2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste Rattaretk
Roheliste Rattaretk "KUIDAS ELAD, OTEP?" raja kirjelduse tisversioon

XVI Roheliste Rattaretk "KUIDAS ELAD, OTEP?"

6-9 mai 2005.a.


Raja kirjelduse tisversioon.


1. PEV.


Enne retkele siirdumist on soovitav kia vaatamas Otep linnas asuvaid kultuuri- ja ajaloolisi vaatamisvrtusi, mis asuvad vaid kilomeetri raadiuses suusastaadionist.

1. OTEP LINNAMGI, PIISKOPILOSSI VAREMED 12.SAJANDIST

Linnamel asus muistne eestlaste maalinn, mida looduslikult hea asendi tttu oli kerge kaitsta.
Maalinna tpne tekkimisaeg on teadmata, kuid juba tuhat aastat tagasi oli ta muistse Ugala thtsaim linnus.

Me lunapoolset osa kasutati eluasemeks. Vib arvata, et linnust mbritses vesi, millest annab tunnistust praeguse soise ala ja kinnikasvava jrve- Alevijrve olemasolu Linname lhistel. Praegu vib nha ja katsuda linnamel 1224.a. piiskop Hermani poolt rajatud kivilinnuse varemeid.
1937.aastal paigutati Linnamele metallist linnuse kaart.
Ootavad suured klakiiged.

2. OTEP MAARJA LUTERI KIRIK

Otep on ks vanimaid kihelkondi Luna-Eestis. 1224.a. rajati piisopilossi lhedusse kindluskirik
Tartu piiskop Hermanni algatusel.

Kui esimene kirik (ehitatud 17. sajandi alguses ) asus Linname krgemail tipul, siis teine oli arvatavasti ida pool Linnamge sdamekujulisel krgustikul, mida praegu thistab kivist rist. 1850.a. remonditi kirikut seestpoolt ja ehitati koorirdu. Orel valmistati Tartu orelimeistri Kessleri tkojas 1852.a. ja oli ldse esimene orel Otep kirikus. Kiriku torn on tema praegusel kujul ehitatud 1860.a. 1890. aastal ehitati kirik mber. Altaripilt prineb aastast 1880.
Otep kiriku kell on annetatud H. Billinghauseni ja S. Taube poolt. Uus kell toodi kirikule Vihti valla kingitusena 1992.a. Kirik on neogooti stiilis, torni krgus 51 m.

Pahempoolse koori all on 1806.a. asetatud kindral Rennenkampfi paest hauakivi. Thelepanu tasuks veel prata esimese ukse lukule, mis prineb aastast 1772.

4.juunil 1884 phitseti Otep kirikumisa saalis ES-I sini-must-valge lipp, millest sai hilisem rahvuslipp ja 1992.a. Riigilipp. Lipu bareljeefid, mille autor on skulptor Voldemar Mellik, avati kiriku seinal 1934.a. (rahvuslipu 50. aastapeval). Bareljeefid hvitati 1950.a., aga taastati ja taasavati 15. juulil 1989. Skulptoriks oli Mati Varik.

20.mail 1997. aastal istutasid kolme Balti riigi presidendid kiriku aeda tammed.

3. VABADUSSJAS LANGENUTE MLESTUSSAMMAS

Mlestussammas asub Otep kiriku esisel knkal.
2. novembril 1922 kohustus Otep kiriku nukogu oma juhatust alustama lbirkimisi Vabadussjas langenute mlestusmrgi rajamiseks. Mlestussamba kavandas Voldemar Melnik ja t teostas kiviraidur P. Veeber. Sammas avati pidulikult 10. juunil 1928.a.
1950.a. juunis kadus mlestussammas maapinnalt. Otep Rahvarinde ja Otep Muinsuskaitse Seltsi eestvttel ja Karl Ojaveri organiseerimisel ning juhtimisel alustati samba taastamist 1988.a. suvel.
3. augustil 1988 tsteti pidulikult maa seest vlja mlestussamba lemine osa pealdisega AU LANGENUILE. Kaduma lks graniidimrakas langenute tieliku nimekirjaga. Silinud on vaid 22 nime.
14. mrtsil 1989.a. alustati samba vundamendi kaevamist uuele kohale (vana asukoht jb tehase territooriumile). Metallehistd valmisid Jri Ojaveri eestvtmisel.
Pidulik nurgakivi panek toimus 22. aprillil 1989.

4. TALVEKIRIK

Talvisel perioodil kasutatakse tunduvalt soojemat ja dusamat kirikut, nn. talvekirikut, mis on ehitatud vana kirikumisa abihoonest.
Phitsetud on ta 6. detsembril 1992. aastal Soome Iseseisvuspeval, sest talvekirik valmis tnu soomlaste abile. Talvekiriku phitsetud nimeks on Lesknaise ja vaeslapse kabel. Lesknaistele on ta phendatud selleprast, et nukogude ajal hoidsid nemad oma vikesest palgast kirikut hinges.
Talvekirikus toimuvad ka mned kontserdid traditsioonilise talvemuusikafestivali raames.
Talvekiriku ees on graniiti rajutud Jakob Hurda kuju. Ausammas phitseti 2. novembril 1989 aastal. JAKOB HURT oli esimeseks eestlasest kirikupetajaks, kes tegutses Otepl aastatel 1872- 1880.

5. EESTI LIPU MUUSEUM

Muuseum avati 23. detsembril 1996. aastal Otep Kirikumisas. Muuseumi idee ja teostuse eestvedajaks oli EELK Otep Maarja kogudusepetaja Jri Stepanov. ldehitustd tegi AS Aunapuu Ehitus, muuseumi ekspositsioonide koostajaks ja kujundajaks olid Eesti Rahva Muuseumi ttajad Piret unapuu ja Kaie Kukk ning Eesti lipilasseltsi esindaja Tnis Mldre.
Muuseumi avamine on seotud Eesti rahvuslipu ajalooga. .

1884. aasta varakevadel valmistas dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann Emilie Beermanni ja Miina Hermanni (Hrma) kaasabil Eesti lipilaste Seltsile suure siidriidest sinimustvalge lipu. .

Et 1884. aastal oli Tartus selle lipuga esinemine keelatud, nnistati see 4. juunil Otepl. Osa vtsid 16 lipilast ja 6 vilistlast, Oteple sideti kaheksahobuse tllas. Kui kirik paistma hakkas, psteti lipp varikatte alt vlja ning pandi sidutuules lehvima.
Lipu phitses ja nnistas Rudolf Kallas. Talitluselt prinevad ka Heinrich Rosenthali ajaloolised snad:
Oleks Eestimaa tis kuradeid, meie lippu nad ei vida.

6. OTEP SUUSAMUUSEUM

Otep Suusamuuseum avati Kirikumisas 2001.a.
Rahvusvahelise Suusafderatsiooni (FIS) tunnustuse sai muuseum 2003.a. Psiekspositsioon kajastab Eesti Suusaspordi ja Otep kui talisspordikeskuse ajalugu.

7. ENERGIASAMMAS

Otepl positiivsete energiavljade olemasolu thistamiseks pstitatud monument avati 1. oktoobril 1992 aastal Me tnaval.
Vlja kogu ulatuses on paigutataud menlvale istepingid, millede asukohad, samuti ka samba asukoht, on valitud sensitiivide poolt.
Esimese ohvrianni tid Energiasambale sepad lemaailmsel seppade peval 3. juulil 1993. Rauda taotud energia akumuleerus 12 sepa karupea kujulise vistlustna.
Energiasammas on ka smboliks ja meelde-tuletuseks kiiresti muutuvas maailmas. Smboliks, et inimene on ks osake loodusest, kus kige aluseks on loodusseadused, kus on tasakaal ja vastastikune sltuvus. Meeldetuletuseks, et me ei eemalduks loodusest liig kaugele ja leiaksime taas kontakti maaga.


Kuidas ammutada energiat?

1. Leia sulle sobiv koht kahe tamme vahel. Pa kujutleda end heks looduse osakeseks (niteks vikeseks tammepuuks). Sule silmad ja pa koguda endasse energiat. Sa tunned kergust ja peopesad muutuvad soojaks (isegi klma ilmaga).

2. Aseta ked puust sambale, tammepuule vi maapinnale. Leia sobiv asend. Pa kujutleda, et ammutad energiat peopesade kaudu. Sind lbib meeldiv tunne, mis haarab kogu keha. Pa vabaneda halbadest mtetest. Mediteeri.

Kujutle end osana Universumist.

3. Vali endale istumiseks sobiv pink. Istudes vi lamades pingil suuna peopesad allapoole pdes ammutada endasse energiat.

Kontsentreeri oma mte sellele, millest pad vabaneda sinusse voolava energia abil.

RATTARETKE ALGUS.



1. TEHVANDI OLMPIAKESKUS


1977. aastal valmis NSVL Kehakultuuri ja Spordikomitee Olmpia ettevalmistusbaas Otep,
praegune Tehvandi spordikeskus.
Alates 1993. aastast kannab nime Eesti Olmpia ppetreeningukeskus Tehvandi. Rahvasuus tuntakse seda kll rohkem Pentagoni nime all. Kllap tema kaarja kuju tttu hakkasid siin treenivad sportlased teda juba sna alguses nii nimetama.

2. TEHVANDI RULLSUUSA- UISU RADA- 5 KM.

Liikumine vasakule, pripeva.

RATTAPIDURID KORDA!

Asfaltkattega, atraktiivne ja ainulaadne spordirajatis Skandinaavias. Rada on tavaliiklusele suletud.
Raja lbimine nuab suurt thelepanu ja ettevaatlikust laskumisel.

3. TEHVANDI SUUSAHPPEMGI 1, 4 km- l.

Spordihing Dnamo nukogu finantseerimisel valmis Tehvandi mele suusahppetrampliin, kust esimesed hpped tehti 1965. aastal. Praeguseks on hppemge kolmel korral rekonstrueeritud.
1995. aastal sai mgi hetkel kaasaegsema tehiskatte.
Hppemgi kuulub klubile Phjakotkas ja on antud 25 aastasele rendile EOEK-le Tehvandi. Me rekord 76 m.

4. ANSOMGI 4, 1- km- l.

Populaarne vabaajakeskus nii suvel kui talvel, eriti muidugi talvel.
Asfaltkattega rollerirajalt tuleb sita otse le slaalomime nlva helesinise kohviku suunas.

5. VIKE- MUNAMGI 4, 7 km- l.

Muname tippu ronimise vaev tasub end mitmekordselt. Vaade kokku ulatub le 50 km.
Vike ehk Otep Muname absoluutne krgus on 207,5 m. (suhteline krgus le 80 m).
Esimese tasandiku servas asuv rndrahn on mbruskonna suurim 25000 kg.
1971. aastal ehitati Munamele 12,3 m vaatetorn, mis lagunes 1996 aastal.

Rada kulgeb V- Muname alt paremale ja kulgeb risti le asfalttee kruusateele 5, 1 km-l.

6. TEDREMGI, MARGUSE PUHKEKESKUS 5, 5 km-l.


5,7 km-l tehke pre klateelt vasakule Npli asfalteeritud sporditeele.


7. LUULETAJA GUSTAV WULFF- IS TALUMUUSEUM 6, 5 km-l

Gustav Wulff sndis 1.jaan. 1865 Vastse-Otep vallas Juusa talus. Kooliteed alustas apostliku
igeusu kihelkonnakoolis, tiendas end Tartus Jri kiriku koolis. 1880.a. astus Tartu
venekeelsesse koolipetajate seminari, mille lpetas 1884.a. auhinnaga.
Wulff- is asus tle Puhja kihelkonnakooli petajana. Peale mitmeid konflikte asus tle Vana-
Oteple vallasekretrina, kus ttas 1937. aastani. Vanaduspevad veetis Lhmuse talus Npli jrve res. Tema snadele loodud laulust rn bikon saanud omamoodi Otep hmn.
Praegu on Lhmuse talus Wulff- ie muuseum, mille perenaiseks poeedi lapselaps Mari-Ann
Karup.


8. KIIGEMGI 7, 4 km-l.

Npli sporditeelt paremale ~ 50 m.
Mele tasub tulla, sest vaade Phajrvele ja saartele on vrratu. Endise kolme kiige asemel seisab
mepeal kll vaid ks, aga see on suur ja tugev. Sellelt melt on palju Phajrve maalitud.
Tagasi asfalteeritud sporditeele ja paremale.
500 meetri prast algab pikk sirge langus. 8,7 km-l. ehk kilomeeter Kiigemest jrsk pre paremale
Poslovitsa rannateele.

NB! Teine variant on sita laskumise lpuni ja Npli oja juurest prata paremale Phajrve rsele matkarajale ning matkarada pidi Armuallikani.
Marsuut pikeneb sellega vaid 1,5 km-t.


9. ARMUALLIKAS 9, 6 km-l.

Armuallikas ehk Verilte asub Phajrve Poslovitsa ranna krus. Rahvaprimuse jrgi saanud allikas nime vee vlutoimest: jaanil hbepeekrist jooduna pidavat ta vesi looma suure ja psiva armastuse. Peale selle vaigistavat siinne vesi veel valusid ja pidavat haigeid terveks ravima.
Rada kulgeb piki maalilist Phajrve kallast matkarada mda 1 km.

10. KOLGA TALU 11 km-l.

Kolga talu kirjanduslikuks avastajaks sai E. Vilde (1905.a.) kes kirjutas siin Prohvet Maltsvetti.
Kolga talus on puhanud Kitzberg, Alle, Gailit, ja teised kirjanikud. Ka nd toimib talu puhkekohana.
11, 7 km-l. pre vasakule Phajrve paadisadamasse ja rannaparki.

11. PHAJRVE MIS JA PUHKEKESKUS 12, 7 km-l.

Mis kuulus juba 14 saj. kuulsatele Uexkllidele ja psis nende omanduses 1679 aastani.
1925 aastast alustas toimimist turistidekodu. Tnapeval on vga populaarne puhkekeskus ka
vljaspool Eestit.

12. PHAJRV

Phajrve mbruses olnud iidse ajal rohkesti tammemetsi. ht neist kutsutud phaks tammikuks.Jrve siis veel ei olnud, ta tulnud kord suure mhinaga ja peatunud taevakrguses,sna pha tammiku kohal. Inimesed vaadanud teda ja elnud: Kohiseb teine taevas nagu meie pha tammik maa peal.. Kohe sadanud jrv suure pahinaga pha tammiku krvale
maha. Mahasadanud jrve hakatud nimetama Phajrveks.
Phajrv on Otep krgustiku suurim jrv- jrve pikkus on 3,5 km, suurim laius 1,6 km, suurim
sgavus 8,5 m, pindala 292,6 ha, kaldajoone pikkus 16,4 km.
Jrve kaldail on rohkesti allikaid, neist tuntuim Armuallikas Poslovitsa rannakrus.
Phajrve lunatipust saab alguse Vike- Emajgi
Phajrves on 5 saart: phjaosas Ssarsaared, keskosas Kloostrisaar, lunas Suur- ja Vike- Lepasaar.
Saartega on seotud teine Phajrve legend.
Jrv olevat tekkinud leinava ema pisaraist, kes nutnud taga oma sjas langenud viit poega.
Nende kalmuknkad olevat praegused jrvesaared.
Phajrv on sobiv ka kalastamiseks ja rannamnude nautimiseks. Phajrve rannas lehvib Sinilipp,
mis antakse puhastele mere- ja jrverandadele.


13. PHAJRVE PARK

Park kuulus Phajrve misa juurde ja kujundati teeradadega jalutamiseks juba 19.sajandil.
Valdavalt on park loodusliku tekkega laanemets.
Phajrve pargis asuv laululava rekonstrueeriti 1994.a. 1999.a. suvel avati pargis taas vaateratas.


14. DALAI LAAMA MLESTUSMRK


Ajaloolist klaskiku thistab puuskulptuur Phajrve pargipoolsel rannal. Tiibeti rahva ja usujuht Tema Phadus XIV Dalai Laama Tenzin Gyatso (sndinud puu- sea aastal 1935.a.) klastas Eestit ja Otepd 1991.a. 3. oktoobril ning nnistas Phajrve samal peval kell 10.45.


15. PHAJRVE SJATAMM RETKE 13, 2 km- l.

Kerakujulise hiigelvraga madalatvelise plispuu tve lbimt 1,3 m krguselt on 210 cm, mbermt 6,6 m, puu krgus 20 m, vanus ligikaudu 380 aastat.
Sjatammeks kutsutakse seda plispuud kui mdunud sajandi sndmuste tunnistajat.
1841. aasta sgisel keeldusid Phajrve misa talupojad misategu tegemast. Vastuhakkajaid karistati 16. detsembril Sjatamme naabruses. Aastal 2001 titus ajaloolisest sndmusest 160 aastat.

ARULA- PUKA TEEHARU 13, 3 km- l.


Phajrve Sjatamme juurest le asfalttee keerake paremale kruusateele.

Kigist Otepl vljuvatest teedest on see kige krulisem ja vaheldusrikkam, tehes kohati lausa uskumatuid prdeid.


16. MHAJRV 16, 3 km- l.

14 ha suurune mitmete heade liivaste ujumiskohtadega veekogu.

17. ARULA MIS JA PERAJRV 19, 3 km-l.


Arula vanamisa lhedale, Arula- Puka tee paremale poole jb 157 m krgusel olev Perajrv. Omaaegses Arula koolis alustas oma kooliteed Mats Traat. Siinsed kohad ja inimesed on ratuntavad ka tema loomingus ( Kngasmaa, Kandilised laulud ).

Vanamisast paremale sidame Puka suunas.


18. MEEGASTE MGI 22, 3 km- l.


Meegaste mel rada keerab paremale taluteele, Tartu Maratoni trassile. Rattaretke marsruut htib nd maratonirajaga 10 km. ulatuses!
Meegaste mgi on Otep krgustiku krgemaid tippe (207 m ). Vib nha vga kaugele, paistavad nii Haanjamaa mekuplid kui ka Vrtsjrve peegelpind. Mel on kiik ja muud puhkamise vimalusd. Talvel on see populaarne mesuusakeskus.


19. MEEGASTE ME KIIGE- PUHKEPLATS 22, 8 km- l.

Siit kulgeb marsuut loodusrada mda mest alla, 800 m taluteeni.
23, 6 km- l. talutee algus. Taluteed piki 500 m. Pre paremale, klatee algus 24, 1 km-l.

26, 3 km- l. klateelt pre paremale TARTU MARATONI trassile. Loodusteed 2 km.
Saateautodel sita tagasi Arula kaudu idule vastu.

28 km- l. talutee algus

29, 5 km- l. suure kruusatee algus, pre vasakule, kruusateel vaid 300 meetrit! Seejrel pre paremale klateele Tartu Maratoni trassile. 29, 8 km- l.


32, 2 km- l. klatee lpp, pre vasakule suuremale kruusateele.

33, 6 km- l. asfalttee algus, pre vasakule.

37 km- l. asfaltteelt paremale, pre kruusateele Palu- Veski puhkekeskuse suunas.


20. PALU- VESKI PUHKEKESKUS 37, 3 km- l.

Paisjrv, kalakasvatus ja harrastuskalapk.

38, 5 km- l. peale kitsukese Elva je letamist vasakule metsateele.
Metsateel 2,5 km siduautoga hsti lbitav.


21. HELLENURME PAISJRV, VESIVESKI, VANAKOLA MUUSEUM.
HELLENURME MIS JA MISAPARK 41, 6 KM-l.



Elvast 9 km Otep poole asub Hellenurmes kauni vaatega paisjrve res 1880-ndail aastail misnikest Middendorffide perekonna poolt ehitatud mastaapne punastest tellisest ja maakividest vesiveski. Jahu- ja tangutootmismasinad prinevad enamasti 1930-ndaist aastaist. Nelja- ja poole korruseline veski on tkorras: on vimalik nidata, kuidas veskile tullakse he kotiga, lahkutakse aga seitsmega. Ttab ka vike hdroelektrijaam.
Hellenurme mis oli endisel Liivimaal ks vanemaid. rikutes on siinset Helvekornie kla mainitud juba 1328.a., kui koht kuulus Tartu piiskopkonna valdustesse.
Aastast 1641 lks mis Wrangelite suguvsale.
1851 aastal pris misa kuulus loodusuurija ja maadeavastaja akadeemik Aleksander Theodor Middendorff (1815- 1885). Teadlaste prandina on silinud kaunis Hellenurme park. Pargi serval voolav Elva jgi on paisutatud 2,5 ha suuruseks veskijrveks.

Siit suundub rattaretk Hellenurme poe juurest paremale, kruusatee Pidla suunas.
44, 7 km- l, teeb suure kruusatee metsavahelisel ligul 90 kraadise prde vasakule metsateele, Tartu rattamaratoni trassile. Teekond kulgeb 3,5 km ulatuses huvitaval, metsavahelisel, kerge reljeefiga maratonirajal.
48,1 km-l tee on hargnemiskoht (ees vasakul vana talu). Rattaretke marsruut keerab paremale, Laguja suunas. Maratoni rada kulgeb vasakule. MITTE EKSIDA!
Klateel sidame 2 km-t ja tuseme lageda me laele.
50,1 km-l hargnevad taluteed mitmes suunas. Meie sidame otse ~1 km, kuni juame kruusateede ristmikule. Keerame paremale asfaltkattega teele.
51,3 km-l Laguja kla.
Sidame klast lbi kruusateel ~2,5 km ja juame teede ristmikule.
53,8 km-l Kalmeme bussipeatus.
Siit prame vasakule klateele. Tee kulgeb otse Sibusoo mele.


23. NUNI, NUNIJRV JA NUNI RISTIMGI 57 km-l.


Nuni jrv kuulub Pidla ehk Jrvesalu jrvestikku. Kolmteist lhestikku paiknevat jrve moodustavad kolmekilomeetrise raadiusega ringi. Nunis on ks mbruskonna vanemaid algkoole, asutati juba klakoolina 1763. aastal.

Retke marsuut ristub Tartu- Otep asfaltteega, letab risti selle ja jtkub Lutike suunas.



24. NUNI- LUTIKE KLATEE ALGUS 57 km- l.


Otep krgustiku ks huvitavamaid ja maastikuliselt pnevamaid klateid. Klatee pikkus on 2,8 km.
Lutikese kla piiril ristub marsuut suurema kruusateega, pre paremale.

25. LUTIKESE KLA 60 km- l.

Lutikese klast avaneb avar vaade loode ja lne suunas. Lutike on olmpiavitja Johannes Kotka snnikoht.

26. LEIGO TALU 61, 6 km- l.

Retke 1. peva lpppunkt.
Maaliline loodus, vrratud puhkamise vimalused, noortele erinevaid nrvekditavaid atraktsioone.
Suitsusaunad, matkarajad ja palju muud huvitavat!





2. PEV.


LHE LEIGO taluteelt, pre paremale kruusateele Otep suunas.


1. KALTSIMGI 1 km- l.

Otep krgustiku ks krgemaid tippe. Melt avaneb vrratu vaade mbruskonnale.
Tasub peatumist!

2. NEERUTI KLAPLATS 2 km- l.

Kiige, puhkekohad. Neeruti kla on saanud oma nime misnik Magnus Nierothi nime jrgi
16. sajandil.

3. VALGJRVE- MAARITSA TEEHARU 4 km- l.

Retke marsuut kulgeb vasakule Valgjrve suunas.

4. TAMME MIS 6, 5 km- l.

Tamme mis on seotud F. Tuglase noorplvega. Tema isa pidas siin rentnikuna krtsi.
Tammel mdusid tulevase kirjaniku kaks karjapoisi suve. Oma romaanides kirjeldab Tuglas
siinseid maastikke.

Retke marsuut kulgeb otse edasi le me. Vasakule jb suur loomalaut me peal.

PUUGI KLA 8, 2 km- l.

Endiselt jtkub teekond otse edasi Pikareinuni.

PIKAREINU TEEHARU 10, 3 km- l.

Kruusateelt prame paremale klateele, seejrel kohe esimese talu kohal veel kord paremale,
vttes orientiiriks me peal oleva Valgjrve telemasti.


6. VALGJRVE MIS, PARK, JRV 15 km- l.

Valgjrve misa mainiti esimest korda 1533. aastal. Valgjrve misa park kidab sajanditevanuste puudega. Valgjrve kant on olnud paljude kustsnike meelispaik.
Jrve pindala ~ 80 ha. Valgjrv on seotud paljude legendidega.
Valgjrve keskuses prame kauplus- kohvik kohal paremale alla jrve rde viivale asulateele.
Ujumisranna juures taas vasakule asulat lbivale asfaltteele.
Asfaltteele judes prame paremale suunaga Otep.


7. PIKAJRVE 19, 7 km- l.

Jrve pindala 9,3 ha. Jrve kaldal pline Pikajrve park. Thelepanu vrib Pikajrve misa peahoone 20 sajandi alguse hrberi esindajana. Misa pargis on mlestuskivi tuntud teleajakirjanikule Valdo Pandile.
Retke marsuut jtkub Pikajrvelt Otep suunas Kitse kla teeharuni, 20, 6 km- l.
kus tuleb prata jrsult 120 vasakule.
700 m jrel keerame paremale klateele Hauka kla suunas.
Liigume knulist klateed pidi kogu aeg otse Karste misani vlja.


KARSTE MIS 29 km- l.


Liigume lbi vana misa paremale pargiteele ja juame Otep- Kanepi asfaltteele, 29, 3 km- l.
prame vasakule ja sidame asfaltteed pidi ainult 150 m, misjrel prame kohe paremale,
lbi kuuseheki kulgevale klateele.
1 km jrel muutub klatee siduautoga sidetavaks metsateeks judes 4,5 km jrel taas
klateele, 35 km- l.
siia judes prame vasakule ja 500 m prast suurele kruusateele judes keerame paremale.


8. KOORASTE SUURJRV 35, 8 km- l.


Jrve pindala on ~ 40 ha. Jrv on vga sopiline, mille suuremad sopid kannavad nimesi nagu Vuka, Kimmi, Vasara jne. Jrve kirdesopis krgub maaliline Hirvesaar.
Kirdesopis kruusatee krval asub ka suureprane ujumiskoht.
Kaldal asetseb madalaks ja vikseks vajunud endine suur avar heinakn, kus 30- 40 aastat tagasi
peeti uhkeid klapidusid.
letades kitsukese Atsiku oja prame kohe vasakule klateele. 36, 7 km- l.
Liigume edasi piki Jksi- Kooraste rgorgu, milles leidub viis jrve. Paremal Suurjrvest on
100 m kaugusel kaunis ja sgav Uiakatsi jrv.
Suurjrve ja Uiakatsi jrvede kokkupuutekohalt, 37, 4 km-l.
liigume 500 m edasi, juame suuremale kruusateele, prame paremale,
sidame 3,5 km kuni juamegi POKUMAALE, Urvaste valla piirile.


9. POKUMAA 41, 6 km- l.


Ajaloolisel Vrumaal, kaunis ja arhailises olustikus on rajatud tkike muinasjutumaad.
Pokumaa on teiste loodus- metsaparkide hulgas unikaalne nhtus. Siin ei ole tegemist lbustuspargiga, vaid Pokumaa vtmeks on Edgar Valteri Pokuraamat .
Pokumaa-on muinaslugu pokudest loodusest inspireerituna.
Pedasoomel saavad huvilised kohtuda Pokuraamatu tegelastega ~ 1 km pikkusel vga liigirikkal ja huvitaval loodusrajal.
Pokumaa loodusrajalt vljume HAUKA talu laagriplatsi kaudu ja sidame otse (teeviit Urvaste
3 km) Urvaste suunas.
NB! Mitte prata esimesele Urvaste misa teele, vaid teisele URVASTE kooli juurde siirduvale teele.


10. TAMME- LAURI TAMM 45 km- l.


Eesti kige suurem ja jmedaim tamm, vga ilusa dekoratiivse vraga puu mbermt 1 m krgusel
on 8 m. Enne tamme ne plombeerimist mahtus tamme nde varjule 7 inimest.
Eesti 10- kroonisel rahathel figureerib Tamme- Lauri tamm.


URVASTE ALEV 45, 2 km- l.

Alevisse judes keerame paremale suunaga Urvaste kiriku poole.


11. URVASTE KIRIK 48 km- l.

Kirikut mainitakse esmakordselt 1413.a. See Luna- Eesti monumentaalseim sakraalehitis on
pstitatud kolmelvilise basiilikana gooti stiilis.
Umbes 0,4 km kaugusel kirikust Uhtjrve kaldal asub Urvaste kalmistu,asustatud 1799 ja sealt edasi jrsuveeruline Urvaste Linnamgi,
Linname ja Uhtjrve vahele jb ohvriallikas , mis on tuntud ka silmaveeallikana.
Urvastet lbib Urvaste rgorg- 15 km pikkune org, mis Uhtjrve kohal on 40 m sgavune ja
lhestatud arvukatest slkorgudest.
Rattaretke marsuut jtkub Urvaste kiriku juurest Otep suunas kruusateele.
(tulles kiriku juurde, parempre, tagasivaates aleviku suunas, taas vasakule)
Retke edasine kruusatee on otsesuunaline kuni Koigu bussipeatuseni 51, 8 km- l.
Siit prame paremale ja kohe 50 m prast vasakule, taas Otep suunas.
Liigume 5 km maalilist kruusateed edasi kuni juame Ruska bussipeatuseni 57 km- l.
Vasakul krge raadiomast!
Siin prame vasakule ja sidame edasi 1,2 km ning siis keerame paremale Truuta suunas mest alla. 58, 2 km- l.

12. VOKI- TRUUTA- KOORASTE RGORG 58, 5 km- l.

Teest mlemale poole jb sgav rgorg, mille phjas stendab helmesterana Eesti kige suurejoonelisem aheljrvestik. Jrvi on ahelas kmme. Teest paremale jb Nahajrv, vasakule Lambahanna jrv.
Tustes ratastel kahe jrve vahelt rgoru vastasnlvale, prame suurelt kruusateelt vasakule,
klateele Vidrike suunas. 59 km- l.


13. VIDRIKE MIS JA JRV 63 km l.

Lbime pargi, mille keskele jvad endise Vidrike misa (Friedrichhof) vanad hooned.
Siit kulgeb loogeldes kagusse Vidrike- Kooraste rgorg , mida kaunistavad arvukad jrvesilmad.
Vanade misahoonete juurest prame vasakule, suuremale kruusateele ja lbime oru(vasakule jb jrv). Tuseme oru vastasnlvale ja meharjal keerame teeharust paremale suunaga
Tutsi- Ilmjrve. 64 km- l.

TUTSI KLA JA TEEHARU 67, 8 km- l.

Keerame teeharust paremale mest alla ja juame Ilmjrve Puhkekeskusesse. 68, 2 km- l.

14. ILMJRVE PUHKEKESKUS

Endine kool ja suvine pioneerilaager asub jrve kaldal kauni looduse keskel.

OTE- SANGASTE ASFALTTEE 70, 6 km- l.

Judes asfaltteele, prame vasakule ja sidame edasi vaid 150 m ning keerame paremale klateele(paremal tee res taluhooned, mille vahelt retke marsuut klateel lbi lheb)
Liigume lookleval klateel otse kuni juame paisjrve kaldale.

15. MRDI VESKITAMM, PAISJRV JA KORGITAMMED 74, 3 km- l

Vike- Emajgi on tammi abil les paisutatud ja tee alt voolav vesi kukub kosena alla. Tamm on ehitatud nnda, et veekardina taga on vimalik seista ja veemhinat kuulata. See on igal aastaajal vga pnev ja huvitav elamus.
Vana veskikoha naabruses kasvavad looduskaitse all olevad ( Amuuri ) korgitammed.
Mrdi veskitamme juurest jtkame teed otse edasi ja juame 0,5 km prast asfaltteele.
Prame siit vasakule Sangaste suunas. 75 km- l.

16. VIKE- TROMMI 76 km- l.

Vike- Emaje krestikuline osa. Veeslaalomi harrastamise koht. Mnus puhkekoht krestiku kaldal. Turismitalu maadel rahvakiik, vligrill ja palju muud huvitavat.

17. PHAJRVE KESKHIIS, TAARAUSUKESKUS 76, 5 km- l.

Teest vasakule 0,5 km kaugusele looduskaunis kohas olev keskhiis annab vimaluse tutvuda Taarausu jumalate ja kommetega.
Tagasi teele, jtkame matka vasakule, Sangaste suunas.

OTEP- SANGASTE- SIHVA TEEHARU 79 km- l.

Teeharust keerame paremale ja sidame mda asfaltteed Sangaste Lossini.

18. RESTU VESKITAMM, JRV JA PARK 80, 2 km- l.

Vana veskitamme mber asub 19. sajandil rajatud Restu park. Puistu on liigirikas.

19. SANGASTE 84 km- l.

Sangaste on tuntud mitte ainult tnu kaunile loodusele, vaid ka kuulsale minevikule.
Sangaste on vanimaid Eesti kihelkondi Ugandi maakonnas. Praeguse nime pris Sangasre misalt, mis rajati 1287.a. Sangaste asus suure Tartu- Riia sjatee res. Kannatada sai kihelkond laastava Phjasja ajal, kui siit lks lbi oma sjavega Karl XII.
Sangaste kirik rajati kolmelvilisena juba 14. sajandil. Kirikutornist avanevad kaunid vaated Otep krgustikule ja Valga linnale.


20. SANGASTE LOSS 88 km- l.


Retke 2. peva lpppunkt.

Kuulsa klassitsistliku misahoone projekteerija oli Otto Pius Hippius. Ta kopeeris peaaegu tpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri.
Loss ehitati aastail 1874- 1881. Lossi alusmriks toodi suures koguses graniidimrakaid. Loss ehitati vlja kui Windsori kuningapalee, selle allkorrusel leidsid koha tohutu lehvikvlviga ballisaal, kellaviietee ruumid ja palju muud. Kokku oli lossis ruume 99.
Hoonega on vimalik kigil soovijail tutvuda.

21. SANGASTE LOSSIPARK JA METSAPARK

Palju huvitavat leiab loodusesber Sangaste pargist, mis on ks Eesti suuremaid ja huvitavamaid.
Park on kaheosaline: lossi- ja metsapark.
Metsapark on avar ilupuiestee ligi 2 km pikkusel ja 0,5 km laiusel vallseljakul. Metsapark on geograafilise ssteemina jagatud kuude ossa: Eesti-, Euroopa-, Luna- Euroopa-, Siberi-, Aasia- ja Phja- Ameerika osakond.
Metsapargi kaunil edelapoolsemal avaral jalamil asub 2. retkepeva laagriplats.


3. PEV.




RATTARETKE LEGEND.


LHE SANGASTE metsapargi jalamil asuvast laagriplatsilt.

Liigume pldudevahelisel klateel Tiidu teeharuni 2,3 km- t.
Teeharul prame vasakule, metsavahelisele klateele, mida mda sidame 7 km ning juame Keeni asulasse.

KEENI 10 km- l.

Judes asfaltteeni, keerame vasakule Trva- Rngu suunas. Sidame asfaltteel vaid 3,3 km ja prame 13,3 km- l paremale kruusateele.
16, 1 km- l. juame klateelt suuremale kruusateele ja keerame vasakule.
17, 3 km- l. judes teeristini, prame paremale ja 100 m prast veel kord paremale Arula suunas.
21, 2 km- l. vasakule jv Kuutseme teeharu.

1. KUUTSEMGI JA KUUTSEME PUHKEKESKUS 22, 2 km- l.

Kuutsemgi on Otep krgustiku krgeim tipp (217 m).
Mel on vaateplatvorm, kus avaneb ks harukordsemaid vaateid Luna- Eestile.
Me laele saab sita mgijalgrattaga ja uudistada maastikku vi ka laskuda jrskudest mesuusanlvadest.
Kuutseme puhkekeskus on vga populaarne vabaaja veetmise paik nii suvel kui talvel, eriti muidugi talvel. Talve magnetid on philiselt mesuusatamine, suvel kanuuretked, tennisevljakud, matkad.

2. KOLJAKU JRV 23, 2 km- l.

Arula klalistemaja krvalt kulgeb tee kauni Koljaku jrve kaldale. Jrve pindala on 4 ha.
Jrv on heade ujumisvimalustega.


ARULA- PIIRI- PLME TEEHARU 24, 2 km- l.


Arula teelt prame paremale, veidi kitsamale klateele. Teeharul Arula suunas on paremal kui ka vasakul pool lagunenud lauda hooned.

PIIRI TEEHARU 27, 2 km- l.

Sites jrsust mest les lagedale mele juame teekallakul jrsu teeharuni. Siin prame 120 paremale. 27, 2 km- l.

3. PIIRIPUHKEKESKUS 29, 5 km- l.

Puhkekeskuse lhedale mele jb klakiigeplats, mis on suureprase vaatega me harjal, retke tee krval. Ilusa ilmaga kena puhkekoht mdujaile.


KINTSLI TEEHARU 32, 4 km- l.

Siin prame vasakule suuremale kruusateele. Sidame 2 km- t. Harime teeharuni, suunaga Sangaste Linname poole.

HARIME TEEHARU 34, 6 km- l.

Siin tuleb prata vasakule, teeviit nitab Sangaste Linnamge.

4. SANGASTE LINNAMGI 36 km- l.

Kauni Kirgjrve lnekaldal asub lijrskude nlvadega Sangaste Linnamgi, millel primuse jrgi seisnud kunagine Sangaste loss. Linnamelt mdus ks thtsamaid muistseid teid, mis viis Oteplt ja Tartust Riiga.
Ratastega saab sita kaarega talu tagant les, Linname ringvallini vlja.
Looduslikult vga huvitavale metipule tuleb kmmekond meetrit tusta jalgsi. Talu ja me vahel kaunil aasal seisval tutvustavalt pannoolt saab lugeda lisa ajaloost.

SANGASTE LINNAME TIPULE RINGTEED MDA 37, 1 km- l.

tagasi Harime teele ja jtkame sitmist vasakule lesmge.

5. HARIMGI, HARIME TORN 39, 3 km- l.

Otep krgustiku suurim lavamgi, 211 m le merepinna. Mgi on le 2 km pikk, kige krgem on me edelaots, kuhu on pstitatud 28 m krgune turvaline vaatetorn, millelt avanevad suureprased kaugvaated kikides suunades.
Retke marsuut jtkub torni juurest paremale, Kekkose loodusrajale 4 km ulatuses.

6. KEKKOSE RADA

1964.aastal, oma kolmepevasel visiidil Eestisse, judis Soome Vabariigi president koos kaaskonnaga klastada Kriku Tartu likooli spordibaasi. Sportlikule presidendile valmistati ette vimalikult huvitav 15-kilomeetrine suusarad, mis hiljem sai aastatega vga populaarseks. Talvel suuskadel, suvel ratastel vi joostes- kndides on see looduslikult vga huvitav ja vaheldusrikas.
Nii suvel kui talvel peetakse rohke osalejaskonnaga Kekkose raja peva.

7. KRIKU KERGEJUSTIKUSTAADION 44 km- l.

Metsa, imeilusa looduse rppe peitunud kergejustikustaadion on olnud ja on olmpiavistlejate
ettevalmistusbaasina kasutusel aastakmneid. Kriku spordibaasi kuulsus on ulatunud kaugele le koduvabariigi piiride.

8. KRIKU SPORDIKESKUS, JRV 45 km- l.

Kriku spordibaasi hakati ehitama 1947. aastal, siis kui siia ei olnud autoga juurdepsugi ja koht oli teline metsakolgas.
1959.a. valmisid vliujula, hppetorn, staadion, 1962.a. ppe- ja teeninduskorpus.
Kriku spordibaasi rajaja, vsimatu ehitaja ja organisaator oli likooli tolleaegne dekaan, legendaarne kmnevistlejate treener, Fred Kudu.
1970.a. valmis ajakohane spordihoone. Kriku areneb ja tiustub pidevalt. Suusastaadion, valgustatud suusarajad, tennisevljakud ja palju muud pakuvad tuhandetele harrastajatele tohutult vabaaja veetmise viise.

9. KRIKU KRGEMGI 46 km- l.

Asfaltteest paremale jv Kriku Krgemgi on tuntud Seinamena oma eriti jrsu phjaklje tttu. Sealt rattaga allasit nuab julgust.
Kriku spordikeskuse juures siirdume asfalteeritud rattateele, mdume Sihva koolist ja sidame rattateel ~ 6 km, kuni juame Murumetsa viiva lesidukohani. 51, 4 km- l.


10. MUR(R)UMETS 52 km- l.
Murumets on salumets suurte kuuskede, kaskede, haabade, tammede ja paljude muude puudega.
Alusmets on samuti vga liigirikas. Jrve kaldad on siin jrsud, 4- 6 m krged.
Murumetsa lbiva rattatee krval, kauni Phajrve krge kalda servale on rajatud mned puhkekohad palkidest laudade- pinkidega, kus vsinud matkaja vib kosutuseks nautida haruldast vaadet jrvele.

11. PHAJRVE PARK. LAULULAVA 55 km- .

Retke 3. peva lpppunkt.
Edasi rattateel Murumetsast vljudes olemegi taas Phajrve pargis, Sjatamme ja Phajrve Puhkekeskuse juures lpetamas oma vga huvitavat 3- pevast rattaretke Kuidas elad, Otep?
Kindlasti on nd Otep looduspark saanud meile tuntuks ja armsaks oma rahutute knuliste teede, kmnete suuremate ja viksemate jrvesilmade, arvukate mekuplite ning metsatukkadega.



KOOSTANUD JAAN OJA
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet