2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Poolteist ruutkilomeetrit ehedat Venemaad

Venemaa oma eheduses on meile lhemal, kui oskame arvata
Meelis Michelson, Priit Jagomgi
Tuul on juba pris tugev. Pihkvast Belovi judnud reisilaev laaditakse khku thjaks, et enne tormi Velikaja kallaste vahele tagasi juda. Reisijad kaovad kiiresti paari klatnava vahele. Ainult ndalavahetust veetma tulnud Pihkva dessantdiviisi ohvitserid seisavad mne minuti lpa vajunud betoonkail ja suitsetavad rahulikult, senikaua kui nende tentsikud piknikukompse kohendavad. Ja juba on nemadki kadunud selle olematu saare sisemusse.

Suurust ei ole Belovil testi palju 0,85 km2. See on kmme korda vhem kui niteks Vilsandil, aga inimesi elab Belovil Vilsandiga vrreldes tervelt kmme korda rohkem. Kogu saare elanikkond mahub hte suurde klla. Asustus on saarel kogu aeg tihe olnud, pllumaad pole kll liivasel saarel ollagi, kuid see-eest on Pihkva jrve rikkad kalaveed inimesi toitnud.

Paraku tuleb aga Talabski saarte kvast kalapgist rkida minevikuvormis. Peamine sissetulekuallikas kalapk on aasta-aastalt kokku kuivanud ning on tnaseks pigem pensionride harjumus kui arvestatav majandusharu. Sadamas askeldavatel meestel on kigil pensionitunnistus ette nidata pgibrigaadis noori mehi ei ole, kinnitavad pevi ninud Pihkva jrve kalurid hest suust. Ja kunagise kalurikolhoosi hiilgust meenutavad vaid roostes laevastik ja kalatsehh, mille kohta ei saagi lplikku selgust, kas see aeg-ajalt ikkagi ttab vi mitte.

Meelis Michelson, Priit Jagomgi
Turistivaene kant. Lisaks noortele pole saartel ka turiste. Saare ainsa poe perenaine Irina tleb, et vlismaalasi kib harva. Tihedamini tullakse kll Pihkvast ndalalpuks: Aga Pihkva omad ei osta midagi vtavad linnast toidu kaasa, seal on kik ju odavam, kurdab vikesaare poemja oma rasket elu thjavitu ris. Ettevtliku naisena on Irinal turistidega suured plaanid, oma maja krvale kerkinud tare-tarekeses pakub ta kodumajutust: Isegi vlismaalased on mu juures binud! Irina kodumajutus on ka ainus vimalus saarel ametlikku ulualust saada. Telkida vib aga kla taga, turistide telgid klaelanikke ei ni hirivat ja raha selle eest ka keegi kasseerima ei tule.

Klamilj on Belovil ehe. Pikad klatnavad, koduselt lbakil aiad, ringi patseerivad hanekarjad, mni roostetanud autoromu ja keset teed lamavad koeravolaskid, kes isegi vlismaalastel ei lase oma und segada. hesnaga, ei mingit potjomkinlust lihtne ja ehe vene elu. Ja ega inimesedki end klastajatest hirida lase. Ei pane keegi endale turistide prast phapevasemaid riideid selga ega tule ka klatnavale mingit mttetut trni mgiks pakkuma. Turumajandus ei ole Talabski saartele nneks veel judnud.


Belov, Talabenets, Zalit.
Belovi saarest kirdesse jb vike asustamata Talabenetsi saar, mida Belovist lahutab Belovi vin kohalike keeli Malje Vorota. Talabenetsist omakorda kirdes on aga Zaliti saar, mis on kll Belovi saarest pindalalt viksem, kuid rahvast elab seal rohkem. Et Belovilt Zalitile pseda, peab paadimehe kauplema. Paadimehe kti ei ole aga raske korraldada, piisab pudelist viinast ja sadamasse lonkimisest, edasi lheb kik juba iseenesest.

Eestlastesse suhtutakse Zalitil koduselt kunagine Tartu-Pihkva laevaliin tegi vahepeatuse ka Talabski saartel ja eestlasi seal teatakse. Kahe peva jooksul ei kuulnud me Talabskitel kordagi Venemaa kaugemates provintsides nii tavalist ksimust: Otkuda v? Ka Venemaa reiside muidu kohustuslikku poliitilist diskussiooni NSV Liidu lagunemisest ja NATO-sse astumisest ei tulnud mul seekord nneks kordagi pidada. Kas on saare elanikud riiklikust propagandast le vi lihtsalt poliitiliselt apaatsed, see jigi mul teada saamata.
Kunagisi laevaturiste ja Eesti klastamisvimalust nivad saare elanikud taga igatsevat. Rein Kilgist ja tema poolt kivitatavast Tartu-Pihkva liinist pole kll Zaliti rahvas midagi kuulnud, aga soe vene klalislahkus pole Zalitilt eestlaste vastu kuhugi kadunud. Ootame juba, et eestlased hakkaksid siin jlle kima, on Zaliti naised lnenaabrite osas siirad.

Zalitile sattunul tasub kindlasti klastada Pha Nikolai kirikut 18. sajandil ehitatud kla palvekoda on arhitektuuriprlina kaitse alla vetud. Ja kellel vhegi vimalik, viks minna hommikusele palvusele lisaks ttavale phakojale neb ka kohalikku rahvast. Papp ei tohiks palvetajate vhesuse le kurta, saare elanikud on usinad kirikulised. Tsi kll, enamus neist on naised, sest mehed on Talabski saartel hivatud samamoodi nagu Kihnuski: nad kas pavad kala vi joovad viina.


Veeteest lbi autoga.
Zalit ja Belov kerkivad Pihkva jrvest kll krgete saartena, kuid vesi saarte mber on madal. Aegadel, mil Pihkva jrves on veeseis vga madal, on vimalik kuiva jalaga suure maa pealt Zalitile juda. Madala veega vin Boli Kust, mis Talabski saari mandrist lahutab, kuivab kokku. Seda aega kasutavad saare elanikud, et suurelt maalt autodega vajalikku kraami kohale tuua liivane jrvephi on vahest tasasemgi kui auklikud Venemaa teed.
Madalat veeseisu ei kasuta ra mitte ainult Talabski inimesed, vaid ka koduloomad. Kui Boli Kust on veetu, on Zaliti saare pudulojustel erakordne vimalus liivaselt saarelt parematele karjamaadele siirduda. Seda on ikka juhtunud, et lehmad on saarelt minema jalutanud. Jama on aga siis, kui saare veisekarja mandrilt kohe les ei leita ja vesi vahepeal jlle normaalsesse seisu tuseb. Neil juhtudel on loomade kodusaarele tagasi saamine tsine ettevtmine.
Talabski saarte klastamine sobib hsti ndalavahetuse reisiks. Esiteks, kogu piirkond on vga lhedal (isegi mobiiltelefon ttab Eesti levis), kuhu lbi Pihkva sna kiiresti kohale juab. Teiseks on ka ndalavahetuse kaks peva pris optimaalne aeg selle pooleteise ruutkilomeetrise saarestikuga tutvumiseks. Eheda vene klaelu nautimine vib aga hoopis lihtsamaks osutuda, kui kivituv Tartu-Pihkva laevaliin Talabskitel vahepeatuse teeb ning kauaoodatud Eesti turistid saartele taas kllust tooma psevad.


Talabski saared


*Pihkva jrve suurimad saared on lnekaldal asuvad Kolpino ja Kamenka, mis kahe ilmasja vahel kuulusid Eesti Vabariigi koosseisu. Pihkva jrve idaosas on aga kolm vikest Talabski saart: Belov ehk Verhni (0,85 km2), Zalit ehk Talaben (0,62 km2) ja Talabenets (0,07 km2).

*Hetkel elab saartel paarsada inimest, kes on enamuses pensionrid vi tegelevad kalapgiga. Talabski saartel on kaks kla, kaks sadamat, kirik (teist kirikut renoveeritakse), phikool, kalatsehh ja paar kauplust.

*Talabskid on visuaalselt atraktiivsed: saarte loodenurgad on krged liivakivi paljandid (1016 m), seevastu saarte kaguosad on jrve pinnaga aga tasased. Saarte kuju andis Talabskitele viimane jaeg. Mlemal saarel on ks suur kla ja sadam, mis vtavad enda alla enamuse saare pindalast. Looduslikku maastikku ja elustikku on saartel vhe, sgisrnde ajal aga kib Pihkva jrvel ja asustamata Talabenetsil vilgas linnuelu.

*Legendi jrgi olid Talabskid kunagi vga metsased saared, kus rvlisalgad end vimude eest varjasid. Tnapeval on Talabski saared Venemaa mistes turvaline piirkond ja metsast on jrel vaid ksikud puud.

*Belovi saar on aastast 1979 kaitse all kui vrtuslik arhitektuuri-
ja loodusala.



Kristo Kiiker
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet