2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste Rattaretk
Tuntud tundmatu Otep

Otep... See on ju Otep oma linnamega, Vikse Munamega, Phajrvega ja tagatipuks veel Kriku kandiga, mis ainsa Eesti vikelinnana talvel rohkem rahvast mahutab kui suvel. Vi oli see vastupidi. Otepsse hestkkis selle kuningriigiga vib ahelduda nii suvel kui talvel.

Oleme kuulnud Otepst nii palju, et arvame temast kike teadvat. Kuid ometi nime poolest tuntud, avaneb rattaretkelisele ka tundmatu Otep. Otep kant on olnud ka kahe kange ja kuulsa loodusemehe Alexander von Middendorffi ja Friedrich von Bergi kodukant.


1. pev


Kaarna jrv. Vana-Otepl, seal, kuhu rattaretkeliste autod pargitakse. Enne rattaretke tasub teada, et jrvevees on ks suur kivi, mille peale on raiutud tekst: Kes seda kivi neb, seda tabab nlg ja viletsus. Siiski pole veetase veel nii madalale langenud, et keegi kivi ninud oleks.


Otep linnamgi.
Eestlaste thtsamaid linnuseid, karu pea kujuline ja Karupea-nimeline. Piiskopilinnuse jnused selle otsas on vanim telliskiviehitis Eestis, rajatud alates 1224. a. Hoovis oli Eestis erandlik veetsistern. Kelder on tis varandust, mida valvab sokke kuduv vanamoor. Igal aasta koob moor he silma. Kui sokk valmis, lheb maailm hukka.


Vike Munamgi.
5 km. Meie reis sealt lbi ei lhe, kll aga lhedusest. See on oma 208 meetriga Otep krgustiku 7. tipp, kuid suhteliselt krguselt oma 80 meetriga Vllame jrel Eesti teine mgi. Seetttu on siin ka suusanlvad. Valgustatud, 200420 m pikkused, maksimaalne krgusevahe 73 m. Kuid kahetsusvrselt rikuti suusanlva ehitusega kaitsealust mge. Me tipus mobiilmastist vaatetorn, kust avaneb imekaunis vaade. Kirdenlval allikas, mida ammustest aegadest peetakse Vikse Emaje alguseks. Nd kll kinnitavad teadlased, et Vike Emajgi algab Phajrvest. Kust ta siis tegelikult algab? Maitse asi. Klab kll hsti kokku see Vike Munamgi ja Vike Emajgi. Ja allika vesi maitseb ka hsti.

rna biku kodu. Juusa talu. 7 km. Luuletaja Gustav Wulffi snnipaik. Gustav ie nime all tegutses ta kirjamehena. Luuletas, et rn bik, kuhu tttad sa . Ja pani biku laulma talumehe, mitte misa akna alla.

NB! Pikemalt ajakiri Loodus aprillinumbris!

Armuallikas. 10 km. Phajrve krus voolab allikast vesi, mis jaanil hbepeekrist jooduna loob suure ja psiva armastuse. Nii et tasub tagasi tulla. Lisaks aga on allikal ka igapevane t: vaigistab valusid ja ravib terveks ka.


Phajrv.
Mis, sjatamm, Dalai-laama mlestusmrk, park. 13 km. Mis oli siin varem kui Otep. Too linn tekkis Phajrve Nuustaku (Nustag, Phklipev) nimelise karjamisa maadele. See on alati kellelegi kuulunud. 400 aasta eest Johann Uexkllile, nd Tiit Vhile. Phajrv aga sadas maha pha tammiku krvale ja kuulub kigile. Otep kandi suurim jrv, millel viis saart kanda. Park on rajatud laanemetsast. Dalai-laama Tendzin Gjatso kis siin ja nnistas jrve 1991. aasta 3. oktoobril kell 10.45. Sjatamm on 380-aastane ja selle lheduses karistati 1841. aastal Phajrve misa talupoegi, kes keeldusid misategu tegemast ja tahtsid selle asemel ra Venemaale.
Meegaste mgi. 22 km. See on oma 207 meetriga ks Otep krgustiku krgemaid tippe. Me otsas kiik. Slaalominlvad, 200 m pikad, krgusevahe 40 m.


Hellenurme mis.
42 km. See mis kuulus alates 1853. aastast Alexander Theodor von Middendorffile, kes kujundas ka vabaplaneeringuga pargi, kuhu istutas oma ekspeditsioonidelt toodud istikuid. Siin ta 1894. aastal 78-aastasena suri. Misasdame vastast viib kruusatee kilomeetri kaugusel asuvasse Middendorffide kabeliga matmispaika. Klassitsistlik peamaja, teisel pool maanteed laudad ja tallid, haruldane kuusnurkne ait, ning Elva je res suured vesiveski hooned. Veski on tkorras, siin ttab ka vike hdroelektrijaam.


Elva jgi.
Kohtume selle jega mitu korda. Elva jgi algab Valgjrvest ja voolab lbi Hellenurme, et oma veed Emajkke viia. Hellenurmes on jel paisjrv. lesvoolu on veel kaks paisjrve, Tamme klas ja Palu klas. Neeruti klas lbib jgi kolm vikest jrve.


Laguja.
51 km. Kla, mis on kuulsaks saanud vitlusega rajatava europrgila vastu.


Mrtsuka jrv.
54 km. Rvlite varandus seisab rohekaskollase veega jrve phjas kivi all, mille peale ankur ja nool raiutud. Vib-olla just seeprast alandati jrve veetaset 1960. aastate lpul ilma selge phjuseta.


Nuni jrv.
57 km. Asub Phajrvega samas vanas vaokujulises orus. Mitmel pool liivase phjaga, ent vesi sveneb jrsku. Siin elab haruldasi karpvhilisi. Lhedal asuval Ristimel saab sdal palvetades patud andeks. Parem siiski sdaks Leigo laagrisse juda.


2. pev


Vike Emajgi
ei alga uuema vaate kohaselt teps mitte Vikselt Munamelt, vaid Phajrvest. Selle esimest otsa kuni Sangasteni on kutsutud ka Phajeks. Nii et sidame Phajega vidu. Kuni Sangasteni on jel ige mitu paisjrvekest: Raudsepa klas 1,5 km lhtest, Restu klas 3 km lhtest ja Sangaste Kirikuklast lunas Jrveklas, kus asub Sangaste jahuveski hoone ja Sangaste Veskijrv. Sellest veel pool kilomeetrit alamal paikneb endise Sangaste villaveski pais. Aga nime sai jgi sellest, et end ttre heaks ohverdanud emale laskis ttar kaevata je.


Otep Valgjrv.
15 km. Valge-nimelisi jrvesid pole Eestis kll mustmiljon, kuid vhemalt 21 siiski. See on suurim surnud j sulamisel tekkinud jrvedest Otepl. Jrve kaldal on looduskaitse all olev park pliste tammedega. Kolm saart, neist kaks Mustsaart Valgjrvel! Jrv tekkis hda sunnil, kui isa ja ttar abiellusid. Vi siis abiellusid de ja vend. Ja tagatipuks ajasid minema kerjaja.


Pikajrv.
20 km. Eestis on paarkmmend pikka jrve. Otep oma jb ilusa pargi varju. See on sgav jrv, le 23 meetri tuleb ra. Nii et, ettevaatust ujumisel! Pikajrve misa peahoone on ehitatud vaid sadakonna aasta eest.


Kooraste jrved.
36 km. ks kena jrvede pesakond, ieti jrvekeede ristumispaik.

Siin ristub Voki-Truuta-Kooraste loode-kagusuunaline aheljrvestik kirde-edelasuunalise Jksi-Kooraste aheljrvestikuga. Teline segadus! Kuidas sai kll mannerj liikuda korraga kahes ristisuunas? Et asi segasem oleks, kohtume Kooraste aheljrvestikuga veel 59. kilomeetril, kui juame Truutasse vlja.
Kooraste jrvekee on Eesti kige suurejoonelisem aheljrvestik, kus lebab rgorus jrjestikku 10 jrve. Lbu prast loeme need les: Vidrike jrv, Vokijrv, Lambahanna jrv, Nahajrv, Sinikajrv, Lubjaahju jrv, Liinujrv, Pikkjrv, Vaabajrv ja Hatsike jrv.
Neile risti kulgevad aga Peratsjrv, Mutsina jrv, Kverjrv, Linajrv, Kooraste Suurjrv ja Uiakatsi jrv. Noh, vaimukusest polnud siinsel rahval puudust.


Pokumaa.
42 km. Selle paiga vtmeks on Edgar Valteri Pokuraamat. Siin on kilomeetrine loodusrada, kuid muud plaanid veel teostamata.


Tamme-Lauri tamm.
45 km. Urvaste on ainus Eesti vald, mis ennast rahathe peale saanud on oma maadel kasvava tamme kaudu. Kui puudel oleks iglaselt valitud president, siis oleks Eesti puude president kindlasti Tamme-Lauri tamm. Tema erilist staatust on tunnistanud Eesti riik, pannes ta inimese ja psukese krval ainsa eraldioleva elusolendina rahathele.

Tamme-Lauri tamme vanust pole saadud tpselt mta, kuid see on hinnatud olevat 680 aastat. Kui tema emapuu tru maha kukkus ja seal idanema hakkas, oli aasta 1320. Kllap laius siin tol ajal tammik. Kllap kidi siin ordumeeste eest salaja ohverdamas, vanadelt jumalatelt nu ja armu palumas. 1960. aastatel oli Tamme-Lauri tamm tellinguis. Tve sisse mahtunuks pool tosinat inimest. Siis ehitati tammele uus sdamik. T lks korda, tamm kestab veel.


Urvaste kirik.
Urvaste kihelkond on vana ja tuntud kihelkond. See kuulus Ugandi koosseisu ja Tartu piiskopi alla. Pole siis ime, et Urvastesse tekkis sna ainulaadne kirik. Mitte just selle poolest ainulaadne, et kirikus vendade Kriisade tehtud orel sees on neid leidub mujalgi. Vaid et sellel kirikul on kolm lvi ehk sisemist vlvkaart, keskmine kahest rmisest krgem. Teistes Eesti maakirikutes on piisanud hest lvist.

Sellest hoolimata vi just selle tttu paistab Urvaste kirik vljast nagu maadligi litsutud teekann aga selline mnus teekann, mille sees on turvaline ja toredalt avar tunne.

Urvaste rgorg ja jrved. Urvaste maastiku kujunemises on oluline osa olnud mnekmne tuhande aasta tagusel mandrijl. Siit voolas selle sulavesi kmne tuhande aasta eest minema, jttes endast maha oru, mille phjas nd kolm kaunist Urvaste jrve lebavad. Uhtjrv, Luhasoo jrv ja Ldla jrv. 15 kilomeetri pikkune org algab laugjana Sangastest ning kaevub Uhtjrve kohal 40 meetri sgavusele. rgoru kaldal asub Nahalinna-nimeline linnamgi, ohvriallikas ja ohvrikivi. Urvaste linnamge kasutati umbes 1000 aasta eest, kuid sna lhikest aega. Siin vib lisaks nha veel Phjasja-aegseid kaitsevalle. Urvaste Uhtjrv on sgav, oma 28 meetriga sgavuselt viies jrv Eestis.

Ldla jrv on Uhtjrvest suurem ning selle veetaseme tstmise vi langetamise le on misnik ja talupojad omavahel eelmise sajandi alul kvasti kembelnud. Selle jrve kirdekaldal asub muistne kalme Kirikuase ehk Kabelimgi. Kirikukell olevat praegugi jrves. Kas pole siis nha?


Voki-Truuta-Kooraste aheljrvestik.
59 km. Juame jlle Eesti kige suurejoonelisema aheljrvestiku rde, millest 36. kilomeetril juttu oli.


Mrdi korgitammed.
74 km. Vikse Emaje paremal kaldal, Vana-Otep Sangaste maantee res kasvab kolm Amuuri korgipuud. Kige suurem neist on 18 m krge ja mbermduga 1,1 meetrit. Veskitamm tee alt voolav vesi kukub kosena alla. Veekardina taga on vimalik seista ja veemhinat kuulata.


Phajrve Keskhiis.
77 km. Taarausu keskus jb teest pool kilomeetrit vasakule.

Sangaste. 84 km. Sangaste on ks kuulsamaid Eesti paiku. Ja mitte ainult tnu Sangaste misa peahoone sillerdavale eklektilisusele, vaid ka selles tegutsenud mehe haardeulatusele. Sangaste ja tema krahv Bergi mju ulatub tnapeva nagu ei kellelgi teisel kunagisel misnikul. Sest Bergi t vilju sme me tnaseni.


Sangaste Pha Andrease kirik.
Sangaste on vanemaid Eesti kihelkondi, millest kirjalikke teateid on silinud juba 1274. aastast. Sangaste kirikust on teateid 1379. aastast, ent sdades seda muudkui purustati, kuni 1702. aastal Phjasjas maatasa tehti. Praegune hoone valmis 1742. aastal ning on rajatud keskaegsele alusmrile. Kiriku kljes eputab barokne huline torn, mis sai valmis 1873. aastal. Kirikus on vendade Kriisade 1924. aastal valminud orel, mille ehitamisel nad kasutasid endist orelit. Kirikupargis kasvab Eesti suurim hbevaher, mille krgus on 27 meetrit, ning mitmeid huvitavaid vramaa puid. Kirikust kilomeetri kaugusel asuvale kalmistule on maetud Sangaste krahv von Berg. Tema kalmule on klvatud tema enda aretatud Sangaste rukis.


Sangaste loss.
88 km. Sangaste mis on vana mis. Juba 16. sajandil mainitakse seda, siis kuulus mis Tartu piiskopile. Vahepeal kest ktte kinud misa ostis 1808. aastal Sangaste uenunik Friedrich von Berg, kelle suguvsale see kuulus kuni omaniku Saksamaale pgenemiseni 1939. aastal.
Ent praegune Sangaste on vana Bergi vennapojast isemtleja Friedrich Bergi ngu. Neli aastat kestnud ehitust tulemusena valmis 1883. aastal arhitekt Hippiuse projekteeritud neogootika prl. See punane tornide, akende, katusesakkide ja sammaste rgastik on kui ise siitsamast maa alt vlja kasvanud, justkui korrates loodusparki, mis teda mbritseb.

Sangaste misa sigrimigri saab kaua nautida, eri nurkade alt, eri valgusega. Ka interjr on teliselt muljetavaldav, kulmineerudes puitpaneelidega sgitoaga, kahhelahjudega ning vlvkupliga saaliga.

Ega teisedki hooned palju alla anna, isegi veetorn ja hobusetallid rgivad peahoonega vrdvrsete partneritena kaasa. Kaasa kneleb ka Sangaste park, mis hea tahtmise ja ettekujutuse korral ulatub Otepni vlja. Sest vhemasti talvel neb lhedaselt krgemalt kuplilt Jaanimelt Kriku peaaegu et ktte ra.
Lossi mbruse park on liigirohkuselt ks Eesti rikkamaid ning siit tasub ppida looduspargi rajamise kunsti praegugi. Pargile ja lossile aitab kaasa ka hoogsa reljeefiga maastik, mida Inglise stiilis parkide pooldaja Berg ka hsti ra kasutas.

Ida suunas kulgeb vaid hte teepoolt kaunistav 3 km pikkune tammeallee, seal oli 170 puud.


3. pev


Kuutsemgi.
22 km. Oma 217 meetriga Otep krgustiku krgeim tipp. Vaateplatvormilt avaneb ilus vaade. Talvel on siin 200480 meetri pikkused slaalominlvad, maksimaalne krgusevahe 50 meetrit.


Sangaste linnamgi.
36 km. lijrskude nlvadega mgi asub Kirgjrve lnekaldal. Siin tegutseti 1000 aastat tagasi. Siit mdus thtis muistne tee, mis viis Oteplt ja Tartust Riiga. Kllap linnamelt sedagi valvati.
Harimgi. 39 km. Otep krgustiku suurim lavamgi, 211 m le merepinna. Mgi on le 2 km pikk, kige krgem on me edelaots, kuhu on pstitatud 28 m krgune turvaline vaatetorn, millelt avanevad suureprased kaugvaated kikides suundades.



Kriku spordikeskus.
45 km. Keskus valmis 40 aasta eest ning on ks orgaanilise arhitektuuri niteid kui loodusesse sobituv spordikla. Kriku spordibaasi hakati legendaarse kmnevistlejate treeneri Fred Kudu eestvttel ehitama 1947. aastal, siis kui koht oli teline metsakolgas. 1964. aastal, oma kolmepevasel visiidil Eestisse, judis Soome Vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen koos kaaskonnaga klastada Kriku Tartu likooli spordibaasi. Mis oli tol ajal meldamatu asi. Kekkosele valmistati matka jaoks ette vimalikult huvitav suusarada, mille ta ka lbis. ENSV lemnukogu presiidiumi esimees, kelle nime ei mleta enam keegi, pdis samal ajal Kriku jrvejlt kala. Kekkonen on surnud, kuid tema matkarada elab edasi. Nii nagu Kriku jrve res olev Kekkose saun, mis on kll vahepeal maha plenud, ent siis jlle kui maa alt kerkinud.


Phajrve park.
55 km. Laululava juures rattaretk lpeb. Eestis on vhemalt seitse Phajrve. Kuid Otep Phajrv on ikka see kige pham. Tung Phajrve rde on suur! Meiegi oleme siin tagasi.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet