2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Fotopraktika
Varjed vimaldavad ligipsu

Ujuv varje
Jaanus Jrva
Loodusfotograaf, kes tahab lisaks maastikele, taimede ja putukate pildistamisele tsisemalt tegelda ka loomade ning lindude jdvustamisega, ei saa mda varje kasutamisest.

Kige mugavam ja ka praktilisem nendest on kindlasti varjetelk, mille pstitamine on lihtne ja kib kiirelt. Tal on ka teisi eeliseid looduslikest materjalidest valmistatud varjetega vrreldes: telgi seadmine ei riku loodust, asukohta saab vajaduse korral kergesti muuta, kui valgus ei lange subjektile teile sobiva nurga alt vi pildistatavad otsustasid millegiprast oma asukohta vahetada. Telk kaitseb teid ka vihma, tuule ja lume eest; talvel pildistades vib vljas tuule kes istudes kiiresti klm hakata. Spetsiaalseid varjeid vib iga huviline endale osta, kuid palju praktilisem ja ka odavam on hoopis hankida mni lihtsam kaitsevrvi matkatelk, mille saab poole minutiga varjetelgiks mber ehitada. Et sealt aga pildistada saaks, vib ligata akna ssevrgu osasse augu, kust objektiiv vlja pista. Telgi kattel on akna kohal lukk, mille saab tmmata nii kinni, et objektiiv oleks varjatud.

Matkatelgi heks suuremaks eeliseks spetsiaalsete varjetelkide ees on see, et fotograaf vib seal ka vajaduse korral magada. Varjetelgid on selleks otstarbeks liiga vikesed.


Veelindude lhedale pseb ujuvas varjes. Veelindude pildistamiseks olen konstrueerinud spetsiaalse ujuva varje. Tegemist pole mitte kummipaadiga, millele on kate peale tmmatud, vaid hoopis kahe 120 sentimeetri pikkuse, 30 sentimeetri laiuse ja 20 sentimeetri krguse vahtplastist plokiga, mis on paigaldatud puidust raami sisse. Kahe ploki vahel on ligi poolemeetrine vahe, kus ma istun; konstruktsioon meenutab katamaraani. Raami klge on kinnitatud kaks toru, mis hoiavad veekindlat katet leval, varje neb vlja nagu ujuv telk. Et sellise varjega td teha, kannan lgadeni ulatuvaid kummist pkse. Need on vajalikud selleks, et ma mrjaks ei saa, sest sellises varjes mitte ei istuta nagu paadis, vaid hoopis knnitakse mda veekogu phja ringi. Sedasi pildistan veelinde nende silmakrguselt, samas aga saan ka vajaduse korral edasi liikuda. Kaamera ja objektiiv toetuvad oakotile, mis lebab minu ees oleval laual. Kuna objektiiv on vaid 20 cm krgusel veepiirist, siis on vajalik kasutada nurk-pildiotsijat, sest vastasel korral peaksin ka ise kaelani vette minema. Samas aga polegi mtet eriti palju sgavamale minna, sest siseveekogudel elavad veelinnud ei tegutse reeglina sgavamal kui poolteist meetrit.

Selline ujuv varje ttab vga hsti, sest linnud ootavad ohtu kas hust vi maalt. Suurema usalduse vitmiseks kasutan kummist parti, mida vib jahitarvete poest osta. Kinnitan selle ligi meetripikkuse kepi abil varje ette nii, et kui mina edasi liigun, ujub ka part varje ees.

Varjed on vga head abivahendid, kui need on paigutatud igetesse kohtadesse. Ujuva varje kasutamiseks sobivad kevadised jeluhad vi viksemad jrved, kuhu rndlinnud kogunevad. Aprilli lpus algab meie rabades iga-aastane tedremng, mis pakub palju pildistamisvimalusi. Tuleb vaid mnguplats kindlaks teha, paigutada sinna eelmisel htul varjetelk, ise telki magama jda, et hommikul kella nelja ajal les tusta ning tegutsema hakata.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet