2005/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
metsandus EL 2005/2
AS Stora Enso Mets ostab peenpalki

Kohaliku saetstuse arengut on taasiseseisvunud Eestis tugevasti mjutanud meie metsaraiete kekiri ja puidusortimentide osakaal ning maht. 1990. aastate alguses ja keskpaigas, kui hulgaliselt tagastati igusvastaselt vrandatud maid, reageeris sellele ka kohalik saetstus. Paljud uued metsaomanikud raiusid turu nudel oma metsa parima osa, st. kvaliteetsemad ja jmedamad puud. Ahvatlusi oli mitmesuguseid: nii aktiivne puidu (ka okaspuupalgi) eksport kui ka peadtstev kodumaine saetstus.

Kohaliku saetstuse arengut on taasiseseisvunud Eestis tugevasti mjutanud meie metsaraiete kekiri ja puidusortimentide osakaal ning maht. 1990. aastate alguses ja keskpaigas, kui hulgaliselt tagastati igusvastaselt vrandatud maid, reageeris sellele ka kohalik saetstus. Paljud uued metsaomanikud raiusid turu nudel oma metsa parima osa, st. kvaliteetsemad ja jmedamad puud. Ahvatlusi oli mitmesuguseid: nii aktiivne puidu (ka okaspuupalgi) eksport kui ka peadtstev kodumaine saetstus.

Peenpalk vi paberipuu? Kui metsaomanik on otsustanud omale kuuluvas metsas mingit osa raiuda metsakasvatuseesmrkidel, on siiski ta esimene mure, mida ja millise hinnaga ta oma raiutud puidust ma saab.

Millisest metsast raiutakse kige rohkem peenpalki? Peenpalgi keskmine lbimt jb vahemikku 1118 cm, mdetuna ladvaotsast, koore alt. Peenpalgi mtu puitu varutakse ka lageraietest, eesktt vikeseboniteedilistest mnnikutest ning puistutest, kus kuusk on kngu jnud ehk II rindest. Kuid veel raiumata peenpalgivarusid on ka okaspuu enamusega vi okaspuu-puhtpuistutes, kus harvendusraie peamine siht on luua allesjvatele paremate tveomadustega puudele sobivamaid kasvuolusid. Eesmrk on saada tisvrtuslik, suurimat tulu andev raiekps mets. See sarnaneb porgandipeenra suvise harvendusega.

Paljud metsaomanikud ei ole veel harjunud mttega, et ka harvendusraiest saadava puidu mgist vib mrgatavat tulu tusta. Seetttu vib Eestis ringi liikudes tihti nha pilti, kus metsakinnistutel on uuendusraiet kll tehtud, kuid krval olev noorem mets, mis vajaks arenguks ruumi ja valgust, on jnud puutumata. Phjus on selles, et kuna harvendusraie on metsakasvatusvte, ei ole ta omaniku seisukohast eriti rentaabel. Harvendusraiel langetatakse ju enamasti vhevrtuslikke lehtpuid ja kasvujuetuid vigastatud puid.


AS Stora Enso Mets pakub metsaomanikele nd vimalust puiduvarusid thusamalt mber ttada ning ma oma metsast raiutud okaspuupalki hulga soodsama hinnaga. Selle aasta algusest saadik on meie peenpalgi hinnad tunduvalt lhenenud jmepalgi hinnale.

Aasta alguse torm, mis laastas metsi eesktt Prnu-, Viljandi- ja Valgamaal, on metsaomanikele niisama oluline phjus tunda muret oma metsade kekigu prast ning seetttu kutsume omanikke les otsima lahendusi ja kompromisse parima turusituatsiooni ja metsakasvatusvimaluste vahel.

Veel ulatuslikumad olid tormikahjustused Ltis: ligi neli miljonit tihumeetrit. Rootsis mllanud torm murdis puid le 70 miljoni tihumeetri. See mjutab kindlasti paberi okaspuidu turuhinda, mis toorme pakkumise suurenedes langeb. Ning loomulikult annavad rootslased enesest kik, et tormikahjustused krvaldada. Seega on alust arvata, et puiduturule tuleb seal vga suur hulk paberi okaspuitu, mis selgelt mjutab ka Baltikumi paberipuidu hinda.

Metsaomanikel tasub kaaluda ja analsida, kas kik need harvendusraiet vajavad metsatkid, mis eile vhese tulu vi ebarentaabluse tttu nii vga sellest tna enam kannataksid. Kuid medalil on ka teine klg, millega peaks iga metsaomanik arvestama, kavandades harvendusraiet: harvendatava metsa vljaraiet reguleerivad Hooldusraiete normatiivid, mis mravad ra minimaalse lubatud metsa tiuse ja tagavara. Kui normatiividega minnakse vastuollu, ootavad metsaomanikku ebameeldivused ning sageli keskkonnatrahv. Kuna raietel tehtud vigu ei saa hiljem korvata, tasub selliste raiete planeerimisel nu pidada metsanuniku vi usaldusvrsete metsaspetsialistidega.

Huvi, ksimuste ja kahtluste korral on alati vimalik teavet saada ka AS-i Stora Enso Mets esindustest, kelle kontaktandmed leiate meie kodulehelt www.storaenso.com/mets.

Hea metsaomanik! Kui Sa avastad oma metsas tormimurdu, siis:

* esita kohe metsateatis kohalikule keskkonnateenistusele oma metsa kahjude ulatuse ja ligikaudse mahu kohta;

* vta arvesse, et tormimurdu raiutakse kehtestatud korra alusel, s.t. tuleb ra oodata metsanuniku lubava mrkega metsateatis;

* kuna tormimurru krvaldamine on retult ohtlik ning ekstreemne raieviis, rita varakult leida korraliku tehnikaga raie- vi metsafirma ning jtta see t spetsialistide hooleks.

Kui Sa oled siiski otsustanud tormimurru ise krvaldada, siis pea meeles:

* kige ohtlikumad on rippesse jnud ning painde all olevad puutved;

* kasuta kiki metsat kaitsevahendeid ja nua seda ka teistelt tormimurru alal viibijatelt;
* tutvu enne tormimurru-alade raietjuhenditega (niteks saemehe ksiraamatute peatkkidega)

Aitame omi targalt metsi mets vastab meile samaga!



Indrek Tust
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet