2005/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PANIN THELE EL 2005/2
Kas harivesilik vib elada kasvuhoones?

Elame Jrvamaal Metsla klas. Meie maja mber on vike aed kasvuhoonega, aia taga tiik. Et mullune suvi oli jahe, siis hoidsin kasvuhoones ka suuri lillepotte kannadega.

hel suvehommikul lksin kasvuhoonet rohima. Tstes kannapoti rohimisel eest ra, mrkasin poti all kaht sisalikku: ks suurem, teine viksem. Aga nende nahk ei olnud sile ja seljal polnud mustrit, nagu meie sisalikel tavaliselt: loomakesed olid tumehallid, peaaegu musta vrvi, nende nahk krobeline, justkui mullikestega, varbaotsad ja khualune aga oranid.

Loomad olid vga rahulikud, nii et sain neid tkk aega vaadelda. Lpuks pugesid lauajupi alla. T tehtud, panin lillepoti endisele kohale tagasi. Jrgmisel hommikul olid rilised tagasi. Abikaasa vitis, et need on samad sisalikud, kes meil tiigis ujuvad, ksteist taga ajavad ja pikese kes hullavad. Vaidlesin veel vastu, et sisalikud teatavasti ei uju ... Koju tulnud poeg tegi huvitavatest loomakestest ka pildi.

Sgise poole ilmus Jrva Teatajas foto ja kirjeldus Euroopas liharuldasest kahepaiksest harivesilikust, keda on leitud ka Jrvamaalt Jalgsema klast. Pildil tundsin ra meie oma sisalikud.

Saadan nd foto nha ja ksin: kas need on harivesilikud?

Marit Laanet Jrvamaalt


Kommenteerib kahepaiksete hea tundja Riinu Rannap

Pildil on tepoolest harivesilikud. Tegemist on teise harivesiliku leiuga Jrvamaal viimase kmne aasta jooksul. Andmeid harivesiliku kohta selles maakonnas on teada ka 1980. aastatest, kuid hiljem kontrollides pole teda neist kohtadest siiski leitud. ks phjusi vib siin olla ka selles, et kaht vesilikuliiki ei osata eristada. Segadust tekitab harivesiliku liiginimetus, mis viitaks justkui sellele, et teisel, meil sna tavalisel thnikvesilikul harja pole. Tegelikult areneb nahkjas hari sigimisajaks mlema liigi isaslooma seljale.

Harivesilik kuulub sabakonnaliste seltsi. Oma pika saba tttu vib ta esmapilgul tepoolest sisalikku meenutada. Lhemal vaatlemisel on aga nha, et erinevalt sisalikust puuduvad vesilikul soomused.

Harivesilik, kes veedab suurema osa oma aktiivsest elust vees, tuleb kuivale maale prast sigimist. Seeprast ei negi kuival maal liikuvate isasloomade seljal harja. Pevaks poevad vesilikud niisketesse paikadesse kndude, puujuurte, kivide, lauajuppide vi sambla alla. Oma varjepaigast vlja toiduotsingule tulevad nad alles videvikus vi pimedas. Sellise peidulise eluviisi tttu mrgatakse vesilikke harva ja tuntakse halvasti. Phjalikumalt vib harivesilikest lugeda Eesti Looduse eelmise aasta juulinumbrist.

Kuigi harivesilik on Eestis sna haruldane ja hajusalt levinud, on siiski phjust arvata, et teda on tunduvalt rohkem, kui praegu teame. Seetttu on vga oluline oma harivesiliku leiust teada anda kohalikule keskkonnateenistusele, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnale (Narva mnt. 7A, 15172 Tallinn) vi Eesti Looduse toimetusele.



Marit Laanet, Riinu Rannap
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet