Tänavuse aasta investeeringute maht Eesti veemajanduse arendamiseks on hinnanguliselt seitsesada miljonit krooni. Sellest suurem osa, ligi viissada miljonit, on Euroopa Liidu abi. Lisanduvad veel toetusrahad keskkonnainvesteeringute keskuselt ning kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete kaasfinantseeringud. Kõikide investeeringute kaugem eesmärk on viia meie asulate veemajandus vastavusse Euroopa Liidu asulareovee ja joogivee direktiividega: vastavalt 2010. ja 2013. aastaks.

Enamasti katab Euroopa Liit suurte veemajandusprojektide kuludest 75–85%. Ülejäänud osa tuleb kohalikelt omavalitsustelt, vee-ettevõtetelt ja/või riigilt. Mahukamatest töödest peavad sel aastal lõpule jõudma Narva ja Kohtla-Järve reoveepuhastite rekonstrueerimine: sinna investeeritakse vastavalt 38 miljonit ja 218 miljonit krooni. Samuti uuendatakse Narvas vee- ja kanalisatsioonisüsteeme 34 miljoni krooni eest. Suurematest linnadest on hõlmatud ka Tartu: linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi laiendatakse ja rekonstrueeritakse tänavu 130 miljoni krooni eest. Sama laadi projekt on käimas Valgas, kus 2005. aasta investeeringute mahuks on planeeritud 56 miljonit krooni. Ka Viljandi reoveepuhasti ehituseks on sellel aastal kavandatud 33 miljonit krooni.

Ulatuslikematest projektidest hakatakse tänavu ellu viima Matsalu ja läänesaarte alamvesikondade veemajandusprojektides kavandatud töid. Kaasatud on 35 kohalikku omavalitsust viiest maakonnast: Saare-, Hiiu-, Lääne-, Rapla-, ja Pärnumaalt. Et vajalikke töid teha, on loodud ja laiendatud kohalikke vee-ettevõtteid, mille osanikeks on omavalitsused. Käesoleval aastal investeeritakse selle tarbeks 110 miljonit krooni. Kavas on alustada ka Emajõe-Võhandu valgala projekti täitmist; sellega on seotud 28 kohalikku omavalitsust Võru-, Põlva-, Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal.