2005/2



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PANIN THELE EL 2005/2
Kes elavad jalakalehtedel?

Meie maja eest kasvab jalakas. Vaevalt saab ta suvehakul rohelise r, kui paljude lehtede ks serv muutub kollase-valgekirjuks ja hakkab kokku rulluma. Tekkinud torbikulaadset moodustist ettevaatlikult avades vib nha trobikonda pisikesi tumedaid olevusi (arvatavasti lehetid) ja enamasti ka hallikasvalget sodi. Mnest avatud rullist jooksevad laiali vilkad pikliku kujuga mustjaspruunid putukad. Tidest on nad paar-kolm korda suuremad.

Peagi muutuvad kahjustatud lehed kollaseks, seejrel pruuniks, ning langevad juba enne sdasuve maha.

Samas ratavad thelepanu mitmesuguse kujuga punnid lehtedel. Kui mni neist lahti ligata, siis neb valkjashalli vati sees samasuguseid tumedaid olevusi nagu leheserva torbikuteski. Hiljem tekivad punnidesse avad.

Mis elukad need ikkagi on, kes meie jalakat nnda jravad?

Enn Lumet Tartumaalt


Fotod: Enn Lumet



Kommenteerib putukateadlane Mati Martin

Loomad kasutavad taimede eri osi mitmeti, kige sagedamini toiduks. Enamasti sakse rohelised taimeosad kiiresti: neid nrides vi mludes. Vga palju loomaliike putukate ja lestade seast kasutab aga taime pikemat aega: sel juhul imetakse tavaliselt taimemahla. Osa loomi teeb seda avalikult taimel istudes, need on siis enamasti ka taime vrvi; teine osa eelistab jda varju. Aga kolmandad on omandanud vime suunata taime kasvu endale kasulikus suunas. Kige osavamad on siin putukad ja mblikulaadsete hulka kuuluvad lestad. Juuresolevatelt piltidelt ongi nha, kuidas see kib. Piltidel on jalaka lehed, neil elab mitut liiki putukaid.

Emasputukas, kesoleval juhul jalaka-kobruti (Eriosoma (Schizoneura) ulmi), alustab taimemahla imemist lehe alakljel (#1). Esialgu teeb ta seda ksi, peagi aga koos oma arvuka jrglaskonnaga. Imemisel taimekudedesse eritatud slje mjul hakkavad lehe koed deformeeruma ja ebatpiliselt vohama. Lehe serv hakkab selle tagajrjel allapoole prduma, moodustades poolkinnise ruumi, kus leheti koos jrglastega ohutult elada saab. Selline moodustis on pahk.

Pahad on mitmesuguse kujuga taimekudede vrmoodustised, mis tekivad mingi looma, peamiselt teatud llijalgse liigi (aga ka niteks marusside) elutegevuse mjul. Kui vaatame jalakalehe serva alla, siis neme seal tegutsemas vikesi putukaid, kelle seljapool on tumedam, kuid khupool rohekaskollane. Osa nendest on suuremad, osa aga veel sna vikesed. See on leheti pere. Nende elutegevuse tagajrjel lehe koed pikapeale krbuvad ning lehetid lahkuvad pahast. Samas eritavad nad oma elupaika magusaid nresid, millel hakkavad sageli kasvama ngiseened. Seetttu on vanemad pahad seest sageli mustjad ja kleepuvad. Lehetide eritatavad vahaniidikesed moodustavad kohati valkja kirme, mis kaitseb neid vaenlaste eest. Fotol lehe laosas nhtav putukas on ks leheti vaenlastest rvlutikas. Need ongi rullist laiali jooksvad vilkad pikliku kujuga mustjaspruunid putukad.

Muide, sama liiki leheti vib asuda jalaka asemel ka punasesstra lehtedele ja tekitada seal samasuguseid pahkasid. Tavaliselt kahjustab punasesstra lehti sstra-pahkti (Cryptomyzus ribis).

Teisel pildil (#2) on veel omaprasem jalakalehe muundunud osa ehk pahk, mille tekitab eelmise liigi sugulane jalaka-paunati (Tetraneura ulmi). Selle putuka elutegevuse tagajrjel hakkab taim lehe lemisele kljele, tavaliselt pearoost veidi krvale, kasvatama marat pudelitaolist varjupaika. Moodustis on seest nes ning avaneb lehe alakljel. Sealt saavad lehetid hku ja vajaduse korral ka vljuda. Pahkasid vib lehel olla rohkem kui ks ja need on keskmiselt 815 mm krgused. Veel vljaarenemata pahk on rohelist vrvi ja meenutab aedherne seemet hernetera. Vananedes muutub pahk kollakasroheliseks vi punakasroosalaiguliseks.

Kui pahk avada, saab tutvuda selle elanikega (#3). Ka nende lehetide seljapool on tumedam ja khupool heledam.

Lehetide arengutskkel on ks keerulisemaid loomariigis. Selle, nagu ka paljude teiste liikide areng ei piirdu he taimega. Nimelt prast pahast vljumist suunduvad lehetide uue plvkonna tiivutud isendid krreliste juurtele. Seal arenev ja talvituv plvkond lendab kevadel uuesti jalakalehtedele toituma. Kui aga jalakat parasjagu lheduses ei kasva, jtkub lehetide areng endiselt krreliste juurtel. Sageli ksitletakse seda vormi eraldi liigina krreliste juuretina. Mitmel pool maailmas on see liik oluline krreliste kahjur.



Enn Lumet , Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet