise (ERL) jurist arendajate ja ametnike negatiivsele suhtumisele Arhusi konventsiooni, mis on neile kaela toonud tlikad kohtuskimised. Just kolm ja pool aastat tagasi ratifitseeritud Arhusi konventsioon annab Eesti rohelistele vimaluse keskkonnaksimustes kohtult abi otsida. Kuni selle ajani olid Eesti keskkonnaorganisatsioonid kohtult abi saamises lootusetus seisus neil polnud kaebeigust. Ilmekam nide on Undva sadama juhtum, kus Eesti ornitoloogiahing kohtu poole prdus, kuid kohus ei vtnud linnumehi jutule, phjendades seda tsiselt vetava kaebeiguse puudumisega.

Prast Arhusi konventsiooni justumist algatas Eestimaa Looduse Fond (ELF) keskkonnaigusabi programmi. Tasuta igusabi keskkonnaorganisatsioonidele ja eraisikutele on olnud taimelavaks rohelistele kohtuasjadele. Kolme aasta jooksul on rohelised juristid kohtutesse viinud viisteist juhtumit. Need kohtusse judnud 15 vaidlust on vaid jme veepealne osa kigist prdumistest kokku, mida selle ajaga on keskkonnaigusabi programmile laekunud le kolmesaja. Enamus prdumisi, umbes 70%, on ikka eraisikute poolt, selgitab ELF-i jurist Krt Vaarmari, et abi vajavad pigem kohalikud inimesed, kes ei suuda seadusest oma juga lbi nrida.


Laguja nide tugev kogukond vidab. Kohalike elanike tugevast seljatagusest sltub tihti ka kohtuvaidluse edu, kinnitavad Liis Keerberg ja Krt Vaarmari kui hest suust kohtus on lihtsam, kui sa ei kaitse ainult mingit loodusobjekti, vaid ka kohalike elanike huve. Vrske positiivne nide on Laguja prgila lugu, kus Laguja kla elanikud kaebasid kohtusse planeeringu, mis nende kla taha regionaalprgila kavandas ning saavutasid Riigikohtus vidu. See on kohaliku omaalgatuse supernide! kiidab Liis Laguja inimesi, kes ise aktiivselt oma iguste eest seisid. Inimesed peavad ise ka kaasa ttama. Ei saa loota, et juristid nende eest kik ra teeksid, peab Krt, kes Laguja inimesi kohtus esindas, kohalike aktiivset tegutsemist hdavajalikuks. Juhtudel, kus tugevat kohalike huvi ning seljatagust pole, tekib Krdi snul ka igusabi andval juristil motivatsiooni ksimus kelle nimel ma rabelen?


Saaremaa svasadama kohtuasi kaotati.
Hoopis teist teed Laguja prgilast lks aga Saaremaa svasadama kohtuasi, kus rohelised kaebasid kohtusse keskkonnaministeeriumi vljastatud vee erikasutusloa ja keskkonnamjude hinnangu. Aastaid kestnud kohtusaaga judis lpuni selle aasta veebruaris, kui keskkonnaorganisatsioonid prast kaotust ringkonnakohtus juhtumi edasikaebamisest loobusid. Kaua me ikka juame videlda, kui riigi kik institutsioonid tahavad seda Saaremaa sadamat, siis jb lppkokkuvttes see nende vastutada, et seal kik keskkonnaasjad korras oleksid, selgitab Krt Vaarmari, miks pikalt kestnud kohtulahing pooleli jeti. Saaremaa sadama vaidluse tegid rohelistele ka raskeks tippadvokaadid, keda ministeerium end kaitsma palkas. Meil ei ole sellist ressurssi ja meil ei ole sellist tjudu, kes suudaks selliseid paberipakke lbi ttada ja vistelda tippadvokaatidega kohtus snaosavuses, on Krt Vaarmari riigi kitumise le nrdinud ning ei pea ministeeriumi sellist lhenemist maksumaksja rahaga kodanike organisatsioonide suhtes ausaks.


Keskkonnainspektsioonile jb oma tpld.
Laguja prgila ja Saaremaa sadama kohtuasjad on li tulle valanud niigi tulistele ELF-i ja ERL-i suhetele keskkonnaministeeriumiga. Arhusi konventsiooniga kaasnev paratamatus on see, et saab ainult vaidlustada keskkonnaalaseid haldusotsuseid, mida teevad omavalitsused, keskkonnateenistused ja ministeeriumid. Meil ei ole pdevust tegelda nende asjadega, kus lube ei ole. Nende asjadega tegeleb keskkonnainspektsioon. Me ei saa metsa minna ja kellelgi ksi raudu panna, kll aga saame kaasa rkida ja aidata inimestel kaasa rkida lubade andmisel, selgitab Krt Vaarmari, miks kohtupinki on tulnud roheliste vastu istuda enamasti ametnikel, kes samuti keskkonnakaitsega tegelevad.

Vga teravaks kasvanud vastuseis riigi ja kolmanda sektori keskkonnakaitsjate vahel on juristide snul siiski viimasel ajal raugemas. Krt Vaarmari ja Liis Keerberg loodavad, et lhiajal jutakse ka koostni. Viimane kohtumine, mis meil oli keskkonnaministeeriumi igusosakonnaga, oli igati asjalik, loodab Liis Keerberg patiseisust ministeeriumiga peagi vlja juda.


Kas tasuta igusabi kaob?
Rohelised juristid on kohtusse viidud juhtumitest vitnud pooled, mis on Euroopa mistes kva sna, kus peetakse heaks juba 35% juhtumite vitmist. Kuigi keskkonnaigusabi programm on olnud edukas, pole sugugi kindel, et tasuta keskkonnaigusabi jtkub raha ei ole. igusabi taotlusi me praegu vastu ei vta, rahastatakse vaid natuke. Vastu vtame taotlusi tasulisele keskkonnaigusabile, vtab Krt Vaarmari hetke snagi troostitu olukorra lhidalt kokku.

Raha eest igusabi ksijaid on aga tunduvalt vhem, kuid tasuta praeguse rahastamise juures programm vlja ei vea. Ma arvan, et keskkonnaigusabi programm peaks olema tasuta. Aga siis peaksid olema sna ranged kriteeriumid, mida me vastu vtame. Kuna ELF on see, kes seda igusabi osutab, siis peame arvestama ka sellega, milline organisatsioon ELF olla tahab. Me valime ikkagi asju, mis on avalikes huvides. Kuigi tasulise teenuse peamised kliendid on rihingud, ritab Krt Vaarmari roheliste phimtetega mitte vastuollu minna: Me ei peaks nustama rihinguid, kuidas esitada keskkonnateenistustele vastuviteid mingite lubade asjus. See ei ole meie lesanne. Ja tasulise teenuse puhul peame vaatama, et ei lheks vastuollu avalike huvidega.

Mis saab edasi? See sltub suuresti fondide meelsusest, kelle otsustada jb, kas Eesti inimesed ja keskkonnaorganisatsioonid vajavad tasuta keskkonnaigusabi vi mitte. Rohelised juristid kinnitavad samuti, et programmi tulevik sltub puhtalt ressursside leidmisest: Meil on ideid, nii et tapab. Visioon on meil olemas, on ka riigikohtu lahendite nol vga tugev praktika. Meil on kuhu minna, aga ksimus on, kuidas sinna saada?

Lpetatud juhtumid:
Plevkivienergeetika restruktureerimise tegevuskava
Eesti Roheline Liikumine kaebas kohtusse Majandusministeeriumi, kuna nad ei koostanud plevkivi arengukavale keskkonnamjude hindamist. Asi judis Riigikohtusse, mis lplikku seisukohta ei vtnud ning saatis asja tagasi halduskohtusse. Kuna valitsus kava thistas, lppes ka kohtuasi.
Aasta: 2001.

Mis edasi: Koostamisel uus arengukava.

Roheliste juristid: Positiivne, et Riigikohus juhtumit ldse menetles.


Jmejala park

Kohalikud elanikud ja Eesti Looduskaitse Selts kaebasid kohtusse Prsti valla, kes planeeris Jmejala parki vangla ja vanglate keskhaigla ehitamist. Juhtum lbis kohtus kolm aset ja Riigikohtus said kohalikud iguse.
Aasta: 20022003.

Mis edasi: Jmejalas on endiselt park.br>
Roheliste juristid:

Kindel vit!


Kunda tselluloositehas

Eestimaa Looduse Fond vaidlustas kohtus AS Estonian Celli keskkonnakompleksloa, kuna luba ei taganud keskkonnaohutut tegevust. Juti kohtuvlisele kokkuleppele, kus AS Estonian Cell vttis lisakohustusi keskkonnaseire tegemisel ja puidu pritolu kontrollimisel.
Aasta: 2003.

Mis edasi: Tselluloositehase ehitus Kundas on alanud.
Roheliste juristid: Vga hea kogemus, sest kokkulepe rahvusvahelise korporatsiooniga on iseenesest kva sna.


Mihkel Vaariku KMH litsents

ERL kaebas kohtusse keskkonnaministri, kuna minister ei thistanud Mihkel Vaariku litsentsi, ehkki litsentsikomisjon seda soovitas. Litsentsi thistamise aluseks olid Mihkel Vaariku eksimised sme prgila KMH koostamisel. Rohelised kaotasid kohtus kahes astmes.
Aasta: 2003.

Mis edasi: Mihkel Vaarik hindab endiselt keskkonnamjusid.

Roheliste juristid: Minister jttis asja poolikuks.


Moldova kruusakaevandus

Kohalikud elanikud vaidlustasid kaks dokumenti, mis lubasid Moldovas hakata kruusa kaevandama. Mlemad juhtumid kaotati. Edaspidi ELF keeldus igusabi andmast, kuna kohalikud elanikud ei nidanud les piisavalt initsiatiivi.
Aasta: 2003.

Mis edasi: Kohalikud jtkavad kohtuvaidlust omal kel, kaevandamine on peatatud.
Roheliste juristid: Ebameeldiv tunne ji, kuna abivajajatega oli mdarkimisi ning meid jeti kohtus ksi.


Saaremaa svasadama ldplaneering

ELF ja Eesti Ornitoloogiahing kaebasid kohtusse Mustjala valla, kuna nende koostatud ldplaneering ei arvesta piisavalt keskkonnatingimustega. Juhtum lppes kohtus viduga, aga praktiliselt ei thendanud midagi, kuna Mustjala vald kehtestas kahe kuu prast sama planeeringu muutmata kujul uuesti, lisades otsusele phjendused.

Aasta: 20032004.

Mis edasi: Mustjala vald kehtestas ldplaneeringu uuesti; ELF ja ERL kaebasid kohtusse Saaremaa svasadama KMH ja vee erikasutusloa.

Roheliste juristid: Saime sellest kohtuotsusest vga palju positiivset energiat ja usku.


Merko kaevandus

ELF taotles kohtult O Merko Kaevandused kaeveloa thistamist, kuna rajatav plevkivikaevandus vib ohustada kaitsealust Puhatu soostikku. ELF saavutas O Merko Kaevandused kohtuvlise kokkuleppe, millega O Merko Kaevandused vttis endale lisakohustusi phjavee seire osas ning kahjude vltimiseks tarvitusele vetavate meetmete osas.
Aasta: 20032004.

Mis edasi: Merkol on kaeveluba olemas, plevkivi kaevandamist plaanitakse alustada 2005.

Roheliste juristid: On oluline, et oleme suutnud arendajaga lbirkimisi pidada ja kokkuleppele saada; loodetavasti on sellel kokkuleppel ka positiivne keskkonnamju.


Mllatsi turbakaevandus

Kohalikud elanikud kaebasid kohtusse AS Tartu Jujaama kaevandusloa, mis lubas hakata turvast kaevandama Mllatsi rabas, kuna kohalikud majapidamised pole kaitstud tolmu ja mra eest ning rikuti menetlusnorme. Kaotasid kahes astmes ja Riigikohus ei vtnud asja menetlusse.
Aasta: 20032004.

Mis edasi: Kaevandusala on ette valmistatud ning AS Tartu Jujaam vib kaevandama hakata.

Roheliste juristid: Vga kurb juhtum, kuidas avalikkuse kaasamise reegleid ei peeta sisuliselt millekski.

Laguja prgila KMH
ELF ja ERL kaebasid kohtusse keskkonnaministri heakskiidu keskkonnamjude hindamisele. Keskkonnaministeerium thistas heakskiidu ja andis seejrel heakskiidu uuesti, lisades phjendused. Kohtumenetlus lpetati, kuna formaalselt oli vaidlustatud haldusakt thistatud.

Aasta: 2003

Mis edasi: Kohalikud elanikud on kaevanud kohtusse Laguja prgila detailplaneeringu.

Rohelised juristid: Sisulist arutelu ei toimunud, kuid vormiliselt nad oma kohustuse titsid.


Laguja prgila detailplaneering

Kohalikud elanikud kaebasid kohtusse prgila detailplaneeringu, kuna asukohavalik polnud phjendatud. Esimeses astmes kohalikud vitsid, teises astmes kaotasid.
Aasta: 2003-2004

Mis edasi: Kaevatud edasi Riigikohtusse.

Rohelised juristid: Kohaliku omaalgatuse supernide.


Saaremaa svasadama KMH

ELF ja ERL kaebasid kohtusse Saaremaa svasadama KMH, kuna selles olid sadama rajamise vimalikud mjud esitatud erapoolikult ning puudulikult. Esimeses ja teises astmes keskkonnaorganisatsioonid kaotasid. Edasi kaebamisest loobuti.
Aasta: 2004-2005
Mis edasi: prdume Euroopa Komisjoni poole
Rohelised juristid: otsus vhendab ametnike motivatsiooni jrgida avalikkuse kaasamise nudeid ja tlgendab keskkonnamju hindamise objekti retult kitsalt


Laguja prgila KMH

ELF ja ERL kaebasid kohtusse keskkonnaministri heakskiidu keskkonnamjude hindamisele. Keskkonnaministeerium thistas heakskiidu, kuid andis seejrel heakskiidu uuesti, lisades phjendused. Kohtumenetlus lpetati, kuna formaalselt oli vaidlustatud haldusakt thistatud.
Aasta: 2003.

Mis edasi: Kohalikud elanikud on kaevanud kohtusse Laguja prgila detailplaneeringu.
Roheliste juristid: Sisulist arutelu ei toimunud, kuid vormiliselt nad oma kohustuse titsid.


Laguja prgila detailplaneering

Kohalikud elanikud kaebasid kohtusse prgila detailplaneeringu, kuna asukohavalik polnud phjendatud. Esimeses astmes kohalikud vitsid, teises astmes kaotasid.

Aasta: 20032004.

Mis edasi: Kaevatud edasi Riigikohtusse.

Roheliste juristid: Kohaliku omaalgatuse supernide.


Saaremaa svasadama KMH

ELF ja ERL kaebasid kohtusse Saaremaa svasadama KMH, kuna selles olid sadama rajamise vimalikud mjud esitatud erapoolikult ning puudulikult. Esimeses ja teises astmes keskkonnaorganisatsioonid kaotasid. Edasikaebamisest loobuti.
Aasta: 20042005.

Mis edasi: Prdume Euroopa Komisjoni poole

Roheliste juristid: Otsus vhendab ametnike motivatsiooni jrgida avalikkuse kaasamise nudeid ja tlgendab keskkonnamju hindamise objekti retult kitsalt.


Pooleliolevad juhtumid:

Nmme liivikud Mustamel
ERL ja Nmme Tee Selts vaidlustasid detailplaneeringu, mis ngi ette Mustame nlvale elamute ehitamist, kuna detailplaneeringule polnud tehtud keskkonnamjude hindamist ja TT poolt tellitav detailplaneering on vastuolus Tallinna ldplaneeringuga. Esimeses astmes kaotati, ringkonnakohtus saavutati vit.

Aasta: 2003.

Mis edasi: Kaevatud edasi Riigikohtusse

Roheliste juristid: Nitab ilmekalt, kuidas arendamisetuhinas muutuvad keskkonnaaspektid teisejrguliseks.


Metsaharvesteride ostmine

ELF kaebas kohtusse Keskkonnainvesteeringute Keskuse, kuna KIK andis raha Luua metsakoolile metsaharvesteride ostmiseks, mis ei hti KIK-i phikirjas seatud eesmrkidega. KIK-i phikiri neb ette raha andmist vaid loodusvarade taastootmiseks, keskkonna seisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Esimese astme kohtus ELF kaotas.
Aasta: 2003.

Mis edasi: Kaevatud edasi ringkonnakohtusse, kima peaksid ka kohtuvlised lbirkimised

Roheliste juristid: Pame selle kohtuasjaga vhendada KIK-i rahajagamisssteemi lbipaistmatust, kuid seni on asjad linud hullemaks.


Ess-soo turbakaevandus

Roheline Urvaste taotleb kohtult O Ketal Vru kaeveloa thistamist, mis andnuks iguse alustada Ess-soos turba kaevandamist, kuna kaevandusloa andmisel ei viidud lbi keskkonnamjude hindamist.
Aasta: 2004.

Mis edasi: Hetkel kib kohtumenetluses vaidlus selle le, kas kaebus vetakse menetlusse vi mitte

Roheliste juristid: Vga tugev kohalik kogukond, kes seisab oma iguste eest.
Allikas: Liis Keerberg, Krt Vaarmari, www.elfond.ee



Arhusi konventsioon on iguslikuks aluseks rohelistele kohtuasjadele.


Arhusi konventsiooni kolm phiprintsiipi:

keskkonnainfo peab olema kttesaadav;

keskkonnaotsuste tegemisse tuleb kaasata ldsust;

annab avalikkusele ja keskkonnaorganisatsioonidele iguse prduda kohtusse, kui kahte esimest printsiipi on rikutud.


Arhusi konventsioon justus lemaailmselt 30. oktoobril 2001, kui selle olid ratifitseerinud 16 riiki. 16. ratifitseerija oli Eesti Vabariik, tnaseks jlgivad Arhusi konventsiooni 35 riiki maailmas. Arhusi konventsiooni ratifitseerimisel oli Eesti maailmas ks progressiivsemaid maid. Aga kas ka rakendamisel?


Allikas:
http://www.envir.ee/arhus/,
http://www.unece.org/env/pp/ctreaty.htm



Kristo Kiiker
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet