|
 |
Eesti Loodus 2004/12 | SISUKORD
| summary EL 2004/12 |
|
|
Nature protection on the threshold of change
Hanno Zingel and Jaak Tambets look back at the last revolutionary decade in Estonian nature protection. In May, the Estonian nature protection was officially united with the nature protection system of the European Union. |
|
| Toimetaja veerg EL 2004/12 |
|
Kas Natura kõlbab patta panna? |
| Aasta viimase Eesti Looduse põhilugu annab ülevaate meie looduskaitse arengust möödunud kümnendil. Olulisim muutus oli liitumine Euroopa looduskaitsega, millest tulenevalt pidime kinnitama Natura eelvaliku alade nimekirja ja andma selle üle Euroopa Nõukogule. |
|
| artiklid EL 2004/12 |
|
Looduskaitse muutuste künnisel |
| Tänavu maikuus liitus Eesti looduskaitse ametlikult Euroopa Liidu tervikliku looduskaitsesüsteemiga. Meenutame mõningaid sellele eelnenud ja seda ette valmistanud sündmusi. |
Rohelist silda mööda üle lahe |
| Kasari jõe kaldapuudes seab viisivärsse ööbik, teine meisterlaulik esineb kusagil avara heinamaa taga. Niidu rohuvaiba varjus rääksuvad lõputult rukkiräägud, põõsastikus sirisevad äratuskelladena võsa-ritsiklinnud ja jõeluhas vutitab täpikhuik. |
Linnakajakad on meie elustiili peegeldajad |
| Kui mälupilti usaldada, siis suurtes asulates on kajakaid ju alati olnud. Siiski, Läänemere põhjaosa riikides on nad hulgi linnadesse asunud alles pärast Teist maailmasõda. |
Parapähkel pole paranähtus |
| Parapähkel troonib esirinnas mitmes toitainete sisaldust kajastavas tabelis. Peale selle, et ta on sööjale igati kasulik, on tegu ka väga maitsva suutäiega, mida iga pähklisõber naudib. |
|
| aasta puu EL 2004/12 |
|
Lepp - lepakarva puu |
| Rahvatarkust lepapuule omistatava mõju kohta oli mul võimalus proovida möödunud suvel, kui võsavahelisel teel Kakerdaja rabalt Mõnuvere küla poole minnes rästikut kohtasime. Selle asemel et varjuda, jäi ta sisisedes paigale. |
|
| EL küsib EL 2004/12 |
|
Miks mõningaid taime- ja loomaliike ei tohi Eestisse tuua? |
| Need on võõrliigid, kes elavad väljaspool oma looduslikku levilat, kuhu nad inimeseta ei oleks suutnud levida. Eestisse on võõrliike jõudnud eelmise sajandi lõpust; taimede sissetoomise ajaline piir on 18. |
Millega tegeleb Emajõe Suursoo keskus ja millised on kaitseala tulevikuplaanid? |
| Eesti kaarti vaadates tundub Emajõe suudmeala ja deltasoostik mahajäetud, liigniiske ja mõnes mõttes ilmetu alana. Tegelikult on siinne piirkond huvitav ja väärtuslik. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2004/12 |
|
Tutkas |
| Tutkast oleme ikka pidanud meie luha- ja rannaniitude tavaliseks asukaks, ent viimase kümmekonna aastaga on ta märkamatult meie linnustikust kadumas. Tutkas on kantud Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse ning ohualti liigina Eesti punasesse raamatusse. |
|
| poster EL 2004/12 |
|
Pildistamine on mulle töö ja hobi ühtaegu |
| Olen töötanud fotograafina peaaegu pidevalt aastast 1981, mil astusin õppima Tallinna II tehnikakooli fotograafia erialale. Aga lihtsalt niisama klõpsitud sai enne seda juba keskkooliaastail. |
|
| Reisikiri EL 2004/12 |
|
Saarlasena maailma suurimal saarel |
| Gröönimaa on Saaremaast umbes kaheksasada korda suurem ja hõlmab 98% Taani Kuningriigi pindalast. Elanikke on sel maailma põhjapoolseimal maakonnal niisama palju kui parimail päevil Saaremaal: 56 000. |
|
| Essee EL 2004/12 |
|
Maavarad saavad otsa |
| Mitme maavara hinna järsu tõusu tõttu viimastel aastatel on uuesti esile kerkinud hirm, et loodusvarad lõpevad otsa. Põhjendus on äärmiselt loogiline: kui mingi maavara, nagu nafta või rauamaak, on taastumatu, siis järjest tarbides see kunagi lõpeb. |
|
| Panin tähele EL 2004/12 |
|
Harilikku maasappi siin-seal siiski on |
| Lugesin Eesti Looduse selle aasta augustinumbrist (lk. 50–51) hariliku maasapi kohta, et teda meil peaaegu enam ei leia. |
Vaenuköis – kas midagi üleloomulikku? |
| Nood väikesed tegelased leidsin teed ületamas. See minek oli nii võimas, et ma ei saanud seda kuidagi jätta vaid enda vaadata. |
|
| In memoriam EL 2004/12 |
|
Semiootilise bioloogia aluste kujundaja |
Thure von Uexküll
15. märts 1908–29. |
Laia haardega loodusteadlane |
Raimolt Vilde
24. aprill 1954–27. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
