Himplike ja Pimplike
Tõlkinud Heljo Mänd
Eesti Raamat, 1972
32 lk
Veel enamgi, loodusnähtusküllased Saksa lastelaulud olid ka minu lugemiseelses eas laste meelislektüüriks ning seda sama on need praegu ka mu kuuele lapselapsele! /„Maad mööda marssis elevant, / kust tahtis, üle astus./ Ta oli suur ja temale/ ei saanud keegi vastu. / Aed katki läks ta jala all,/ puud murdusid kõik pooleks./ Siis läbi lillepeenarde/ ta tuli minu poole./ Ja londi otsas oli tal/ tükk valget koolikriiti./ Ta kuuri peale kirjutas:/ Kust viib siit tee Berliini?/ Ma näitasin tal kätte tee/ ja andsin kaasa õuna:/ „Kui maanteed mööda lähed sa,/ Berliini jõuad lõunaks.”/ Pikemata on näha, milline inimlik loom on Saksamaa elevant, kes astub meie ja meie laste ette Saksa lastelauluvalimiku „Himplike ja Pimplike” tagumises veerandis. Tema suurus on tõendatud kõigi puude pooleks murdumise läbi! Ja ta on tark ning õpihimuline. Sellele raamatule juba ette ei heida, et ta loodusraamat ei ole: /„Tahad süüa kirsikooke,/ siis sa ruttu aeda jookse,/ väike auk tee aianurka,/ kirsikivi sisse torka./ Sellest kirsivõsu kasvab,/ hoolega sa teda kasta./ Varsti puuke marju kannab,/ saad neid kookidele panna.”/ Ühe hooga on piltlikult selge, et koogid ei küpse mitte ainult kondiitrikojas ja pagaripoes, vaid kenake osa neist on hoomatava loodusprotsessi saadus. Vahest ei ole „Sipelgalapsed” kõige elegantsem riim, kuid haridusepiisake sellest on kustumatu: /„Kas keegi teist metsas on käinud/ ja sipelgalapsi seal jooksmas näinud?/ Kes kiiremalt vudib, kas sipelgatirts/ või põrnikaplika või ämblikusirts?/ Kes ütleb, et sipelgalapsi ta näinud,/ ei ole vist kunagi metsas käinud./ Ta luiskab nõnda, et suitseb suu,/ sest sipelgas on juba sündides suur.”/ <(i> Samuti aitab Saksa rahvalaul kaasa loomariigi taksonoomiale: /„Mis arvate, kui teeme peo?”/ ütles peoleo./ „Olgu nii!”/ ütles kiil./ „Mis söögiks on?”/ küsis konn./ „Nuudlid,”/ ütlesid puudlid./ „Kas joogiks on kvass?”/ küsis kass./ „Viin,”/ arvas hiir./ „Ei, vein,”/ ütles veis./ „Kuid ainult tilk,”/ ütles kilk./ „Kus tuleb tants?”/ küsis krants./ „Tares,”/ vastas vares./ Kui tahate mõista loovat Kesk-Euroopat selle ajaloos, lugege neid teoseid!
|