|
 |
Eesti Loodus 2005/2 | SISUKORD
| POSTER EL 2005/2 |
|
Inimene kui kroon |
| Kui armsam sulle silma vaatab ja naeratab, siis mõtled, kui ilus ta on. Kui meistrimees roogkatusesse viimaseid kahlusid paigutab, mõtled: küll on osavad mehed. |
|
| AASTA PUU EL 2005/2 |
|
Jumalaema Sündimise (Kaasani) kiriku pappel Tallinnas – in memoriam |
| Mullu hilissügisel Tallinnas Kaasani kiriku juures varisenud must pappel oli üks Balti- ja Põhjamaade vanimaid ja jämedaimaid. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2005/2 |
|
Koprapere kodu ja eluringid |
| Kopra tegevusjälgi on näinud vist küll igaüks, tema endaga silmitsi seisnud vähesed. Kopra hea- ja pahategudest on Eesti Looduseski korduvalt kirjutatud, aga see, et tema pereelu paljuski inimese omaga sarnaneb, on ehk paljudele teadmata. |
Rabakiilid |
| Meie rabakiilidest on Euroopa Liidu tähelepanu all kolm: kaks neist on Eestis üsna tavalised, ent kõik kolm on mujalt Euroopast taandumas eeskätt sobivate elupaikade kadumise tõttu. |
|
| summary EL 2005/2 |
|
|
The home and life cycles of beaver family
Nikolai Laanetu takes a researcher’s glance into the family life of beavers and the development of the brood from spring to spring as well as from the beginning of the family to its end. We have heard a lot about the positive and negative influences of beavers on nature and human activity; however, surprisingly enough, the family life of beavers resembles much that of the humans. |
|
| PANIN TÄHELE EL 2005/2 |
|
Ka vana kruusakarjäär võib olla liigirikas |
| Mahajäetud kruusakarjäär Palivere lähedal (Läänemaal) on koht, kuhu tasub sisse pöörata nii botaanikul kui ka lihtsalt taimehuvilisel. |
Kes elavad jalakalehtedel? |
| Meie maja eest kasvab jalakas. Vaevalt saab ta suvehakul rohelise rüü, kui paljude lehtede üks serv muutub kollase-valgekirjuks ja hakkab kokku rulluma. |
Kas harivesilik võib elada kasvuhoones? |
| Elame Järvamaal Metsla külas. Meie maja ümber on väike aed kasvuhoonega, aia taga tiik. |
|
| metsandus EL 2005/2 |
|
AS Stora Enso Mets ostab peenpalki |
| Kohaliku saetööstuse arengut on taasiseseisvunud Eestis tugevasti mõjutanud meie metsaraiete käekiri ja puidusortimentide osakaal ning maht. 1990. |
|
| INTERVJUU EL 2005/2 |
|
Eestimaa looduse fond hakkab mürsikueast välja jõudma |
| Toomas Trapido (1972) on lõpetanud Tallinna 7. keskkooli (praegune inglise kolledþ) 1990. |
|
| EL KÜSIB EL 2005/2 |
|
Miks saetakse maanteede servadest põlispuid ja -alleesid? |
| Mööda maanteid sõites silmame sageli tee ääres ilusaid puiesteesid või väärikaid mõisaalleesid. Võimsad põlispuud pakuvad nauditavat vaatepilti, nende maharaiumine riivab meid ühtviisi. |
Kas Eestis on GMO-vabadel tsoonidel tulevikku? |
| Jah, kindlasti peaks ka Eestis algatama GMO-vabade tsoonide liikumise. GMO-de keskkonnariskide analüüsi kriteeriumid ja vastutus on õigusaktides paika panemata ning põllumajandusliku tava-, mahe- ja GM-kultuuride kooskasvatamise reegleid pole hoopiski. |
|
| artiklid EL 2005/2 |
|
Kuidas tehiskaaslaste abil veekogusid uuritakse |
| Inimtegevuse mõju looduskeskkonnale võib ilmneda peaaegu kõikjal. Puutumata ei ole jäänud ka Eesti rannikumeri, lahesopid ja siseveekogud. |
Regionaalse kliima modelleerimine – kas ainult rikaste riikide lõbu? |
| Regionaalse kliima modelleerimine on alguse saanud 1980. aastate lõpus Ameerika Ühendriikidest. |
Söögem linaseemneid! |
| Peakirjas toodud üleskutsele võivad paljud juba vastatagi jaatavalt. Nende hulka kuuluvad nii linaseemnetega kirjatud leibade ja kuklite tavatarbijad kui ka tervislikult toitujad, kes teadlikult kasutavad külmpressitud linaõli. |
Kaitseme vihmametsi, aga kuidas seda teha? |
| Kas tahaksite osaleda rahvusvahelisel puuvõrade uurimise seminaril “International Canopy Access Workshop”, kus näidatakse, kuidas liikuda vihmametsade võrades saamaks teadmisi nende koosluste määratu mitmekesisuse kohta? Kui jah, siis võtke ühendust integreeritud looduskaitseuuringute instituudiga (Integrated Conservation Research – ICR), mida juhib väliseestlasest president Illar Muul. |
|
| TOIMETAJA VEERG EL 2005/2 |
|
Kopra töötulemused inimest mõnikord ei vaimusta |
| Väiksemate jõgede ääres või järvekallastel jalutades on ilmselt paljud silmanud osaliselt hööveldatud puid või teravatipulisi kände. Mõni ehk isegi jalgupidi kaldaäärsesse auku vajunud. |
|
| ESSEE EL 2005/2 |
|
Raamatukogu on ilmselt etem kui turbahunnik |
| Umbes kaheksa aastat tagasi helistas zooloogia ja botaanika instituuti (ZBI) tähelepanelik inimene Järvamaalt: Kirna mõisas on hunnik loodusteaduslikku kirjandust, mis ilmselt ära visatakse. Mis seal ikka, viskasime Kalevi Kulliga autosse hunniku pappkaste ja sõitsime olukorda uurima. |
|
| MATKARADA EL 2005/2 |
|
Jalutuskäik saladusliku Naissaare keskrajal |
| Kui tahta Naissaart solvata, siis võib öelda, et saar on nagu kergemeelne naine, kel on küll käinud palju kosilasi, kuid ükski neist pole jäänud … |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
