2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Reinuvader tuules

Kui Maskareeni saarestik 500 aasta eest portugallaste poolt avastati, olid Maskareenidel (Mauritiusel, Runioni ja Rodriquezi saarel) ainsateks imetajateks lendrebased.

Saarte avastamisest alates on inimene nendele unikaalse faunaga India ookeanis asuvatele saartele toonud elama kasse, koeri, sigu, kitsi, jaava makaake ning palju teisi liike, kes peaaegu momentaalselt tegid lpu peale enamusele saarte roomajatest ja mittelendavatest lindudest (kuulsaim neist on dodo e dront 20-kilone tuvi). Aga mlemad tol ajal Mauritiuse saarel esinenud lendrebase liigid Mauritiuse lendrebane Pteropus niger ja tmmu-lendrebane Pteropus subniger, samuti ka Rodriguezi saare liik Rodriguezi kalong (Pteropus rodricensis), on siiamaani seal! Loomulikult on nende arvukus kriitiliselt madal, ent tnu kaitsemeetmetele, mida 1970. aastate algusest, peamiselt tnu kirjanik Gerald Durrelli aktiivsusele, Mauritiuse vabariigis kehtestati, on reaalne lootus, et need suureprased loomad jvad ellu.
Kesoleva aasta veebruarikuus oli mul nne neid loomi nha, ja nendega lausa suhelda. Suured, mmarguste vikeste krvadega, kuldpruunikate karvaste ngude ja mustade nahkjate tiibadega Mauritiuse lendrebased, kelle nod meenutavad mulle pigem kaisukarukesi kui tohutu evolutsioonilise ajalooga imetajaid, tulid vga sihikindlalt mu ksi nuusutama, niipea kui ma Kasela loomaaias nende puuri vastu oma srmed toetasin. Nende niisked mustad ninad, suured karedad roosad keeled ja tugevad pialde knised puudutasid uurivalt mu igat srmeotsa sel lihtsal phjusel, et suitsetaja nagu ma olen, lhnavad mu srmed tubaka jrele. Lisaks sellele hrusin ma nppude vahel natuke Mauritiuse vaniljelhnalist teepuru. Selge, et kski professionaalne puuviljasja ei suuda mitte vlja teha sellisest aroomide kombinatsioonist, eriti veel inimese ktel. Imetajatega suhtlemisel on vimsaimaks thelepanu kitmise vahendiks just nimelt aroomide buketi vastupandamatu pnevus.
.

Ksitiivaliste selts jaguneb 2 alamseltsiks. Suur-ksitiivaliste alamseltsi kuulub 41 perekonda 146 liigiga. Vike-ksitiivaliste alamseltsis on 16 sugukonda 107 perekonnaga ja ligi 800 liigiga.Mauritiuse ( Pteropus niger) lendrebane.
Ksitiivalised on ainsad aktiivse lennuvimega imetajad. Ksitiivaliste seltsi kuulub koos lendrebastega ligi 1000 liiki, seega peaaegu 20% kikidest imetajatest. Nende seas on puuviljatoidulisi, ldtaimetoidulisi, on kigesjaid, putuktoidulisi ehtsaid kiskjaid sealhulgas ning ka pea eranditult kalast toituvaid kiskjaid. Vhe sellest, kolm liiki Ameerika nahkhiirtest on telised parasiidid, nad toituvad psisoojaste verest, nad on lausa vampiirid! Ksitiivaliste kuulmis- ja kompimismeeled on niivrd tiuslikult arenenud, et selles vib neid vrrelda ainult kaslaste, kakuliste ja vaalalistega. Viimastega just eriti litpse ultraheli kajalokatsioonivime poolest.

Ksitiivalised on ainsad aktiivse lennuvimega imetajad. Nende lennuomadused, manvri tpsus, kiirus, lennukaugus, on tiesti vrreldavad kikide teiste tipplenduritega lindude ja putukatega. Kuigi enamiku nahkhiireliikide ngemisvime on pris nrk, on see kigil suur-ksitiivaliste liikidel suureprane. Niteks viksed nektaritoidulised nahkhiired suudavad koolibri vi suruliblika moel isikute ees hljuda, samal ajal nektarit imedes. Lendkoerad ja lendrebased lbivad ookeani kohal saarelt saarele lennates koguni mitmesaja kilomeetri pikkusi distantse. Paljudel liikidel on latentse tiinuse e viljastatud munaraku arengu edasilkkamise vime. Enamiku liikide isastel isenditel on olemas ka os penis e sugutiluu, mis lubab neid vrrelda niteks koerlaste ja elevantidega. Paljude liikide suureprane haistmis- ja kompimismeel on seotud nende ngude, eriti ninaosa niivrd omapraste ja keeruliste vormidega, et paljas nende vaatamine paneb paratamatult oletama: neil peavad olema erilised, kui mitte fantastilised sensoorsed vimed.


Parasiidid nahkhiirtel ja lindudel on sarnased.
Mind kui parasitoloogi huvitab eriti ilmne ja tugev nahkhiirte parasiitide sarnasus lindude omaga. On olemas tuntud reegel, et lindudel parasiteerivad ussnugilised ja enamus ektoparasitaarsetest llijalgsetest, niteks kahetiivalised ja lestad, on evolutsiooniprotsessis arenenud seltsidena, kes parasiteerivad vaid teatud lindudel. Sama protsess, kuid sugukondade tasemel, leidis ilmselt aset ka ksitiivaliste ja nende parasiitide juures.

Kas te ei tahaks minuga nustuda, et nahkhiired on lausa psisoojaste loomade, lindude ja imetajate harmoneerunud mitmekesisuse smbolid sarnaselt Hiina draakoniga, kes on ka mitmekesisuse smbolid. Kui sellele lisada asjaolu, et enamus ksitiivalistest on krgelt sotsiaalsed, saamegi minu meelest maailma hed pnevamad psisoojased!

Ksitiivalised esinesid peaaegu tnapevasel kujul nii Euroopas kui Ameerikas juba eotseeni algul (54 miljoni aasta eest), mis lubab oletada, et seltsi esivanemad arvatavasti primitiivsed putuktoidulised lahknesid ja astusid oma imeprase evolutsiooni teele vga ammu. Vimalik, et kainosoikumi algetappidel. Enamik kistiivalistest on videviku vi ise eluviisiga, mis vhendab nende konkurentsi pevaste lindudega. Lindude lennuaparaadi unikaalsuse tagab sulgede kui thtsaimate konstruktiivsete elementide olemasolu. Pealegi kaitsevad suled ideaalselt pikesekiirguse, lesoojenemise ja kuivamise eest. Nahkhiirtel seevastu on peamiseks elemendiks kilejas, peaaegu paljas nahk, mis pikese ees on kaitsetu. Lennuaparaadi ehituse omapra ja evolutsiooniline koloogia teevad minu lemmikutest videviku draakonid

Lendrebased toituvad nagu mesilased. Lendrebaste perekonnas on 48 liiki ja oma tohutu levikualaga koosneb kige armsamatest, toreda rebasenoga puuviljatoidulistest, kes oskavad eriti mnusalt nautida puuviljade mahla. Oma tugeva keelega suruvad nad puuviljad vastu suulage ja nnda tarbivad vrskelt pressitud nektarit. Selle krvale veel iepungi ja -tolmu. Kujutage ette lendavat reinuvaderit, kes toitub mesilaste kombel! Aga selliselt toimivadki lendrebased. Imetajate sstemaatikas he thtsaima tunnuse hamba ehituse poolest vib ksitiivaliste seltsis leida peaaegu maksimaalset mitmekesisust. Lendrebastel on tiuslikud hambad tal on nii silma-, like-, eespuri- kui purihambad, mis vimaldab neil toituda vga erinevatest ja mitmekesistest puuviljadest. Ka kehapikkus on paljudel lendrebastel kogu seltsist suurim kuni 40 sentimeetrit. Tiibade siruulatus on kuni 170 sentimeetrit ning kaal le 900 grammi ka need nidud on kogu seltsis maksimaalsed. Lendrebaste perekonna areaal hlmab Madagaskari saart, Komoori saari, kiki teisi India ookeani saari; Kagu-Aasiat Indoneesiat, Filipiine, Mariaani saari, Uus-Guinea saari; Ida-Austraaliat ning ulatub Vaikses ookeanis Mikroneesiani nii, et neid leidub ka Fidi ja Samoa saartel.

Veetlevad ksitiivalised Mauritiusel polnud ei esimesed ega ka kige haruldasemad imetajad, kellega mul on olnud au tutvuda, kuid nad olid kige armsamad ja kige liigutavamad. Kohtumine liikidega, kes elasid Mauritiuse saarel enne inimese tulekut ja keda on tna veel alles sellel Saaremaast veidi viksemal saarel, kuhu peab mahtuma 1 200 000 elanikku see fakt on parimaks vastumrgiks musta masendustunde vastu, mida pevast peva tekitavad andmed meie ajastu kiiresti kahaneva fauna mitmekesisusest.




Aleksei Turovski
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet