|
 |
Eesti Loodus 2005/4 | SISUKORD
| poster EL 2005/4 |
|
Pildistada tasub ka päris tavalist |
| Seda suurt kollakasrohelist põrnikat lilleõiel on märganud vast igaüks. Hoolikalt õisi maitstes ronib ta sarikõisikul, hoides seda kindlalt oma karuste jalgade embuses. |
|
| essee EL 2005/4 |
|
Kas hea loodusfoto on parem kui loodus? |
| Viimastel aastatel on Eestis tuule tiibadesse saanud loodusfotograafia kui hobi. Tahaks loota, et siin peitub ka sügavam suundumus, huvi keskkonna vastu, mis moodsas linlikus mõttemaailmas on nihkunud tagaplaanile. |
|
| summary EL 2005/4 |
|
Summary |
Sustainable use of water secures the future
Arvo Järvet and Rein Perens give an overview of the use of household consumption water in Estonia and elsewhere. In many areas, water of good quality and enough amounts has become a sole value. |
|
| toimetaja veerg EL 2005/4 |
|
Vesi palju jõudu annab, vesi suuri laevu kannab |
| Maailmas on puhta vee pärast häirekella löödud mõnikümmend aastat. Olukord üha teravneb: rahvaarv kasvab ja vajadus joogikõlbliku vee järele samuti. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2005/4 |
|
Palu-karukell |
| Palu-karukell on kahest Eestis looduslikult kasvavast karukellaliigist pilkupüüdvam. Ta avab oma põhjamaisele loodusele tavatult suured sinakasvioletsed õied juba aprilli lõpus või mai alguses, veel enne roheliste liblede tärkamist. |
|
| el küsib EL 2005/4 |
|
Kuhu suunatakse tänavu veemajanduse investeeringurahad? |
| Tänavuse aasta investeeringute maht Eesti veemajanduse arendamiseks on hinnanguliselt seitsesada miljonit krooni. Sellest suurem osa, ligi viissada miljonit, on Euroopa Liidu abi. |
|
| artiklid EL 2005/4 |
|
Vee säästlik tarbimine kindlustab tuleviku |
| Olmevee, eriti aga joogivee teema on sageli andnud kõneainet, sest piisaval hulgal hea kvaliteediga veest on kohati saamas väärtus omaette. |
Kas meie joogivesi võib tervist ohustada |
| Joogivesi on üks tähtsaim elukeskkonna tegur, mis mõjutab oluliselt inimeste tervist ja elukvaliteeti. Ajaloos on teada palju juhtumeid, kus vesi on olnud ulatuslike nakkushaiguste levitaja, näiteks kolm kooleraepideemiat Tartus 1890. |
Pinna- ja põhjavee olukord nitraaditundlikul alal |
| Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on võrdlemisi intensiivse põllumajandusega piirkonnad. Samas on sealsed alad looduslikult küllaltki tundlikud nii põllumajandusest kui ka mujalt pärineva reostuse suhtes. |
Kas Tartus tuleb tänavu kevadel taas uputus |
| Kas uputab või ei – see oleneb väga paljudest teguritest ning nende koosmõjust. Aga analoogaastale (1999) toetudes võib arvata, et vesi ei tõuse toonasest kõrgemale. |
Viktor Masing 80 |
| Viktor Masing sündis 11. aprillil 1925 Tartus, lõpetas 1951. |
Viktor Masinguga teoreetilist ökoloogiat avastamas |
| Ehkki Viktor Masing oli tuntud ja tunnustatud kui Eesti soode uurija, suurepärane õppejõud ja looduskaitseidee propageerija, oli tema suur kutsumus just teoreetiline teadus. Ta nautis idee arendamist tühjal kohal, suuri üldistusi ja vaimukaid teoreetilisi ekskursse. |
Õpilaste ja kolleegide mälestuskilde Viktor Masingust |
| Kui Viktor Masing võttis Venemaal peetavale konverentsile kaasa õpilase, siis ei olnud pikal rongisõidul niisama aknast välja vahtimist. Et konverentsiettekanded olid varem valmis ja vene keel professoril ennegi suus, siis tegi ta ettepaneku suhelda omavahel terve päev inglise keeles. |
Tere, kevad! Juba kümme aastat |
| >"Tere, kevad!" on üle-eestiline kevadiste fenoloogiliste vaatluste projekt, mis seob looduse tundmaõppimise Interneti kasutamisega põhikoolis. Ka sellel aastal saadavad lapsed Interneti kaudu andmeid kevade märkide kohta. |
Jalakapässik |
| Meil ja naabermaades on levimas uus pargipuude kahjustaja – jalakapässik. Taanlane Peer Corfixen tutvustas seda Taanist ja Rootsist leitud uut seeneliiki alles 15 aastat tagasi. |
|
| aasta puu EL 2005/4 |
|
Puupõllud hübriidhaavaga: lootused ja kartused |
| Hübriidhaab kasvab Eestis esialgu 700 hektaril. Ta tõotab palju ja kiiresti väga head tooret paberitööstusele ning katet ohakais põllumaadele. |
|
| intervjuu EL 2005/4 |
|
Eestit tuntakse Siluri kalade ja nende uurija järgi |
| Tiiu Märss (1943) on sündinud Elvas. Lõpetas 1970. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
