Mahajäetud kruusakarjäär Palivere lähedal (Läänemaal) on koht, kuhu tasub sisse pöörata nii botaanikul kui ka lihtsalt taimehuvilisel.

Kõrgel kaldapealsel vohab suurel alal meil harva leiduv karvane lipphernes. Madalamates kaevelohkudes kasvab hulgi soohiilakas: loendasin üle 200 taime, suurima kõrgus 23 cm (selle pisikasvulise käpalise kohta tõeline hiiglane!). Ennenägematult rohkesti leidub seal soo-neiuvaipa. Nii soohiilakas kui ka soo-neiuvaip on teadupärast niiskete niitude ja soode taimed, seepärast on üllatav näha neid hästi edenemas kruusa-liivapinnasel. Arvatavasti sobib neile põhjavee lähedus, samuti see, et paljal karjääripõhjal puudub (vähemalt esialgu) konkurents.

Tähelepanu äratab veel kruusakarjääris kasvavate tavalistegi taimede lopsakus: silmatorkavalt suured on kerakellukas, karvane kellukas, harilik kuldvits, lemmelill, harilik keelikurohi ja selle alamliigid. Harilik võipätakas (jälle sootaim!) kasvab kohati lausa vaibana.