2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste Rattaretk
Jalgrattaga linna, tervist ja keskkonda pstma

Kas sa viibid vrskes hus ja liigutad end piisavalt? Kas sul vljas liikumiseks jtkub aega vi kihutad autoga trenni? Kas meie mber on ldse veel vrsket hku? Kas meie linnade elukorraldus vimaldab hendada meeldiva kasulikuga jtta auto koju, ssta linnaruumi saastamisest, asfalteerimisest, kihutamisest ning teha oma igapevaseid kike jalgsi vi jalgrattaga?

Meie igapevasel ringiliikumisel on vga suur keskkonnamju. Laias laastus moodustab transport kolmandiku meie koloogilisest jalajljest. 1000 km autosidu asendamine jalgrattasiduga aitab vhendada keskmiselt 100 liitrit fossiilse ktuse tarbimist. Kui nii teeks suurem osa Tallinna autokasutajatest, siis vheneks linna tnavate koormus le 10%, ktuse tarbimine vheneks vhemalt 16 miljonit liitrit aastas. Rahaliselt on kokkuhoid le 160 miljoni krooni.
nneks on jalgratas leiutatud ja paljudel kodudes olemas, kuid kahjuks on veel vhestel usku jalgrattasse kui igapevasesse liikumisvahendisse. Seega tuleb lahti saada vhemalt kolmest mdist.


1. mt: jalgratas ei sobi tl kimiseks. Sobib, ja vga hsti! Kopenhaagenis tehakse kolmandik kooli- ja tlesitudest jalgrattaga ning see ei kuulu mitte ainult hullude professorite ja boheemlaste, vaid enamiku elustiili juurde. Kui Eestis on paljud asutused nus oma ttajatele ja klientidele tasuta parkimiskohti jagama, siis on ksnes tahtmise ksimus hoolitseda samavrselt ka jalgrattaga liiklejate eest tagada turvalised parkimiskohad, riietusruumid ja kompenseerida isikliku jalgratta kasutamise kulud tsitudel. Suurem osa rattasitudest on kuni 5 km pikkused. 20-minutine rattasit ei aja linnasidul rohkem higiseks kui niteks 15-minutine kndimine. Pealegi parandab regulaarne rattasit vga kiiresti ldist vormi, mistttu on pool linna ratturitele vaid vikese fsilise pingutuse ulatuses. Suurem osa Tallinna elu- ja tkohtadest asub kesklinnast 6 km raadiuses. Jalgratas on kiireim siduvahend kuni 6-kilomeetristel linnasitudel. Jalgrattaga ei j sa mitte kunagi ummikusse.


2. mt: jalgratas ei ole meie kliimas arvestatav liiklusvahend. Taanis ja Hollandis, kus asuvad Euroopa jalgrattaliikluse musterlinnad, on suviti rohkem vihmaseid pevi kui Tallinnas. Paljudes Phjamaade linnades, niteks ka Oulus ja Rovaniemis, on isegi talvel jalgrattasitude osakaal ca 20%. Eesti vikelinnades on jalgratas samuti paljudel talviti kasutuses. Nagu eldakse pole olemas halba ilma, on vaid halb varustus. Ja liiklemise puhul tuleks veel lisada halb teehooldus. Niisiis jllegi puhtalt tingimuste loomise ksimus. Jalgrattaga talvel liiklemine pole klmem kui kndimine. Kui Tallinn suudab hoida praktiliselt lumevabana mitmeid kmneid ruutkilomeetreid magistraaltnavaid, siis mitmeid kordi viksemas mahus kergliiklusteede talihoolde tagamine on vaid suhtumise ksimus. Turvaline talvine jalgrattaliiklus eeldab kll rahustatud autoliiklusega krvaltnavate ja valgustatud kergliiklusteede vrgustikku, kuid selle rajamine ei maksaks viiendikkugi heainsa mitmetasandilise liiklusslme ehitamise hinnast.


3. mt: jalgrattaga linnas liiklemine on ebatervislik, sest sita tuleb saastunud hus. Euroopa linnades tehtud husaasteuuringud nitavad, et autositjad peavad taluma 30% rohkem husaastet kui kergliiklejad ja histranspordi kasutajad. Sest autod sidavad omamoodi saastetunnelis ja suuremasse heitgaasipilve sattunud autos jb saastunud hk pikemaks ajaks salongi ringlema. Jalgrattaga liigeldes kujunevad reeglina vlja teised marsruudid kui magistraaltnavaid pidi autoga sites: eelistatakse krvaltnavaid. Jalgratas hku ei saasta ning auto igapevase kasutamise lpetamise terviseefekti on vrreldud suitsetamisest loobumisega.

MIDA SINA SAAKSID RA TEHA

1. Eelista autosidule niipalju kui vimalik histransporti ja jalgratast. Parim jalgrattavarguse-vastane vahend on isikupraseks muudetud ning korralikult lukustatud jalgratas.

2. Tee oma tandjale vi koolile ettepanek jalgrattaga tl/koolis kivate inimeste tingimuste parandamiseks. Turvalise parkimise probleem on paljudes kohtades lahendatav selle saab siduda autoparkla valvega. Tee tandjale ettepanek hiskasutuses olevate ametirataste hankimiseks kel kodutee rattasiduks liiga pikk, saab pevas tsite teha ametirattaga. Nua tandjalt ametiratast vi isikliku jalgratta kasutamise kompenseerimist tsitudel.

3. Tutvu oma linnaga avasta krvaltnavaid ja uusi paiku, kus on turvaline ja meeldiv tle, kooli vi poodi vndata.

4. Tee ettepanekuid linnavimudele, kuidas kodu- ja tkoha lhimbruse liiklust kergliiklejatele turvalisemaks muuta. Mida rohkem ettepanekuid ametnikud saavad, seda kindlamini hakkavad nad ka jalgratturite probleemidega tegelema! 6.8. mail 2005 toimuval roheliste rattaretkel Kuidas elad, Otep? hakkab Eesti Roheline Liikumine koguma allkirju hisprdumisele, mis kutsub Tallinna linnavime les kujundama Tallinnast jalgrattasbraliku linna. Anna prdumisele ka oma allkiri!
Vaata ka www.autovaba.ee



Mari Jssi, ERL juhatuse liige
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet