2005/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
AASTA PUU EL 2005/2
Jumalaema Sndimise (Kaasani) kiriku pappel Tallinnas in memoriam

Mullu hilissgisel Tallinnas Kaasani kiriku juures varisenud must pappel oli ks Balti- ja Phjamaade vanimaid ja jmedaimaid.

Vanimaid ehitusmlestisi linnades on kirikud, mida hakati rajama enamasti juba linna kujunemise aegu. Kuid kirikutel on linnas veel ks eriline koht: nende mber on puud saanud kasvada aastasadu.

Kirikute juures vib plispuid leida praegugi, kuid sellest knelevad ka ajaloolised teated. Niteks, kui Vene ved tungisid 1710. aastal Tallinna, siis pletati vepealiku, viitsekuberner Dietrich Patkuli ksul maha linna hooned Roosikrantsi tnavast kuni Nunne vravani. Tuleohvriks langes ka 1670. aastal valminud Kaarli kirik, mille oli ehitanud Toompeal elanud soomlaste ja eestlase kogudus [1]. Kirik asus umbes praeguse Tnismgi 11 hoone kohal. Kaarli kiriku ajaloos on teade toonase kiriku juures kasvanud puude kohta: .. kaunid suured puud ta mber kas plesid vi raiuti maha [2]. Siit nhtub, et puid oli istutatud kas kiriku valmimise ajal, seega visid nad olla umbes 45-aastased (sobib hsti tsitaadiga!), vi olid nad seal kasvanud juba enne kirikut.

Tallinnas Liivalaia t. 38 asuva Kaasani kiriku juures kasvanud must pappel (Populus nigra) oli ks tuntumaid plispuid Eestis, teadaolevalt ks Balti- ja Phjamaade vanim ja jmedaim. Eestis oli ta vanuselt teine vrpuu (esikohal oli ja on Kelchi prn Niguliste kiriku juures).

Kaasani kiriku must pappel murdus sgistormis mullu 16. novembril kell 10.06 [10]. Aga tema elu oli pikk ja pnev: ta suutis umbes 200 aastat vastu panna tuultele ja tormidele, kuigi oleks vajanud rohkem ka inimeste abi. Ta hbus pikkamda, kuid lpp tuli kiirelt ja mrinaga.


Mida me sellest puust teame? Tuleb vlja, et sna vhe. Tema istutamise aasta pole teada, nagu ka Kaasani kiriku valmimise aeg. See kirik on Tallinna teadaolevalt vanim puitehitis ning sai koguduse kirikuks alles Eesti Vabariigi loomisel [11].

Puu registreeris 1928. aastal Eduard Viirok, kes mras selle kahtlusega kanada papliks [3, 4]. Viirok sai tookord puu rinnaslbimduks 195 cm (rinnasmbermt ehk p = 612 cm). Lheduses, tollase Kaasani t. 2 maja juures kasvas veel teine vimas sama liiki puu, mille rinnaslbimt oli 137 cm (p = 430 cm). Hiljem on puu mratud mustaks papliks.

1965. aastal oli puu rinnasmbermt 697 cm [5, 6], 1991. aastal 700 cm ja krgus 23 m [12]. Veidi aega enne murdumist knis selle plispapli mbermt 713 sentimeetrini, tema suurimaks krguseks on mdetud 31 m [13].

Must pappel on paplite seas kige pikaealisem, ta vib elada kuni 300-aastaseks [13]. Looduslikult on see liik levinud Euroopa kesk- ja lunaosas, Phja-Aafrikas ning Aasias. Musta paplit hakati Euroopas kultiveerima vga ammu, tpset aega polegi teada. Eestis on sellest liigist koos mitme teise tnini psinud vrpuuga (harilik hobukastan, harilik pk jt.) kirjutanud August Wilhelm Hupel 1777. aastal [14]. Praegu kasvab musta paplit Eestis sna vhe, enamasti on tegemist hbriididega, valdavalt euroameerika papliga.

Kiriku omaaegse preestri andmeil oli puu istutatud kunagise sjave kiriku juurde 1721. aastal, mil selle lasi rajada Peeter I (on isegi viidatud, nagu ta oleks ise kiriku juurde puu istutanud) [3, 4]. 1915. aastast prineva Tallinna ja selle mbruse kirjelduse jrgi kneleb primus, et kunagine Tallinna he garnisoni kirik (arvatavalt Kaasani kubermangust prit tatarlaste oma) raiuti les 1721. aastal kuskil relinnas ja toodi praegusele asukohale 1749. aastal [11]. Ilmselt istutati samal ajal ka see puu, kes vis prineda mnest Tallinna puukoolist vi siis selleks sisse toodud. Pole teada, kas puu istutati lihtsalt kiriku iluks vi ehk toonasele, seni tuvastamata kalmistule. Vimalik, et puid kiriku mber istutades meldi ka teatud kaitsele: kirik ji suurte puude varju.

hel 19. sajandi algusest prit joonistusel on nha osa Kaasani kiriku parkaiast suurte puudega, mis lubabki selle papli vanust hinnata vhemalt 200 aastale. Puu vanuse hindamisel tuleb siiski olla ettevaatlik. Must pappel on sna kiire kasvuga ja selle puu lhikese tve silmapaistev jmedus oli tingitud suurest vrast: puu oli umbes kahe meetri krgusel harunenud kolmeks jmedaks tveks ning edaspidi veel paljudeks harudeks.

Juba neli aastakmmet tagasi (1965. aastal) oli selle papli vra osaliselt (latv ja palju oksi) hvinud. Tvi oli seest nes, suurelt osalt tsemendiseguga tidetud ja umbes kolme meetri krgusel mbritsetud tugeva raudvruga, mis pidi vltima harude laialivajumist [5, 6].

Igatahes on seda puud vga hoitud. Eduard Viirok kirjutab [3]: Puud hoitakse kui phadust, kattes papiga auke ja mdakohti, kui ka ligatud oksa asemeid, mis sellisele pealinna haruldusele ka vga kohane.

Hendrik Relve andmeil kuulus see pappel oma jmeduselt Euroopa kmne jmedaima musta papli hulka. On teada, et Rootsis stergtlandi maakonnas on musta papli rinnasmbermduks saadud 810 cm [9]. Linnapuude seas oli Kaasani kiriku must pappel arvatavalt rohkem esisrinnas.


Kas oleksime saanud tema elu pikendada? Kaasani kiriku musta papli silmapaistvusele ja ka nnetule olukorrale prati thelepanu juba 1942. aastal, mil soovitati puu heaks midagi ette vtta [15]. Enne 1965. aastat seda ka tehti: nsus tideti tsemendiseguga ja ligati kuivanud oksi. See puu oli ks esimesi, kes veti 1966. aastal Tallinnas kaitse alla, seda koos hlmikpuuga Sda tnava ja Prnu maantee nurgal ja lne prnaga, nn. Kelchi prnaga Niguliste kiriku juures.

Tekib ksimus, mida oleksime vinud tema heaks veel teha. ht-teist kahtlemata, kmme aastat tagasi tstatati ksimus ka avalikult [8]. Selle puu allakik algas juba 1970. aastatel, kui lgi alla sattus kogu kirikut mbritsenud plispuudega parkaed: ala piiranud kivitulpadega puittara lammutati, osa kirikuaiast lks Liivalaia tnava laienduseks [14]. Siis hvisid ka klassitsistlik kuppelkatusega kivikabel ja vravapaviljon. Plispappel sattus tnava mjusfri.

Puu murdumisel oleks repealt selle alla jnud Kaasani kiriku valvur: kndides le ue kuuri poole, kuulis ta selja tagant kriginat ja mrinat. Hiigelpapli haru oli tuules murdunud ning laiali vajunud. Ligi meetri jmedune kopsakas haru oli lmastanud aia. nneks ji esialgu psti Liivalaia tnava poolne suur haru, nii et mees pses. Ta tunnistas: Jumala nn, et loodus halastas minu ja kiriku peale. [10]

Siin vib lisada, et teine must pappel on Tallinna suurimate puude seas veel tnini: ta kasvab Narva maantee ja A. Weizenbergi tnava nurgal, puu krgus knis mullu 22,5 meetrini ja rinnasmbermt 536 sentimeetrini.

Tormid on Tallinnas ennegi suuri puid murdnud: 1849. aasta sgistorm laastas laialt Tallinna tnavapuid [4]. Ja Kaasani kiriku pappel ei ole olnud Tallinna jmedaim lbi aegade: rekordpuu oli Sakala tnav 3 (praeguse kaitseministeeriumi hoone) taga kasvanud punakas remmelgas (Salix rubens), nn. Krusensterni paju: tema rinnasmbermt oli 1965. aastal meetri krgusel 820 cm, kolmest puust kokku kasvanud tvi harunes 1,1 meetri krgusel ja kolmas haru omakorda 1,6 m krgusel. Puu saeti maha 1972. aastal [5, 6]



HELDUR SANDER
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet