|
 |
Eesti Loodus 2005/10 | SISUKORD
| Panin tähele EL 2005/10 |
|
Euroopa naarits murdis kanakulli |
| Ebaharilik sündmus – üliharuldane väikekiskja murdis üsna haruldaseks jäänud röövlinnu – juhtus tänavu 11. augustil Hiiumaal. |
|
| Intervjuu EL 2005/10 |
|
Räägib huntidega |
| Ilmar Rootsi (1937) on pärit Harjumaalt Padiselt, aga juba 1959. aastast elanud Tartus. |
|
| Poster EL 2005/10 |
|
Mööda vee ääri looduse südamesse |
| Juba üsna väikese poisina tundsin ma ennast hästi, kui sain luhas või roostikus kolada. Mets tuli minu ellu hiljem. |
|
| artiklid EL 2005/10 |
|
Lustlikud saarmad |
| Juhtus midagi mõistetamatut: loom, kes tavaliselt inimest nähes või lõhna tundes meeleheitlikult punuma pistab, jätkas koos poegadega oma igapäevaseid toimetusi. |
Hävimisohus on Tuhala Nõiakaev, ja mitte ainult see |
| Harju- ja Raplamaa piirile jääb Kose, Kiili, Saku ja Kohila valla küladest ümbritsetud loodusmaastik: metsad, sood ning kunagised talude karja- ja heinamaad. Sinna planeeritakse nüüd paekarjääre: kavandatava Nabala lubjakivimaardla piirkonnas käivad geoloogilised uuringud umbes 400 hektaril. |
185 aastat geoloogia õpetamise algusest Tartu ülikoolis |
| Eesti geoloogia algusajaks peetakse 1820. aastat, kui Tartu ülikoolis loodi mineraloogia õppetool ja kabinet. |
|
| Toimetaja veerg EL 2005/10 |
|
Elevandina portselanipoes |
| Haab metsapuuna on saanud ikka rohkem kiruda kui kiita: kasvab kiiresti, aga mädaneb veelgi nobedamalt. Niisiis peab metsakasvataja olema mädandajast varmam ja raiuma metsa kuniks on, mida raiuda. |
|
| Matkarada EL 2005/10 |
|
Suveajal Jõulumäel |
| Kui sisemaainimene satub suvisel ajal Pärnu kanti, on ta mõttes tavaliselt eeskätt meri ja rand. Vahel aga juhtub, et ilm suvitajat ei soosi ja nii tuleb leida muid tegevusi. |
|
| Essee EL 2005/10 |
|
Kividest rannal ja meie õnnest |
| Suve keskel diskuteeriti ajalehtedes, peamiselt küll Virumaa Teatajas, Käsmu nn. Õnnekivihunniku üle. |
|
| aasta lind EL 2005/10 |
|
Jahtiva kanakulli kannul |
| Sageli arvatakse, et mis sel kullielul ikka viga. Ent tegelikult pole toidu hankimine temalgi sugugi kerge: tavaliselt tuleb kanakullil tublisti vaeva näha, et viimaks saaki tabada. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2005/10 |
|
Tiigilendlane |
| Tiigilendlane on 11 Eestis elavast nahkhiireliigist üks suuremaid: tema tiibade siruulatus küünib 30 sentimeetrini, nii et lendavat loomakest võiks võrrelda näiteks suurema vahtralehega. Tiigilendlasi võib suveöödel näha neile sobivate veekogude kohal lendamas. |
|
| Kaitsealad EL 2005/10 |
|
Roosna-Alliku maastikukaitseala |
| Seda, et Roosna-Alliku tõesti allikarikas paik on, reedab tema nimi: kohanimi on tuletatud mõisnike Rosenite ja piirkonna allikarohkuse järgi. |
|
| Aasta puu EL 2005/10 |
|
Haab pakub elupaiku vähemalt kahele tuhandele liigile |
| Seda artiklit kokku pannes oleme nagu kuus pimedat, kes avastavad elevanti, kompides igaüks eri osa ja kirjeldades kogetut. Vaevalt saab “elevant” nõnda lõplikult selgeks, kuid usutavasti täitub siiski peamine eesmärk: näidata, et haab on üks ütlemata huvitav ja väärika kaaskonnaga puu. |
|
| summary EL 2005/10 |
|
|
Aspen provides habitats for at least 2000 species
Asko Lõhmus, Ann Kraut, Piret Lõhmus, Jaanus Remm, Raul Rosenvald and Mihkel Soon introduce (old) aspen as a habitat for distinctively diverse and peculiar flora and fauna. Statistically speaking, 195 lichen species, about hundred moss species and 5 species of fungi have been found growing on aspen trees. |
|
| Lugeja küsib EL 2005/10 |
|
Kas Eesti pikim putukas? |
| Püüdsin suvel hiidkäguvaablase Rhyssa, ei, see oli Megarhyssa... (kui kahju, et pole eestikeelset nimetust: vähemalt putukaseltside väljapaistvamatel esindajatel võiksid, ei, peaksid olema eestikeelsed nimetused). |
Kas veeõitsengut tuleb ette ka troopikas? |
| Sinivetikate hõimkonda kuulub ligi 2000 liiki. Mõni liik põhjustab massilise paljunemise korral vee õitsemist, nagu sellel suvel Eestis. |
|
| EL küsib EL 2005/10 |
|
Kas Eesti loodusmuuseumi ruumimured on nüüd murtud? |
| Viimase paari aasta jooksul on olukord tõepoolest märgatavalt paranenud. Jää hakkas liikuma 1996. |
Millega tegeleb Eesti põllumajandusülikooli teadusloo uurimise keskus? |
| Keskus rajati EPMÜ nõukogu otsusega senise Baeri muuseumi asemele 1. juulist k.a. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
