|
 |
Eesti Loodus 2005/9 | SISUKORD
| Matkarada EL 2005/9 |
|
Linde ja roogu, kadakaid ja kive, muda ja mõisa |
| Hiiumaa tuntud looduse- ja loodusfotomees Tiit Leito kinnitab, et parim aeg Hiiumaa kaguosas Orjaku õpperajal käia on augusti lõpust oktoobrini: siis on sealne linnurohkus eriti muljetavaldav. Seda rada ei maksa aga pelgaks linnusõbra paradiisiks pidada. |
|
| Intervjuu EL 2005/9 |
|
Vanarahva loodusteadmine elab tänapäevas edasi |
| Mall Hiiemäe (1937) on sündinud Roostoja külas Iisaku vallas Virumaal. Töötanud Iisaku metskonnas metsavahina (1955–1964). |
|
| Poster EL 2005/9 |
|
Dokumendid loodusest |
| Binokkel ja toru, märkmik, pastakas, auto ja GPS on hädavajalikud. Kaart ja fotoaparaat on kindlasti abiks. |
|
| EL küsib EL 2005/9 |
|
Kas pandipakendi vastuvõtuautomaat on nii keeruline seade, et selle kasutamiseks tuleb kursus läbi v |
| Muidugi võiks korraldada kursuse, olgu masin keeruline või triviaalne. |
Kui hästi oleme valmis ulatusliku merereostuse tõrjeks? |
| Piirivalve on multifunktsionaalne: valvab piiri ning korraldab mere- ja õhupäästet ja reostuse avastamist ja tõrjet. See tähendab, et piirivalve kaasab reostuse ohjamiseks vajaduse korral riiklikke ja eraressursse. |
|
| artiklid EL 2005/9 |
|
Jäälind, smaragd meie jõemaastikel |
| Enamik Eesti linnuliike on võrdlemisi tagasihoidlikult värvunud sulestikuga. On ju ka meie looduse taust üsna värvivaene, erinevalt näiteks troopilisest vihmametsast. |
Kuidas meil ajast aega tõrva on aetud |
| Kirjanduse kaudu teame, kui Noa laeva ehitas, tõrvas ta laeva seespoolt ja väljaspoolt. Kuna laev oma mõõtmetelt oli suurem kui praegune ookeani aurik – siis pidid küll tolleaegsed tõrvaahjud suuremad olema kui hiljem Võhma küla meestel Saaremaal. |
Eestimaa mõisapargid sügises |
| Maanteelt pöörab ära hämar ja jahe kollakaks tõmbunud allee. Õhtupäike heidab läbi puude valguslaike. |
Samblikud õhusaaste indikaatoritena |
| Keskkonnategurite suhtes tundlike organismidena on samblikud head bioindikaatorid. Samblikufloora kaardistamine Tartus on näidanud, et ülikoolilinna õhu seisund on hea. |
|
| Toimetaja veerg EL 2005/9 |
|
Kuninglik kalastaja: kaunis, kuid see-eest kahjutu |
| “Käredavoolulistel forellijõekestel võib kohata väikest roostepunaka rinnaga lindu. Tõsiselt ja liikumatult istub ta voolu kohale ulatuval oksal ning sihib vette – otsekui hoolas õngemees korki. |
|
| Lugeja küsib EL 2005/9 |
|
Päevalilled kasvasid taevasse |
| Mõtlesin kasvatada oma aia iluks mõned päevalilled, kes ka maitsvaid seemneid annaksid. Just viimasele mõeldes valisin kõige ilusamad suuremad tuumad poes müügil olevate kooritud seemnete seast ja külvasin maha. |
Jõhvikas sügaval turbas |
| See oli 1949. aasta kevadel. |
|
| Aasta puu EL 2005/9 |
|
Haavikute suvine ja sügisene seeneriik |
| Väidetakse, et haavikus on rikkalikul seeneajal oma seenelõhn, mida põhjustavad sealsed mükorisandid: puravikud, riisikad, heinikud. Nii see ongi, kuid omapärast vürtsi lisavad sellele ka sügisel vananevad ja koltuvad haavalehed. |
Puuseened haabadel |
| Eesti metsapuudest on haab puuseente elupaigana väga liigirikas: peale haavataeliku, kes teeb olulist metsamajanduslikku kahju, kasvab haaval hulk liike, mis huvitavad pigem teadlasi. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2005/9 |
|
Rohekärnkonn kipub Eestist kaduma |
| Seda haruldast konna tutvustasime Eesti Looduse 2002. aasta detsembrinumbris. |
|
| Kaitsealad EL 2005/9 |
|
Kõinastu laid |
| Kõinastu laid on küll väike, aga maastikuliselt väga eripalgeline. Et seda meretagust loodusvaramut liigsest inimsurvest säästa, on juba aastaid kavandatud kehtestada laiul mingi kaitsekord. |
|
| essee EL 2005/9 |
|
Linnastumine: ühe linnu lugu |
| Inimene on kadeda loomusega. Eriti kade on inimene siis, kui keegi tükib asja kallale, mida ta on omaks pidanud. |
|
| summary EL 2005/9 |
|
|
The Kingfisher, an emerald of our river landscapes
Olav Renno’s feature story presents a colourful small bird with a strong beak and short tail – the Kingfisher, which nicely enlivens our modest Nordic landscapes. Although blessed with a bright robe, the Kingfisher’s lifestyle is rather hidden and therefore we do not know much about its distribution in the past. |
|
| Panin tähele EL 2005/9 |
|
Haruldus ja üliharuldus langesid liikluse ohvriks |
| Eesti ornitoloogiaühing juhatuse esimees Andres Kalamees tõi augustis kontori sügavkülmikusse kaks lindu, sest mõlemad väärivad uurimist ja küllap ka topiseks tegemist. Mõlemad on ilmselt hukkunud autolt saadud hoobi tõttu. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
