>"Tere, kevad!" on üle-eestiline kevadiste fenoloogiliste vaatluste projekt, mis seob looduse tundmaõppimise Interneti kasutamisega põhikoolis. Ka sellel aastal saadavad lapsed Interneti kaudu andmeid kevade märkide kohta.

Eelmise kümnendi alguses korraldas rühm entusiastlikke inimesi arvutisidel põhinevaid simulatsioonimänge Eesti kooliõpilastele. Alustati Simuvere’ga, järgnesid Gaia, Tyybel ja teised ühiskonna ning keskkonna päevateemasid käsitlevad projektid (vt. http://www.math.ut.ee/simud/). Idee hakata õpilaste kevadisi loodusvaatlusi Interneti kaudu koordineerima sündiski ühel selle meeskonna ajurünnakul, kui otsiti uusi võimalusi Interneti kasutamiseks õppetöös. Mõte tärkas arvatavasti ajakirja Eesti Loodus kunagisest üleskutsest toimetusele kirja teel teada anda, millal kusagil paiseleht õide puhkeb.

Elektroonilisel teabevahetusel põhinev üritus sai nimeks „Tere, kevad!“ Alustati 1994. aasta kevadel, mil osales 11 Eesti kooli, kus oli tollel ajal juba arvutiside. Kogu teabevahetus käis elektronposti teel. Edasi muutus projekt rahvusvaheliseks: 1997. aastal osales juba üle saja kooli üheteistkümnest riigist. Kaugemad kaasalööjad on olnud Kasahstani, Itaalia ja USA koolidest. Kahel aastal, 1999 ja 2000 meie tegevus peatus, kuid õpetajate positiivse surve tõttu olime valmis taas alustama.

Aastal 2001 käivituski projekt täiesti uuel tehnilisel tasemel eestikeelsena, olles suunatud nüüd eelkõige noorematele õpilastele. Sellest ajast alates saavad lapsed loodusvaatlusi edastada selleks kujundatud eestikeelses veebikeskkonnas http://tere.kevad.edu.ee, nii et kõigil huvilistel on võimalus kaasa elada kevade märkide ilmumisele Eesti eri piirkondades. Osalevate koolide ja õpilaste arv on aasta-aastalt suurenenud: eelmisel aastal 2611 last (153 rühma 130 koolist), tänavu juba ligi 4000 last (200 rühma 150 koolist). 2002. aastast peale on vaatlejaid olnud kõikidest Eesti maakondadest, nii on tekkinud võimalus jälgida kevade saabumist kogu Eesti ulatuses, vaatlusandmeid omavahel võrreldes.

Kaasalööjad on valdavalt põhikooli keskastmest, ent iga aastaga lisandub nooremaid. Tänavu on meie suureks rõõmuks otsustanud projektiga ühineda ka kaks lasteaeda: Arukülast Harjumaal ja Koigist Järvamaal. Kõige visamad vaatlejad on väikestest maakoolidest: Muhu põhikool pole vahele jätnud ühtegi aastat alates 1996., Kääpa põhikool alates 1997. aastast.

„Tere, kevad!” on teadaolevalt kõige laiema haardega ja järjepidevam seda laadi üritus Eestis. Ka lähiümbruse riikidel ei ole midagi sarnast vastu panna. Järjepidevus on arvatavasti ka selle menukuse üks põhjusi: õpetajad oskavad juba sügisel arvestada, et kevadel selline projekt algab ja nad saavad tegevust vajaduse korral pikalt ette planeerida.

Eelkõige loodusvaatlused. Üks kevadeprojekti peaeesmärk on tutvustada lastele tavalisemaid taime- ja loomaliike ning õpetada neid looduses leidma ja ära tundma. Kevad on selleks parim aeg, sest siis ilmuvad liigid ükshaaval ja neid on kergem märgata. Eriti kehtib see laululindude, aga ka taimede kohta.

Lapsed jälgivad kevade tunnusliikide ilmumist oma kooli või kodukoha ümbruses märtsi algusest kuni mai lõpuni. Tunnusliike on valitud 35: 16 lindu, 2 liblikat, 1 konn, 2 seent ja 14 kevadel õitsevat taime. Taimede puhul märgitakse kuupäev, mil nähti esimest õit, lindude puhul päev, mil kuuldi teda esimest korda laulmas (või nähti mittelaulvat lindu, näiteks valge-toonekurge); rohukonna reedab samuti laul, mõlema liblikaliigi puhul pannakse kirja päev, millal nähti esimest lendajat.

Tunnusliigi märkamise kuupäev kantakse andmebaasi veebis asuva lihtsa sisestusvormi kaudu. Selleni pääsevad vastava parooli abil ainult registreeritud rühmad. Samal veebilehel saavad vaatlustulemusi ülevaatlikelt animeeritud kaartidelt ja tabelitest näha nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.

Kevadvaatlustes osalevad eri suurusega õpilasrühmad: on koole, kus osaletakse klasside kaupa ja on ka neid, kes moodustavad rühma mitme kooli peale. Näiteks tubli lasterühm Vormsilt annab juba viiendat aastat meile teada kevade saabumisest oma kodusaarel, kuigi koolis käiakse hoopis mandril.

Enne vaatluste algust tutvustab õpetaja lastele looma-, taime- ja seeneliike, keda tuleb jälgida. Selleks on veebis piltide ja osaliselt ka helidega illustreeritud kirjeldused kõigi vaadeldavate kevadekuulutajate kohta. Kirjeldustes on viited ka sellele, kuidas üht või teist liiki kevadel ära tunda, millisest elupaigast ja millal tuleks teda otsida.

Esimeste kevademärkide aegu tehakse kogu rühmaga esimesed käigud loodusesse: kõigepealt otsimaks kohti, kus vaadeldavad liigid elada võiksid, ja hiljem selleks, et jälgida juba tuttavate taimede tärkamist ja loomade tegutsemist. Kui kevadekuulutajad on selgeks saanud, siis hakkavad lapsed juba ise märkama muutusi looduses, millele nad varem tähelepanu ei osanud pöörata.

Et kevadel juhtub looduses veel palju muud huvitavat, on kevadveebi loodud foorum, kus osalejad saavad kirjutada oma vaatlustest ja põnevatest tähelepanekutest.

Kevadised loodusvaatlused algavad igal aastal märtsi esimesel nädalal, kevad ise tuleb aga igal aastal teisiti. Kui võrrelda liikide ilmumist loodusesse näiteks 1994. ja 2004. aastal, siis hakkab kohe silma, et mullu ilmusid kevademärgid umbes kümme päeva varem kui 1994. aastal.

Liik 1994 2004
Põldlõoke 11.märts 1.märts
Kuldnokk 11.märts 4.märts
Metsvint 31.märts 14.märts
Sinilill 31.märts 14.märts
Võilill 11.aprill 7.aprill
Toonekurg 29.märts 19.märts
Suitsupääsuke 23.aprill 16.aprill

Tegelikult on aastate jooksul kogunenud andmed väga hea uurimistöö materjal mõnele õpilasele, kes soovib võrrelda kevademärkide ilmumist eri aastatel. Huvitavat taustmaterjali näiteks temperatuuride võrdluseks saab ka õpilaste rahvusvahelise keskkonnaprogrammi GLOBE andmebaasidest (http://ael.physic.ut.ee/globe/)

Muud tegevused. Kevademärke võib otsida nii loodusest kui ka iseendas. Seetõttu oleme pakkunud lastele veel teisigi kevade otsimisega seotud loomingulisi tegevusi, ja see pakkumine on innukalt vastu võetud. Lapsed kirjutavad luuletusi ja joonistavad pilte kevadest, kevadekuulutajatest ja lihtsalt loodusest. Omaloomingut saavad nad ise väga lihtsalt veebi sisestada ning samas teiste loominguga tutvuda. Fotograafiahuvilistel on alates 2004. aastast võimalus panna projekti veebikeskkonnas üles oma loodusteemalisi pilte ning neid teiste omadega võrrelda: iga nädal valitakse lemmikfoto. Nii on aastate jooksul projekti veebi kogunenud huvitavad näitused laste joonistustest ja fotodest ning kevadeteemaline luulevalimik.

2003. aastast korraldame veebi vahendusel ka loodusviktoriine, mis annavad lastele võimaluse ise välja mõelda küsimusi oma kodukoha looduse ja ajaloo kohta ning otsida vastuseid teiste esitatud küsimustele, nõnda omavahel võisteldes.

Looduslaager. Alates 2002. aastast on pärast kevadvaatluste lõppu korraldatud kõige tublimatele osalejatele laager mõnes RMK looduskoolis, kuhu on igal aastal kutsutud kümne rühma esindajad koos juhendajatega. Laager on lastele väike preemia ning üksiti tutvumiskoht ea- ja huvikaaslastega. Samas saab seal loodust tundma õppida ning tähelepanelikult jälgida oma ala heade tundjate käe all. Korraldatakse matku ja õpperetki: hommikuti linnulaulu, päeval teiste loomade ja nende tegevusjälgede, samuti taimede tundmaõppimiseks, õhtuti kuulatakse-jälgitakse nahkhiiri. Oodatud on kohtumised nendega, kel loodusest palju huvitavat rääkida või pilte näidata.

Praegu on „Tere, kevad!“ juba täies hoos, kõik huvilised saavad end kevade saabumisega kursis hoida veebilehe vahendusel. Uusi huvilisi kutsume osalema juba järgmisel kevadel!

Alates 2001. aastast on kevadeprojekti koordineerinud Studio Viridis, põhitoetajad on Tiigrihüppe sihtasutus ja keskkonnainvesteeringute keskus.