2005/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
INTERVJUU EL 2005/2
Eestimaa looduse fond hakkab mrsikueast vlja judma

Toomas Trapido (1972) on lpetanud Tallinna 7. keskkooli (praegune inglise kolled) 1990. aastal ning Tartu likooli 1994 bioloogina. 19951996 oli tegev Eestimaa looduse fondi (ELF) puisniiduprojektis. 19951997 ttas Karula rahvuspargis spetsialistina ning alates 1997. aastast ELFi tegevdirektori ja juhatuse esimehena. Kuulub Eesti looduseuurijate seltsi ja prandkoosluste kaitse hingusse.

Eestimaa looduse fondil (ELF) algas tnavu viieteistkmnes tegevusaasta. Kas vib vita, et oma tee otsingud on nd lbi ning organisatsioon vlja kujunenud?


Neliteist on paras puberteediiga, kus oma tee otsingud ei ole veel sugugi lbi saanud. Tnapeval pole ldse teada, kuidas keskkonnahenduste roll edasi areneb. Neme iga pev maailma muutumist tiesti ootamatutes suundades. Igapevaseid uudiseid vaadates pole sugugi selge, kas viiekmne aastaga tuseb maailmameres vesi pool vi kmme meetrit ning temperatuur kaks vi viis kraadi, tuleb meil jaeg vi troopika. Seda vib vtta kergelt, kuid see jtab inimeste alateadvusse jlje ning maailmas tervikuna otsitakse midagi; ptakse maa ja inimestega toimuvatest muutustest aru saada ning adekvaatselt toimida. ELF ega kski teine organisatsioon ei j sellest puutumata ega saa tagasisideta mingit oma rida ajada. Muidu vid hel hetkel avastada, et sul polegi enam millelegi vi kellelegi toetuda.

Me ei saa Eestis kopeerida lne keskkonnahendusi ks-heselt. Loomulikult on meil olnud ka eeskujusid: maailma looduse fond ja teised, kuid ka nemad muutuvad.

Krvalt vaadates jb mulje, et ELFil on eri aastatel eri tsuunad. Kunagi oli eriti oluline inventeerimine, aga see on vist sna psiv tegevus siiamaani?


ELFis on inventeerimine jtkunud siiani eesktt tnu Eerik Leibakule, kes on kohtadele tuginevat looduse tundmist kandnud. See vljendub andmebaasis, mis sisaldab tuhandeid kirjeldatud paiku, ja seda tiendatakse tnapevani. Andmebaas on aluseks uute kaitsealade loomisele ja phjendamisele. Viimasel ajal oleme melnud, et tuleks ette vtta misaparkide inventuur. Katsume seda teha koosts misaid uurivate ja kaitsvate organisatsioonidega. Misaparkides on vga omaprane elustik, kas vi niteks nahkhiired, keda ELFi juures uurib Lauri Lutsar.


Mida pead ELFi senisteks phisaavutusteks?


Olen ikka esile tstnud pris alguses tehtut: aitasime kaasa Karula ja Soomaa rahvuspargi ning Alam-Pedja looduskaitseala asutamisele. lepinnaliste inventuuride tulemusena on meil phjalik elupaikade andmebaas. Viimase aja tegevustest tooks esile igusabi, mis on loonud Eestis olukorra, kus looduskaitset korraldavate seaduste alusel on kohalikel inimestel vimalik midagi oma kodukoha looduse hoiuks testi ka ra teha. Varasemal ajajrgul polnud see nii ilmselge. Koos LKga Kotkas oleme soetanud Alam-Pedja sdamesse, Paluphja klla, taluhooned, kuhu tuleb looduskool. Oluline on Roheline Vrav kui sltumatu keskkonnainfot vahendav meediakanal. Rohelistest teemadest, loodusest, ei kirjutata Eestis sugugi liiga palju ning iga lisavimalus on teretulnud.


Samas vib see kaasa tuua olukorra, kus keskkonnateavet jagab hulk sna vikseid vljaandeid, kelle koost on sna keskprane.


See on muidugi Eesti ldine hda. Niteks ka Rohelise Vrava ja Loodusajakirja vljaannete koost viks olla mrksa tugevam ja sisulisem. Maailmas on ju vga palju olulist infot, mis kuidagi Eesti keeleruumi ei jua vi teeb seda tohutu hilinemisega. Krista Kerge Tallinna pedagoogikalikoolist nimetas hiljuti Eesti meedias toimuvat vga tabavalt karjuvaks vaikimiseks. See thendab teemasid, mis on inimeste jaoks olulised, kuid meedia eri phjustel nendest ei rgi.


Paljud algatused on jnud raha taha: rahast ei saa vestlustes kuidagi mda. Krvalt vaadates tundub hmmastav, et ELF on neliteist aastat suutnud edukalt eksisteerida: ilmselt peavad olema sna jrjekindlad rahastajad.


Rahastamine on olnud aastati sna kikuv. Senine krghetk oli mne aasta eest, kui meie aastakive oli kmne miljoni krooni mber. Mdunud aastal ji kive viie-kuue miljoni krooni kanti. Raha on kahtlemata oluline kui info ja energia kandja, kuid philine on ikkagi inimesed, tatmosfr. Kui on noori, hakkajaid, missioonitundega inimesi, kllap siis mingisugune raha ikka tuleb.

ELFi rahastus on olnud absoluutnumbrites kikuv, aga siiski pidev. Oleme psinud ja tegutsenud tnu sellele, et meid on rahastatud paljudest allikatest. Keskkonnaministeeriumiga on meil olnud lahkarvamusi ja ministeerium meilt praegu kuigi palju tid ei telli. nneks on vlisfondid ja -organisatsioonid meilt tellinud tid: ka nemad ei anna raha lihtsalt niisama. Hea koost on meil olnud kaitse- ja vlisministeeriumiga. Ka Eesti firmad on hakanud ha rohkem toetama, samuti eraisikud. Mullu oli meil le kolmesaja eraisikust toetaja, neist osa suuremate summadega. Toetust oleme saanud ka eurofondidest. Oleme katsunud helt poolt silma peal hoida, kus on raha, ja teiselt poolt sna selgelt isekeskis melda, mida me ikkagi teha tahame. Raha saamine vib olla teinekord sna lihtne, kui igeid snu seada, kuid kuidas saada raha selleks, mis on oluline?


Siiski peab ka paarikmnele ttajale iga kuu palka maksma.


Eks see ongi keeruline. Inimesed on erinevad: mned on siiski lubaduste ja lootuste najal mnda aega nus ka palgata ttama. Aga ainult mnda aega. Minu rmuks on ilmunud inimesi, kes on valmis vabatahtlikuna, erilise palgata ajama teatavat asja. Niteks GMO-de puhul Nastja Pertjonok.


Kuidas Sa hindad ELFi suhteid meie keskkonnahingutega? Eestist rahasaamise puhul on ju hingud omavahel teatavas mttes konkurendid.


Olen ELFis kogu aeg elnud, et me ei konkureeri phimtteliselt kellegagi. See ei thenda, et me ei taotleks mnikord samadest allikatest raha, kuid me ei konkureeri ri mttes. See oleks meie eesmrkide ehk siis looduse ja keskkonna kaitse valguses absurdne. Mnede hendustega, niteks ERL, oleme teinud koos rahataotlusi, mis on valdavalt olnud edukad. Rahaandja eelistab alati henduste koostd ja hiselt lbi meldud projekte. Samas on koost osas Eestis piisavalt arenguruumi.


Eesti keskkonnahenduste koda (EKO) on vabahenduste koostd kindlasti arendanud. Kuidas Sa ldse hindad EKO thtsust?


Teinekord peaks Eestist vlja minema, et asjade thendust mista. Meile tundub EKO toimimine praegu juba loomulikuna. Vliskolleegide meelest on see aga vga kva sna: kmme keskkonnaorganisatsiooni suudavad pidevalt koostd teha. Info liigub ja arvutilist toimib, samuti igakuised kohtumised ja hisavaldused, mratakse oma esindajaid eri ettevtmistesse jne. Meie vimsuste puhul on patt palju enamat tahta.


Kui EKO oleks juriidiline isik, viks ta olla ka vlismaiste fondide partner?


See on variant, kuid teistpidi on praegune lahendus ka hea. Pole juriidilist superstruktuuri, see vhendab tunduvalt brokraatiat ja asjaajamist. On olemas EKO kaust, mis liigub iga kuue kuu tagant jrgmise eesistuja ktte. Koosolekud skypei vahendusel peetakse korraga Tartus ja Tallinnas.


Kuidas hindad ELFi suhteid vlismaiste keskkonnaorganisatsioonidega? ELF on ju niteks maailma looduskaitseorganisatsiooni IUCN liige.


Siiani pole IUCNiga suhteid peaaegu olnud, kuna Eestit kureerinud IUCNi esindus paiknes Poolas ja sealt ei liikunud infot ega midagi. Nd on olukord mnevrra muutunud: Kalev Sepp on regionaalnunik; Bangkokis peetud konverentsil oli pris tugev Eesti esindus (ELFist osales tegevjuht Jri-Ott Salm) ning nib, et olukord paraneb. Vhemasti info on hakanud jlle liikuma.


Kui head on suhted maailma looduse fondiga (WWF)?


Nendega on vga tihe suhe, eesktt Rootsi WWFiga. Meie oleme WWFi Lnemere programmi tieiguslik liige, ELFi esindavad seal Mart Jssi ja Leena Rappu. Selle ettevtmise esmane eesmrk on luua merelised kaitsealad. Loodetavasti teeme algust vabatahtlike litrjerhmadega. See toimib pris hsti Soomes. Mte on selles, et meil oleks organiseeritud ja piisava vljappe saanud inimesi, kes hdaolukorras oleksid valmis ning teaksid, kuhu tulla ja mida teha. Rannikule tuleb rajada varustuspunkte, kust vajaduse korral saab tvahendeid.

Tihe koost on meil Rootsi WWFiga metsanduse vallas. Oluline ebaseaduslike raiete probleem kandub Eestist juba vljapoole: Eesti impordib Venemaalt ligi nelikmmend protsenti palkidest. Euroopa Liit tervikuna prab illegaalsele metsarile ha suuremat thelepanu, sinna imporditav palk peab olema sertifitseeritud vi vhemalt kinnitusega, et see ei tule ebaseaduslikest allikatest. Helgematest asjadest on meil ksil mitu sstva metsanduse hisprojekti. Kavatseme hes suuremas erametsas ja vimaluse korral ka riigimetsas puust ja punaseks teha, kuidas on vimalik metsa teistmoodi majandada. Peale selle muidugi suure kaitsevrtusega metsade sstmise temaatika, Natura hoiualad jne. ELFis on nd tl uus metsaspetsialist, Tartu likooli doktorant Kaupo Kohv.


ELF on ks tuntumaid keskkonnaorganisatsioone Eestis, eelkige tnu rohkele kajastusele meedias. Loodusest ja keskkonnakaitsest vhem teadvale inimesel vib kergesti jda mulje, et tegemist on sna rmusliku hendusega, umbes nagu Greenpeace. Kuidas Sulle endale tundub?


Oleme ammu muretsenud, et Eestis puudub Greenpeace. Kui oleks, siis oleks skaala nha mrksa tielikumalt ning sel juhul paikneks ELF kuskil keskel. Adekvaatsemaid hinnanguid saab anda mingi aja jrel: vaatame, mida arvatakse kmne aasta prast. Ise arvame, nagu pris paljud inimesed, et tegutseme sna mistlikult, kuid taustssteem on olnud viltu hele poole, pealetungiva turumajanduse poole. Niteks metsandus, kus 1990ndate aastate keskel veti suund maksimaalsele ressursikasutusele: raied anti vabaks. See oli tagantjrele vaadates vga rmuslik samm. Sellistes kuumades olukordades ei tule kumbki pool pris puhtalt vlja.


Kas vib vita, et ELF on Greenpeacei puudumisel vtnud le Greenpeaceile omased vitlusvormid ja kitumise?


Vga vhe me pole midagi rmuslikku ette vtnud. ks vheseid aktsioone oli osalemine piketis keskkonnaministeeriumi ees, kuid ka selle korraldasid peamiselt Tartu lipilaste looduskaitsering ja Eesti roheline liikumine. Korraldasime prast seda knnupeo: oleme proovinud ritusi teha sellises mnusas vtmes. Elame ju kik hel maal ning ei saa lputult olla omavahel opositsioonis. Samas oleme pris selgelt vlja elnud oma seisukohti ja kavatseme seda teha ka edaspidi. Kuid kpsemas riigis, mille poole Eesti loodetavasti teel on, peaks sisuline ja avatud diskussioon tervitatav olema.


Looduskaitse tekitab ju paratamatult pingeid. Niteks pealtnha stult omaette vees elavates hljestes neb hulk inimesi oma toidukonkurenti.


See on palju sgavam probleem. Hlged on Lnemeres elanud umbes kmme tuhat aastat, prast Billingeni katastroofi, kui Balti jpaisjrv sai vljapsu ookeani. Peaaegu sama kaua on siin elanud inimesed ning kogu see aeg on suudetud koos eksisteerida. Vib vita, et hljesteta oleks inimasustus siin mrksa teistmoodi arenenud, sest just hljes toitis ja kattis rannaalade inimesi aastatuhandeid. Kuidas on kokkukuivanud hlgepopulatsioon suutnud nd kik kalad ra sa? Siin peab mingi muu phjus olema.


Kormoranid?


(naerab) Tahtsin elda seda, et kui varud on vhenenud, peab lihtsa inimliku pshholoogia kohaselt olema keegi sdlane. Hljes ja kormoran on mugavad sdlased, kuna nad ei oska inimkeeles rkida. ks ELFi sihte ongi otsida rahuliku kooseksisteerimise viise.


See on seotud ELFi he philise eesmrgiga: parandada keskkonnateadlikkust. Kas ELFi tegevuse jooksul, niteks igasuguste trkiste ja voldikute abil, on keskkonnateadlikkus paranenud?


Eelmisel ndalal puhastasime kontorit ja nentisime udusega, kui palju paberit toodame meie ja ka teised (naerab). Oleme uurinud avalikku arvamust kahel korral samade ksimuste alusel. Niteks: kui 1990ndate teisel poolel ei tunnetanud inimesed Eestis metsa liigset raiumist suure probleemina, siis 2001 tunnetati seda olulise probleemina. Siin on oluline osa kindlasti meedial. ks asi on oma silmaga looduses nha, kuid kui seda kinnitatakse ka meedias, on toime mrksa tugevam.

Keskkonnateadlikkuse tusu kige paremad nitajad oleksid inimeste teod. Kui keskkonnaministeerium ehitaks endale jrgmisena energiasstliku tervisliku kohoone, siis viks vita, et meie keskkonnateadlikkus on teinud sammu edasi.

Hea nide on ka Tnu Ploompuult. Laikmaa majamuuseumi pargis raiuti kunagi korrastustde ajal tavalise vsa phe maha psarhm, kus kasvas seitset liiki puittaimi. Laikmaa nitas seda kui imet ikka oma klalistele. Seal muuseumis hinnatakse nd uuesti looduslikku lilleaasa ue peal. Ringiga on nd jutud vana juurde tagasi.


Kas peale mainitud Rohelise Vrava vrgu- ja pabervljaande on ELF korraldanud ka muid olulisemaid meediaaktsioone?


ks meeldejvamaid oli kahtlemata linnueurovisoon, mis paljudele tundus imeliku ja veidrana. Kuid see oligi konks, miks inimesed hakkasid asja vastu huvi tundma. Hletati le Euroopa ning siiamaani meenutatakse ritust hea snaga. Kahtlemata kivad siia alla ka rattamatkad, talgu- ja loodusreisid, et inimesed vahetult loodusesse viia. ks reis on sageli etem kui rohked snad.


Mis on ELFil looduse ja selle kaitse vallas lhematel aastatel veel kavas?


ks mte, mida viks nimetada Roheliseks Eestiks vi Teiseks Eestiks. Kavatseme koondada mistlikke maaomanikke, kes tahavad oma maad mahedalt vi loodushoidlikult majandada (sealhulgas GMO-vabalt), kuid ka need, kes tahaksid oma maad majandustegevuse eest kaitsta. Mtleme teha kaardi, kus sellised kinnistud on vlja joonistatud ning nende vahel viksid joosta kitsad teed, kus saaks liikuda jalgsi, ratta vi hobusega. Moodustub saarestik, kus majandatakse teistmoodi ja loodus elab natuke rahulikumalt.

Teine oluline asi on koost teadusasutusega. Viimasel ajal on ELFiga liitunud hulk akadeemilise taustaga inimesi, doktorante ja magistrante, samuti doktoreid. Neile inimestele toetudes tahaks edaspidi suuremat thelepanu prata looduskaitseuuringute teaduslikele argumentidele, et ELFist lhtuv loodushoid toetuks senisest rohkem teadusele. htlasi tahame kindlasti svendada koostd teadusasutustega.

Paluphja looduskoolist saab loodetavasti koht, kus nii lapsed kui ka tiskasvanud pivad loodust tundma looduse rpes. Peale tavaprase liikide ja elupaikade tundmappimise katsume edasi anda ka looduses elamise oskusi tuletegemisest peavarju valmistamiseni. Minu kogemuse phjal annab lihtne elu looduses kige tugevama impulsi loodust mista, austada ja edasi uurida.

Jtkame kindlasti koostd himurahvaste ja teiste plisrahvastega. Vahepealne tihe koost Koola saamidega on juba andnud ka tulemusi. ks kogukonna histu on seal saanud oma ktte kuuskmmend tuhat hektarit maad, mida nad hakkavad majandama traditsioonilisi viise kasutades. Kindlasti jtkub laiem koost soome-ugri tudengitega. Rohelises Vravas on plisrahvaste uudiseid ja rubriike. Ka Eesti riik on huvitatud himurahvaste algatuste toetamisest.

Lpuks on ju ka eestlased plisrahvas, aga ajaloolises kultuurimlus on nii palju katkestusi, et need plisrahva kihid on takerdunud kusagil alateadvuses. Suheldes teiste ning elavama primusega rahvastega, rkame loodetavasti ha rohkem les ning suudame kik koos Maa plisrahvaks saada, kui veidi kujundlikumalt vljenduda. Selle rkamise ks indikaator oleks aeg, kus me ei kuule enam, et mets on le kpsenud, vi puudest, mis meid ohustavad.


Kui keegi tahab ELFi tegevust toetada, kuidas ta seda teha saaks?


Kige lihtsam vimalus on astuda ELFi toetajaliikmeks meie kodulehe kaudu: www.elfond.ee. Vib toetada ka ELFi noore looduskaitsja stipendiumi sihtkapitali, mille on algatanud Kaja ja Aleks Lotman. Stipendiumi suurus on kmme tuhat krooni. Esimese summa andsid Lotmanid, kuid kavatseme edaspidi stipendiumi vlja anda igal aastal ning selleks raha koguda.

Kindlasti oleme tnulikud, kui meile tullakse appi nu ja juga, aga selleks peaks meiega otse hendust vtma, et vimalustest tpsemalt rkida.

Suuremate firmade ja asutuste abi on kige suurem siis, kui nad muudaksid oma tegevuse loodushoidlikuks. Selles saame neid oma teadmiste piires aidata, eesktt keskkonnaaruandeid teha ja kontorit loodussstlikumaks muuta. Suureprane nide on selle kohta Tartu trkikoda Triip.

Oleme koostanud mitmele asutusele, nagu kaitseministeeriumile, riigikantseleile, ka terviklikke keskkonnakavasid. Selle kigus vetakse kogu organisatsiooni tegevus keskkonna seisukohalt lbi: palju kulub ressursse jne. Kaitseministeeriumile oleme teinud ettepaneku, et kaitsevgi viks mnevrra sa mahetoitu. See oleks kasulik nii sdurile kui ka tootjale. Kaitsevele viks ehitada ka koloogilisemaid hooneid.


Oled kmme aastat olnud ELFiga seotud. Kas judu ikka jtkub ja ra ei tta?


Pidevalt ttab (naerab), aga ei ole nnestunud ELFist kuidagi lahkneda. Tundub loosungina, kuid koost ja toetus on vga olulised. Asko Lhmus tles hiljuti noore looduskaitsja stipendiumi kttesaamisel, et ta on kaksteist aastat olnud looduskaitses tegev, ent le kahe aasta poleks ta seal ksinda vastu pidanud. ksteise toetamine hoiab inimesi leval.



Keskkonnakaitsjat Toomas Trapidot ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet