2005/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/9
Kuidas meil ajast aega trva on aetud

Kirjanduse kaudu teame, kui Noa laeva ehitas, trvas ta laeva seespoolt ja vljaspoolt. Kuna laev oma mtmetelt oli suurem kui praegune ookeani aurik siis pidid kll tolleaegsed trvaahjud suuremad olema kui hiljem Vhma kla meestel Saaremaal. Kes klastas Saaremaal Vhma klas kevade poole talvel mnda talu ja ksis: Kus teie meespere on? siis vastati: Mehed on metsas ahjude juures ja ajavad trva.
[KV 658: 100, Mustjala, Karja]

Trv on tuntuim rahvaprane puidukaitsevahend. Mnnitrvaga immutatud puit ei karda seentbe ega pehkimist. Trva pletamine on vana kunst, mille meie ajaarvamise algul Lnemere rde judnud soomesugu rahvad ppisid tenoliselt baltlastelt. Balti keeltest on laenatud ka sna trv (leedu derva, lti darva) [5: 2].

Puuajastu. Talupojale on maastik olnud ennekike tootmisala ja tema teadmised sellest seostusid eesktt loodusvarade kasutamisega [1: 44]. Maastik andis vimalusi teha mitmesuguseid tid. Samas piirkonnas les kasvanud talu- ja kalurilapsed kogesid loodust hoopis erimoodi. hed mrkasid ilma, lainetust, tuuli; nende maailm koosnes kalapgist, paatidest, karidest, randadest. Teistest said pldude ja niitude tundjad. Metsas kasvanud lapsed ppisid tundma oma maastikku.

Talupoja teadmised loodusest on kujunenud vga pika aja jooksul. Thelepanu prati ka pisimale muutusele looduses. Teadmisi anti edasi traditsiooni kaudu, vanadelt noortele. Loodust tuli majandada piiratud tehniliste vahenditega, ppimine kestis pikka aega, toskusi omandati terve elu.

Euroopa metsavndi kultuure kuni murranguni 19. sajandil on mitmed teadlased nimetanud puuajastuks. Puud kasutati ehituseks, ktteks, tarberiistade valmistamiseks ja paljuks muukski: trva ja tkati, veovahendite, aedade-tarade tegemiseks jne. Enamiku oma tarbevarast sepitses talumees ise. Kige rohkem kasutati meie metsade peamisi puuliike mndi, kuuske, kaske ja haaba, mille tehnilised omadused ei ole kige paremad [6: 9].


Trva kasutusviisid. Trva tarvitati puidu mdanemise vastu. Igal aastal tmmati kuuma puutrvaga le rautamata vankrirattad ja reejalased, et muuta neid vastupidavamaks. Trvati pilbas- ja laastkatuseid ning alumisi seinapalke, samuti maasse ulatuvaid aiapostide otsi, suuski jpm. Eriti rohkesti kulus trva mererannal ja suuremate siseveekogude res, kus sellega immutati paate, laevu, kisi ja kalavrke. Saartel trvati ka riidest jalanude pttide tallad. Rannarootslased tlesid: Kike, mis sa teed trva!

Trv oli ka hinnatud ravim, mis pidi aitama heksa haiguse vastu. Sellega viti haudunud varbavahesid, lhenenud sri ja klmavetud kohti, samuti arvati trvast abi saavat nahahaiguste ja liigesevalu korral. Isegi valutavale hambale tilgutati mnnitrva. Mnikord mriti sri trvaga ka parmude ja madude peletamiseks. Usuti, et ussid pelgavad trva lhna ja hoiavad selle jrele lhnavatest inimestest ning majadest eemale. Palju ei tohtinud trva siiski korraga naha peale mrida, sest nahk vis maha tulla.

Saaremaal suitsetati rabanduse saanu nina all trvasuitsu ja inimene hakanudki toibuma. Leili viskamisel pandi vette veidi trva, siis oli saunas kergem hingata ja hingamisteede haigused taandusid. Trvaga raviti ka tiisikusehaigeid.

Parimaid luiske olevat saadud trva ja liiva segust [EA 9: 549, Hiiumaa]. Seepidele lisati samuti trva vi vaiku: trvaseep arvati ra hoidvat nahahaigusi [EA 33: 103115, Ambla]. Suviti kasutati thje trvaseid tnne ka krbsepnisena: tnn toodi tuppa vanal kuul, sest usuti, et siis jb rohkem krbseid pnisesse [3: 141]. Jaanihtuti lmas trvatnn krgel pika ridva otsas, andes nii valgust kui ka paksu suitsu [6: 81].


Trva pletamine. Sagedasti pletasid talumehed oma majapidamises vajamineva trva ise. Ent Eestis leidus paiku, kus trvapletus primitiivsetes ahjudes aitas mningal mral elatist hankida. Suuremad trvapletuskeskused tekkisid mnnimetsaaladel: Saaremaal Mustjalas ja Hiiumaal Kpu poolsaarel ning Kagu-Eestis Pihkva jrve lhistel Orava metsades. Saarlaste jutu jrgi olevat trvaajamisest tulnud Mustjala nimigi: Millest Mustjalg nime saand, sellest, et tma trva aand [6: 34]. Hiiumaal hti Kpu mehi ka trvakplasteks.

Trva aeti enamasti mnnikndudest vi -puust. Kuusetrva ei peetud kuigi heaks, sest see oli kleepuv ning vis talvel rattal klmuda. Kige paremaks peeti mnnipuu kige vaigurikkamaid osi, eriti knde koos juurtega, mida tunti nimetuse all trvased, ka trvandid (Luna-Eestis), sakardid (Lne-Eestis) vi sakud (Saaremaal). Omaaegsel isel ahingupgil tulusel kies pletati neid paadi ninasse kinnitatava haralise tuluseraua peal valgusallikana. Mrjamaal mletatakse, kuidas vanasti pimedal ajal kidud teed, trvaka-lont kes, see ei karda tuult, pleb ikka edasi ja annab kijale valgust [6: 80].

Aastakmneid maa sees pehkinud mnniknde koguti soomaadelt ja turbarabadest, kus puukasv oli aeglasem, kuid see-eest sisaldas puit ka rohkem vaiku. Pehkinud kndude mbert oli nn. maltspuit ra kdunenud ja alles jnud vaid vaigurikas osa. Videtavalt olid suurema vaigusisaldusega ka tulekahju le elanud metsa mnnid [KV 676: 93, Varbla].

Kdunenud knde oli lihtsam maa seest ktte saada. Kergem oli juurida ka turbamaadel kasvanud puude knde, sest neil puudus sgavale maasse ulatuv pikk peajuur.

1939. aastal on Mustjala kihelkonnas trvakate kogumist kirjeldatud nii: Trva aetakse meil mnnikndudest ja trvastest mnnitvidest. Knnutru olla ikka parem kui linnukre-tru (linnukretrvaks htakse seda, mis tvepuudest aetakse). Trvat algab sakude maast vtmisega. Sakusi-kndusi vetakse slt, kus mets on he paarikmne aasta eest juba maha vetud. Sest mnna pekk mdaneb mbert ra ja trvane sda jb jrge. Sakk kaevatakse mbertringi lahti, raiutakse siis kervega juured lbi, aetakse kali alla ja ta tuleb maast les. Sakude vtmise aeg on enamasti sgise, kuid vetake ka kevadel. Sakud vetakse hobusega kogu ja lautakse pinuse. Slt vetakse nad kas koju vi otse trvaahjule. Sakud lastakse ennem ikka ilmastiku ke ka seista, see peseb nad mullast ja liivast puhtaks. Siis saetakse sakud kik seitsmekaheksa tolli pitkusteks juppideks. Jupid lhutakse kervega pisikesteks tolli ja kahe jmmusteks pilbasteks ehk kredeks. [3: 139]

Trva ei saa ajada vrskelt raiutud puust. Esmalt tuleb puit kuivatada ning siis parajateks tkkideks ehk kredeks raiuda, et trv kergemini vlja jookseks. Mrja puu pletamisel ji trva hulka palju vett. Kred pidid olema sna vikesed vaksapikkused, paaritollise lbimduga, kesuurused.


Trv aeti vlja kuumaga. Eestis on trva pletatud peamiselt kolmel moel: trvaaukudes ehk -haudades, kummuli keeratud pajas ning erilistes trvaahjudes. Kige arhailisemad olid trvahauad. Need olid saviliivasesse maasse, tavaliselt knkasse kaevatud vrdlemisi madalad lehtrikujulised augud, mis tideti pstiasetatud trvastega ning sdati pealttuult plema. Kui knnud olid intensiivselt plema hakanud, kaeti auk pealt mtastega. Mne uurija arvates vidi auk enne mtastega kinni katta ja sdata alles hiljem selleks jetud avadest. Niimoodi on toimitud ka niteks Soomes. Augus tekkis suur kuumus, mille mjul knnud ajasid trva vlja. Lehtrikujulise haua phi oli savitatud ja kvaks tambitud vi paekividega vooderdatud. Haua allosas oli auk, selle phjast lhtus (tavaliselt puidust) renn, mille kaudu trv kogumisanumasse valgus. Aukudes pletades lks aga hulk trva kaotsi.

Tihti aeti oma tarbeks vikesi trvakoguseid kummuli keeratud paja all. Sellisel juhul trvapuid ei pletatud, vaid kuumutati paja peale tehtud tulega. Vana pada topiti tihedalt kresid tis ning asetati kummuli laudadest vi kivist phjale. Alla sobis lapik kivi, vimaluse korral kasutati paekivi. Kivi keskele raiuti auk, mille mbrus nestati lohukujuliselt vi raiuti kivisse augu suunas jooksvad kiiretaolised sooned. Augu kaudu voolas trv kivi all olevasse anumasse (vi renni, mis viis trvakogumise anumani). Et trvapuud tulega kokku ei puutuks, savitati paja servad hoolikalt kinni. Tihti kaeti savi ka veel liivakorraga ning kui savi ktmise ajal pragunes, raputati kohe liiva peale. Seejrel seati paja mber puud psti ja sdati plema vi tehti tuli paja phja peale. Pajaaluse all vis olla ka puust vi plekist renn, mida mda trv anumasse voolas.

Suuri trvakoguseid aeti vastavates ahjudes. Trvaahje on valmistatud nii kividest (paas, graniit, tellis), savist kui ka miinikeredest ja laevakateldest (need mriti kiviahjude sisse). Paekiviahje on peetud paremateks, sest usuti, et raudkiviahi lheb liiga kuumaks ja kred vivad krbema minna. Hilisemal ajal ehitati trvaahi tellistest, Kagu-Eestis ka savist. Raudkatlad ja miinikered on kige hilisemad ning on olnud kasutusel neis paikades, kus trvapletamine oli elatusala, niteks Hiiumaal. Raudkatel on hukindlam, kuumeneb kiiremini ja nuab vhem ktet. Siiski ei pruukinud suur katel olla konoomsem kui pada ja lihtne trvaahi: suures katlas ei saanud trvakad htlaselt kuumust, katla keskosas paiknenud kred visid jda tooreks ning trv neist vlja imbumata [KV 658: 43, Kadrina]. Ka tnapeval pletatakse kodusel viisil trva sageli vanades raudkateldes, bensiinivaatides jms.

Trva valmistati tavaliselt kevadel, mnel pool ka sgisel prast pllutde lppu. See t veti ette alati vaikse ilmaga, sest tuulega sb tuli trva ra [KV 57: 17, Kue]. Ka siis, kui trv plema lks, oli tuulevaikse ilmaga kadu viksem. Trvaahjud ehitati alati kuskile metsaserva, elumajadest kaugemale.

Et trv jooksma hakkaks, pidi mnda aega ktma eri andmeil mitu tundi kuni pev. Tuli ei tohtinud olla liiga valus, et kred ei krbeks. Esmalt jooksis torust trpentinisegust vett (mida kuivemad trvapuud, seda vhem). Seejrel hakkas torust tulema auru ning auruga koos ka trva. Mnel pool koguti esimene, hele ja vesine nn. trvakusi eraldi nusse. Rpinas kasutati seda nahkade leotamiseks, Kuusalu kandis trvati niisuguse heledama ja vedelama trvaga laevade reelinguid, sest see andis kena kollase vrvitooni. Hilisema paksu musta trvaga vbati laevade ja paatide keresid ja tekke [KV 658: 65, Kuusalu, Kadrina; KV 658: 149, Rpina].

Ktmise kestus olenes trvapuude kogusest. Ktmine lpetati siis, kui trva vool vhenes ja see veel ainult niidina nirises. Seejrel jeti ahi kolmeks-neljaks pevaks, soojal aastaajal ka kuni ndalaks jahtuma. Jahtunud ahjust veti sed vlja. Kui ste jahtumist ei saanud oodata, kustutati need veega.

Saadava trva hulk olenes ahju suurusest ning trvapuude hulgast. Trva sisse ji siiski alati mingil mral vett. Selle aurutamiseks soojendati trva. Mnel pool lasti trval enne tarvitamist ndal aega varjulises kohas seista, et vesi koguneks peale ja auruks.

Trva pletamine oli enamasti meeste t, kuid leidus ka erandeid. Nii asus Lnemaal Varbla kihelkonnas Poolenmme klas Torupilli sauna mail vike trvaahi, kus trva ajasid ja ssi pletasid kaks naist, Riinu ja Liisu. Torupilli Riinut ja Liisut tunti nii kohapeal kui ka kaugematel rannikualadel, sest nende trva tarvitasid kala- ja laevamehed. Trvaknnud juurisid ning tkeldasid samuti naised ise [KV 676: 91, Varbla].


Pigi, ssi ja muud krvalsaadused. Trvast keedeti lahtisel lkkel pajas ka pigi (saartel nimetati seda tmaks), mille abil valmistati lngast pigitraat. Pigi valmidust hinnati nrides: vees jahutatud pigitilk ei tohtinud jda hammaste klge. Liiga kaua keedetud pigi purunes hamba all, siis tuli keedusele lisada vrsket trva. Mnel pool segati trvasse ka nge. Parajaks keenud pigi valati klma vette ning sellest vormiti ksitsi kanamunasuurused kakud.

Pigi valmistasid kingsepad. Talumehed tid seda kingsepa kest. Pigitatud niidiga mmeldi nahkesemeid, hobuseriistu ja jalanusid [KV 57: 35, Helme].

Trva pletamisel tekkinud ssi tarvitati sepikodades sil. Sepad kasutasid puustt kuni kivise kasutuseletulekuni. Vahel pletati puuhalgudest stt ka eraldi, trva vi muid krvalsaadusi kogumata. Sepad tegid seda oma tarbeks, kuid ssi on tehtud ka mgiks. Puuse tegemisel oli eelistatum mnd vi kuusk. Eriti mnd, sest kuusesed olevat hakanud sil praksuma. Lehtpuid plati kalliks, samuti polevat nad hsti plenud. Ssi pandi ka triikraudadesse.

Trva ajamisel vis saada ka trpentini. See oli keerukas, nii et selle kohta on vaid ksikuid teateid piirkondadest, kus trvapletamine oli elatusala. Trpentini lisati vrnitsale, et tagada vrvi parem nakkuvus, kuid tarvitati ka arstimiseks.

Tnapeval vetakse trpentiniajamine trvapletamisest rkides sageli kneks. Elevuse phjus: trpentini eraldati puskariaparaadi abil ning kodus puskarit ajada on Eestis nd teatavasti keelatud.


Trvamine. Enne kasutamist aeti trv soojaks, et see puitu paremini kataks. Vahel hoiti trvatud asju sel eesmrgil ka kuuma pikese kes.

Kuusalus segati paaditrvale kolmandiku jagu petrooleumi ja aeti siis vljas lahtisel tulel keema. Selline tuline trv imbus paremini puitu, puidupind kuivas kiiresti ega jnud kleepuvaks. Petrooleumi ja trva segu keetmine oli aga vga tuleohtlik. [KV 658: 6667, Kuusalu, Kadrina]

Nahkesemete, tavaliselt pastelde ja hobuserakmete mrimiseks meldud trvale lisati searasva, sest puhas trv tegi naha rabedaks ning koorus kergesti maha. Searasvaga segatud trva kasutati ka ratta- ja saapamrdeks. Mnikord pandi trva pletamise ajal kndudele juurde raiutud konte vi rasvast liha vi isegi visati kredele mni viksem surnud loom (niteks koer). Siis jooksis rasv koos trvaga kogumisnusse. Seesugune trv sobis kohe saabaste ja muude nahkesemete mrimiseks [KV 658: 43, Kadrina; KV 658: 72, Kuusalu; KV 658: 149, Rpina].


Mk ja vahetus. Trvameistrid kisid talviti metsavaestes kohtades trva ja pigi mtamas ning leivavilja vastu vahetamas. Mustjala trvameistrid, kes tavatsesid enamasti Pides kaubelda, nimetasid seda Eekiptusest vilja toomiseks.

Trva mdeti toobiga. Et toopi mitte trvaga mrida, mdeti kigepealt ostja nusse niimitu toopi vett, kui palju ostja trva soovis. Siis pisteti vette pulk ja tehti sellele veepiirile mrk. Seejrel valati vesi nust vlja ja kallati trv asemele, kasutades mrgitud pulka mtevahendina.

Vahel segasid trvamjad koguse suurendamiseks trvale lisaaineid, niteks keeva vett ja hrjasnnikut, mis trvaga hsti segunesid. Mnikord tembiti trva peeneks selutud tuhaga.

Pigi mdi kakkude kaupa ja vahetati tavaliselt linade vastu. Maha mdi ka trva pletamisest jnud sed.


Tkat, kadakali, kivitrv. Mnnitrvaga samal viisil on saadud ka tkatit, kadakali ning saare- ehk kivitrva.

Tkatit ehk kasetrva aeti kasetohust ja -juurtest ning kasutati hobuseriistade mrimiseks ja saapamrdena. Tkatit aeti enamasti kummulikeeratud pajas ja seda valmistati korraga vhem kui trva. Vana kase tohust sai rohkem ja paremat tkatit (nagu vana mnni knnust sai paremat trva). Kige paremat tkatit sai vanade mahalangenud kaskede pehastunud koorest. 1958. aastal Torma vallas les kirjutatud teate kohaselt kippunud noortest kaskedest ja vrskest tohust aetud tkat saabaste klge kinni jma seda olnud raske nahale laiali mrida ning nahka praguliseks tegema. Seevastu vanast pehastunud tohust aetud tkatiga mritud saapad olevat likinud nagu peeglid ega vtnud ka vett klge.

Mnel pool plati kodus aetud tkatit, sest ta olnd jst kui va krt. Tkati varjukljeks peeti ka erilist lhna, mis olevat olnud ullem ais kui siku ais prtlipeva aeg [KV 79: 411, Torma].

Tkati ajamiseks pidi toht olema kuiv ja puhas. Samblast ja muust prahist puhastatud tohutkid asetati patta serviti, et tkat paremini vlja nrguda saaks. Paja peale tehti veidi viksem tuli kui trvapletamise puhul. Veikese tulega tuleb akata kuumutama. Kui suure tule teed, siis krsatab vai pletab tohud ra. Siis on perses kik see t ja vaev Tkatid pead aama kannatliku meelega vtab aega mis vtab, aja peale ei tule vuadata. [KV 79: 413-414, Torma] Nii trva- kui ka tkatiajamisel pidi vga ettevaatlik olema, et trvakad vi toht tuld ei vtaks. Ka tkatiajamisel tekkis trpentini [KV 658: 23, Simuna].

Samal viisil on tehtud ka kadakali, mida tarvitati nahahaiguste raviks. Kadakali oli vrdlemisi paks mustjaspunane vedelik, mida kuumas saunas ihule mriti. See olevat kll olnud valus, kuid hvitanud thusalt niteks sgelisi.

Saarepuujuurtest aeti saare- ehk kivitrva. Ka siin eelistati vana vi pehkinud puud, sest usuti, et vanast puust saab rohkem trva. Kivitrva aeti vanadest reejalastest, rattakodaratest, lookadest, painarpuudest jm. Kivitrva kasutati ravimina kopsu- ja khuhdade ning jooksvahaiguse korral, seda ostsid ka apteegid. Tlika ja aeganudva toimingu tttu ei tahetud sellega siiski eriti tegeleda.

Ka mnni- ja kuusevaiku, mida on nimetatud pletamata vi tooreks trvaks, on paljud soomesugu rahvad kogunud ja kasutanud. Kleepuv vaik sobis side- ja tihendusaineks ning seda nrides puhastati hambaid. Vaiguga viti haavu ja sellest valmistati plaastreid. Peaharju valmistades kinnitati vaiguga harjaseid. Ajapikku asendati vaik trvaga, sest vaiku hakati vajama suurtes kogustes [5: 12].

Plaastri retsept: 4 osa puhast vaiku, 1 osa searasva vi vid, 1 osa vaha (vi veel parem: tarupigi), mni tilk rukkiorase mahla, pisut soola; keeta 510 minuti. (Kanepi).

Vrdsetes osades mett, searasva vi magedat vid ja vaiku (Kodavere).


Aga tnapeval? Ettevtlikud mehed ajavad mnnikndudest trva meie pevilgi. Mnnikredest aetud trv on looduslikult puhas ja ksitsaadusena ainulaadne. ha suurenevate raiemahtude tttu pole toorainepuudust karta.

Trvaga vib niiskuse eest kaitsta nii laastukatuseid kui ka palkmajade seinu. Taas on hakatud valmistama puupaate, mida saab veekindlaks muuta trva abil. Kodus valmistatud trva saab tarvitada ennetavaks roostetrjekski. Trva pletamisel tekkinud ssi sobib aga grillimiseks. Tavapraselt valmistatakse grillstt lehtpuust, sest vaigurikka okaspuu ssi annab grillitavale toidule krvalmaitse. Kui aga vaik on mnnipuust vlja kuumutatud, pole krvalmaitset karta.

Huvi suurenemist traditsiooniliste tvtete vastu on soodustanud ka hoogustuv turism ning kohaliku identiteedi otsingud. Vanu menetlusi kasutatakse jrjest enam ka turismimagnetina. Nii on Jrvamaal meelelahutuseks les seatud trvapletusahi, kuhu tehakse tuli jaanipeval, kodukandipevade ja metsattajate pevade aegu vi siis, kui on oodata suuremat turismirhma. Tavaprast ksitd pakutakse laatadel, turismiettevtetes jm., piirkondlikud mainekujundajad pavad leida oma kodupaiga ajaloost elemente, mille abil kohalikku eripra rhutada.


Arhiivimaterjalid

Eesti Rahva Muuseumi etnograafiline arhiiv (EA):

EA 2, A. Jrgens, Peetri khk, 1923: 483790.

EA 9, Ferdinand Leinbock, Etnograafilisi teateid Hiiumaalt, 1925: 11690.

EA 33, A. Promm-Jrvesoo, 1937, Ambla khk.: 11335.


Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide vastuste arhiiv (KV):

KV 57, G. Sommer 1941, REM. Ksimusleht nr. 28, Kose: 1718; Hans Martin 1941, REM. Ksimusleht nr. 28, Helme: 3536.

KV 79, Priidu Tammepuu 1958. Kodusest tkatiaamisest, Torma: 409422.

KV 658, Kalvi is. Trvaajamine, Simuna: 2224; Arnold Ilves 1976. Mnnipuu trva valmistamine, Kadrina: 4247; Juss Sster 1980. Trvapletamisest rannaklades; Kuusalu, Kadrina: 6069; J. Rass 1982. Trvapletamisest, Kuusalu: 7074; O. Kuusk 1975. Trvaajamisest Mustjala ja Karja khk.; Mustjala, Karja: 99111; Nikolai Kivilomp 1983. Trvapletamine, Rpina: 143166.

KV 676 Karl Heinluht 1991. Lnemaa Varbla khk. Saulepi valla Poolenmme kla ja Poolenmme misa hooned ning eluolu: 46105.


Kirjandus

1. Frykman, Jonas; Orvar, Lfgren 1990. Culture Builders. A Historical Anthropolgy of Middle-Class Life. New Brunswick and London: Rutgers University Press.

2. Kokassaar, Urmas. Mnnivaik on keemia-varaait.

http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0106/urmas.html

3. Loorits, Oskar 2004. Endis-eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Eesti Kirjandusmuuseum. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 21 (15).

4. Raudvere, Rein 2000. Kalja kla mehed ajavad trva. Maaleht nr. 46 (684). 16.11.

5. Talve, Ilmar 1940. Trva- ja miilipletamine Eestis. Etnograafia keskastme seminarit. Ksikiri Eesti rahva muuseumis.

6. Viires, Ants 2000. Puud ja inimesed. Ilmamaa, Tartu.


Kristel Rattus (1971) on Eesti rahva muuseumi teadur-kuraator ning ks ERMi koduleheklje rubriigi traditsioonilised tvtted koostajaid.



KRISTEL RATTUS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet