2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Hernehirmutis elab edasi

Kajakahlsed kriisked valjuhldis, klaasile kleebitud hirmutavad rvlinnu varjud, kullitopised toki otsas. Need on moodsad hernehirmutised.

Kui Jelhtmel uue prgila avapeval linte lbi ligati, ei tiirelnud prgivlja kohal htki kajakat. Mitte just kige lahkema estina laskis endise Psklas asunud prgila esindus kingituseks puurist vlja esimese linnu. Prgime smboli. Kes loomulikult suures paanikas vangistusest kohe tulistvalu kige nelja tuule poole kihutas. Kohale saabus esimene prgiauto elumaja konteinerist prit rammusa kraamiga. Ikka veel ei htki lindu.

Praegu on uues Jelhtme prgilas autokoormat vastu vtmas juba kajakaparv. Nii nagu vanasti meisterdas maamees hernepllule lattidest ning katkistest pkstest ja rbalast srgist hernehirmutise, videldakse hirmutistega lindude vastu ka tnapeval. Prgilatest peletatakse linde, et nende populatsioon seal nn hea elu peal mtmatult ei suureneks, sest suur koloonia vib saada nakkavate haiguste levitajaks. Vimust vtnud koloonia vib ka hvitavalt mjuda samas elunenud looduskaitsealustele lindudele.

Jelhtme prgila suurel territooriumil ehmatavad linde 18 valjuhldist tulev kajaka hdakisa ning kerges tuules kikuvad ligi 20 suurt neoonorani hupalli, millele on joonistatud vimas nokk ning kinnitatud pikeses vilkuvad kollased ja kurjad neoonsilmad.


Toidulhn kigest vgevam.
Nii nagu ammune kaabuloduga hirmutis, mjusid ka moodsamad seadmed mnda aega pris hsti. Kui vahelduseks muid meetmeid ei kasuta, harjuvad kajakad kisaga ra. Vaatavad, et hdasignaal kll tuleb, aga ohtu pole kusagil nha ning saavad aru, et asi pole ige, rgib Roman Gorelov firmast Patricol, mis tegeleb nii Eesti kui ka Lti prgilatel lindude hirmutamisega. On vimalus kasutada erineval sagedusel kajakakisa, on vimalus ka rvlinnu kisa lasta, kuid pidev toidulhn on see, mis lppkokkuvttes hdakisa efekti alla lb.
Romani snul pavad inimesed linde seadmetega le kavaldada, kuid linnud harjuvad uute vljameldistega varsti. Isegi tootjad annavad seadmetele toimimisgarantiid 6070 protsenti. Kajakatest saaks mneks ajaks tiesti lahti vaid hel viisil kui murettekitavalt territooriumilt olemasolev populatsioon hvitada. See on radikaalne variant ja siin on juba erinevaid suhtumisi. Kuid seadmed hakkaks siis tepoolest jlle uuesti mjuma. Vanad ja kogenud linnud on kadunud, uued ei julge mnda aega tulla.


Peletavad vnked.
Tallinnas Lasnamel asuvas jtmete sorteerimise tehases on lisaks neljale pallile ja kahele kisaseadmele ue peal veel kaks kullimaketti tnapevastest hirmutistest ehk ammustele olemuselt kige lhedasemad. Seal on ts ka spetsiaalne valgusseade, mis teeb minuti jooksul eri vrvi valgusvnkeid. Kui linnud satuvad selle aparaadiga hele tasapinnale, hirib see neid sedavrd, et nad ei taha selles rohkem viibida. Inimesed tehase territooriumil seda seadet ei tunne, see on nende jaoks krgel.

Tehase territooriumil kajakad tepoolest nnda ei parvle. See pole ka juba oma olemuselt nii menukas toidukoht, sest ktte saab vga vhe. Autod ei kalla ju prgi keset vlja, vaid sidavad majja. Oleme seal ka paar pauku hku lasknud. Vib isegi elda, et nii kui meie auto hoovi sidab, on linnud hirmuga linud, tleb Roman.


hupallid ja kullid koduaeda.
Kuigi hupallid vi kullimaketid ei saa prgilas tit vimu nidata, on nad head aiapidajale. Viksel territooriumil annavad need thusat efekti. Seal pole suurt linnukolooniat ja saab ka ise kigele lisaks vahel kurja hlt teha, soovitab Roman.

Tema snul on olemas ka seade, mis annab tepoolest 100-protsendise efekti. Aga see pole hirmutis ning seda ei saa ka prgilates kuidagi kasutada. Need on ogad, mis kinnitatakse karniisidele, et linnud maanduda ei saaks. Muide, neid on paigaldatud ka Tartu raehoonele, nitab Roman ligi kmnesentimeetriste risti-piki ogadega metallriba. Suurlinnades on need ka ausammaste kljes. Turistile ei j ogad lihtsalt silma, sest asuvad krgel. Rgitakse, et Itaalias on taolist riba kasutuses ligi 50 kilomeetrit!



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet