2005/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2005/9
Haavikute suvine ja sgisene seeneriik

Videtakse, et haavikus on rikkalikul seeneajal oma seenelhn, mida phjustavad sealsed mkorisandid: puravikud, riisikad, heinikud. Nii see ongi, kuid omaprast vrtsi lisavad sellele ka sgisel vananevad ja koltuvad haavalehed.

Paljusid eri liiki seeni on just haabade all ninud iga seenesber, kes lheb sinna otsima kindlalt teada seeneliike. Juba ammustest aegadest on teada ning katsetegagi testatud, et haab on smbiootiliselt seotud mitme seeneliigiga: ta on meie metsapuudest ks tuntumaid mkotroofe, kes moodustab seentega ekto- ja ektoendotroofseid mkoriisasid.

Peale mkoriissete seente kasvab haavapuudel veel eri liiki seenparasiite, kdunenud puidul ning lehevarisel ja -kdul vib aga leida rohkesti saproobe nii kott- kui ka kandseente hulgast.


Puravikud on varasemaid haavikutesse ilmuvaid seeni, mida jagub varasuvest hilissgiseni [5]. Need on kigile vga hsti tuntud ja armastatud punapead. Aastakmneid tagasi oli asi lihtne: tuntigi htainsat liiki tookordse nimetusega punapuravik ehk punapea (Leccinum aurantiacum s.l.) [vt. 1, 2], kellel eristati mitut vrvusvormi. Hilisemad mkoriisauuringud ning vlistunnuste svendatud anals viisid jreldusele, et seesama punapuravik koondab endas siiski mitu liiki. Nii eristusidki ainult haabadega seotud liigid haavapuravik (L. aurantiacum) (#1) ja paplipuravik (L. duriusculum) ning ainult kaskedega mkoriisasid moodustav pomerantspuravik (L. versipelle).

Vlimuselt on haava- ja pomerantspurvik vga sarnased: mlema kbar on phivrvuselt kollakas-punakasoran, tsi kll, haavapuravikul tihti tellispunasem, pomerantspuravikul kollakasoranim; mlema seeneliha muutub katsumisel ja likepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks. Kindel eristustunnus on aga jalasoomuste vrv: haavapuravikul on need noorelt puhasvalged, vanemalt kahvatu-roostepruunikad, pomerantspuravikul juba noorest peale jvalt ngimustad ja palju peenemad [6]. Mlemad liigid on Eestis vga sagedased tihti juba jaanipevast alates, eriti aga juuli lpupoolel ja augustis, leida vib neid veel oktoobriski. Nad kasvavad leht- ja segametsades, olles viimastes tepoolest raskesti eristatavad.

Paplipuravikku saab eelkirjeldatutest selgemini eristada: tema kbar on hallikaspruun, seeneliha vrvub algul punakaks, jalal on mustad soomused. See liik on meil harv, tema nimetus viitab seene kasvamisele ka paplite all parkides, aedades ja alleedel. Haavaga seotud puravikud on esmaklassilised sgiseened, need klbavad vrskelt praetuna (kupatamata), silitatakse kuivatatult, soolatult ja marineeritult.

Vrvuselt on haavapuravikuga veel vga sarnased kaks meil harvem leitavat liiki: ainult tammega seotud pargipuravik (L. quercinum) ja ainult mnniga seotud palupuravik (L. vulpinum); segametsades on liike testi raske eristada. nneks vib kiki siin nimetatud puravikke sa kupatamata, nii et ka vale mrangu korral pole karta terviseprobleeme.


Riisikad on, erinevalt puravikest, ainult sgiseseened: kasvavad meil peamiselt septembris, kuid ilmuvad vahel juba augustis ja kestavad hilissgiseni [3]. Levinumad haavaga mkoriisselt seotud liigid Eestis on vtriisikas ja haavariisikas.

Vtriisikas (L. zonarius; #2) kasvab leht- ja segametsades ning puisniitudel, tihti suurte kogumikena. Ta on muutumatult valge piimmahla ja pletavalt kibeda maitsega: vrskelt mrgine, sdav ainult kupatatult, sobib soolata ja marineerida.

Saaremaal vib enam-vhem samasugustes kasvukohtades leida eelmisega vliselt vga sarnast unriisikat (L. evosmus; #4). Ka see liik on vrskelt mrgine, kuid kupatatult sdav [6].

Haavariisikas (L. roseozonatus; #3) on kahest eelmisest eristatav juba oma roosakaslillaka vrvuse poolest. Pletavalt kibeda maitse tttu samuti sdav ainult kupatatult.

Nende kolmega sarnanevad teiste Eesti metsapuude krval ka haabade all kasvavad tavariisikas (L. trivialis; #5) ja nahkkollane riisikas (L. utilis), kelle hallikasvioletsed kuni nahkkollased viljakehad (nii jalg kui ka kbar) on leni paksult limased. Needki Eestis vga laialt levinud ning hsti tuntud liigid on kupatatult sdavad; silitada sobivad soolatult ja marineeritult.

Haavariisikaga sarnaneb veel kuiva, kuid ookerhalli ringvtideta kbaraga, pletavalt kibe tuliriisikas (L. pyrogalus), kes kasvab meil sarapikes ning moodustabki mkoriisat ainult sarapuuga. Vliselt on haavariisikaga sarnane ka laialehistes metsades, eriti tammikutes kasvav vga harv ja eriti ohustatud Eesti punase raamatu liik ahhaatriisikas (L. circellatus), kelle tuhkhall kbar on katkevalt ringvdiline (ahhaadi mustriga) ja nrgalt kleepuv-limane. Seda mahedamaitselist seent ei tohiks korjata tema harulduse tttu.

Ainult haabade all kasvab meil haruldane Eesti punase raamatu ning II kategooria riikliku kaitse all olev roosa riisikas (L. controversus; #6), kes ilmub septembris leht- ja segametsadesse ning puisniitudele. Roosa riisika piimmahl on muutumatult valge, kibe. Kupatatult on seegi seen kll sdav, kuid kaitsealuse liigina on tema korjamine Eestis seadusega keelatud ja trahviga karistatav [6].


Heinikud on Eestis vhe tuntud, kuigi mitmed neist kuuluvad meie paremate sgiseente hulka. Ent samal ajal on nende seas ka ohtlikke mrkseeni. Sgiseente degusteerimistel parimate hulka sattunutest tuleb siinkohal nimetada hobuheinikut (Tricholoma equestre). Kuid see liik ei ole seotud haavaga, vaid kasvab hoopis liivastes mnnikutes. Haavalembene mkorisant on aga temaga vliselt vga sarnane kroomheinik (T. frondosae), kes kasvab haava-lehtmetsades ja -segametsades, seega hoopis niiskemal ja kohati isegi mrjal pinnasel. Vimalik, et kroomheinik on peale haava seotud ka teiste lehtpuudega. Mlema seene viljakeha on leni erksalt vvelkollane, kroomheinik seejuures eredam, pisut kroomkollane [6]. Mlema liigi tihti veidi pruunika varjundiga kuni kmne sentimeetri laiused kbarad on peene soomusega, kuid kroomheinikul paiknevad soomused kbaral ilusate kontsentriliste ringidena ja ulatuvad peaaegu servani vlja. Mlemal on rsunud jahu lhn ja maitse.

Kroomheiniku kirjeldasid teadusele uue liigina selle artikli autor ja Georg tukin alles 2001. aastal. Senini ksitleti teda koos hobuheinikuga. Nii hobu- kui ka kroomheinik on Eestis ja naabermaades laialt levinud ja kuuluvad paremate, vrskelt (kupatamata) sdavate seente hulka. Silitada vib neid soolates ja marineerides.

Ent nimetatud heinikutega on ravahetamiseni sarnane ks seni tundmatuks jnud, kuid alles mdunud aastal Eestis sagedasena avastatud surmavalt mrgine vdikuliik erekollane vdik (Cortinarius splendens), kes mni aasta tagasi oli ka he Tallinnas juhtunud seenemrgistuse tenoline tekitaja [6]. Selle ohtliku seene eri vormid kasvavad nii leht- kui ka segametsades, seega samas, kus kroomheinik.

Kuidas eristada kroomheinikut ja surmavalt mrgist erekollast vdikut?

Erinevused ilmnevad ainult vga thelepanelikul vaatlusel. Kroomheinikul puudub loor ja tal on tugev rsunud jahu lhn; jalg on silinderjas kuni nuijas, seeneliha ja seeneniidistik jala alusel ja substraadis valged. Erekollasel vdikul on kollane kiudloor (hsti nhtav noorelt); seeneliha ja seeneniidistik substraadis kollased; rsunud jahu lhna pole; jalg on allosas teravaservaliselt rismuguljas.

Hoopis kindlamad eristustunnused ilmnevad mikroskoobi all: kroomheiniku eosed on valged, haliinsed, ellipsoidsed, siledad ja paljad, eospulber valge; erekollasel vdikul on seevastu eosed pruunid, mandeljad ja tugevalt nsalised, eospulber pruun.

Et metsas kellelgi mikroskoopi kaasas pole, siis jetagu kahtluse korral ahvatlevad erekollased seened korjamata!

Puiduseened. Haab on tnuvrne partner eesktt paljudele puidusaproobidele, kuid mndagi haaval kasvavat seeneliiki peetakse ka poolparasiidiks. Elusatel haabadel kasvab ks Eestis tavalisemaid seeni haavataelik (Phellinus tremulae) ning Kesk- ja Kagu-Eestis kaunis sageli haava-tuletaelik (Ph. populicola) (neist lhemalt lk. .. Toim.).

Lehikseente seas peetakse puidu-poolparasiidiks soomusmamplit (Pholiota squarrosa) [6] (#7). See liik kasvab meil sgiseti sageli suurte psjate kogumikena paljude lehtpuude, sealhulgas elavate haabade jalamil, kahjustades eluspuitu. Soomusmampel on aga tuntud ka puhtsaproobina, elutsedes niisama hsti kndudel. Ilus kll, aga mitte sdav.

Puht-puidusaproobidena kasvab surnud haavapuidul nii kott- kui ka kandseeni, enamik neist asustab ka teisi lehtpuid ja mni isegi okaspuid. Lehikseentest vib haavalt leida le 20 liigi puidusaproobe, neist kasvab ainult haavapuidul vaid 3 liiki [7]. Viimastest on silmatorkav pris harva leitav haava-ebamampel (Hemipholiota populnea) [4]: vga suured ja lihakad kaneelpruunid, kiulis-vatjas-soomuselised viljakehad (kbar kuni 20 cm) on kibeda maitsega, lhnavad. Temaga sarnaneb samuti tugevalt aromaatne lhna-ebamampel (H. heteroclita), kes kasvab aga ainult kaskedel ja leppadel. Samast perekonnast kasvab nii haavapuidul kui ka teistel lehtpuudel Eestis harv tkiline ebamampel (H. albocrenulata) [6] (#8), kes kuulub haruldasena nii Eesti punasesse raamatusse kui ka Euroopa seente punasesse nimestikku. Tkilist ebamamplit on erandlikult leitud ka elusatel lehtpuudel. kski ebamampel pole sdav.

Lehtpuupuidusaproobidest on meie metsades, eriti mahalangenud kdunevatel haavatvedel, vga sagedased kolm pisiservikut: pihkane pisiservik (Crepidotus mollis), soomus-pisiservik (C. calolepis) ja haava-pisiservik (C. applanatus). Pisiservikud on jalata seened, kelle pruunide eoslehekestega viljakehad kinnituvad substraadile klgmiselt vi selgmiselt. Kaks esimesena nimetatud liiki on kuni kaheksa sentimeetrit laiuse kbaraga, mida katab kumjalt veniv limane nahk. Pihkasel pisiservikul on kbar paljas ja sile, soomus-pisiservikul aga leni pruunisoomuseline. Haava-pisiservik on valge, kuiva ja palja viksema kbaraga (lbimt kuni 4 cm) [4].


Variseseened. Mahalangenud haavalehtede ja oksakeste varisel ning leheldul kasvavatest seeneliikidest tasub eelkige meenutada pisikest lbipaistvat lehikseent lehenbikut (Marasmius epiphyllus). Tal on valge, kuni sentimeetrise lbimduga kbar, jalale laskuvad valged eoslehekesed ja mustjaspruunikas jalg. See seen armastab kasvada kdunevate haavalehtede roodudel, meie leht- ja segametsades vib teda vga tihti nha silmapaistvate kogumikena [4].


1. Kalamees, Kuulo (koost.) 1966. Seened. Valgus, Tallinn.

2. Kalamees, Kuulo 1969. Seeni haavalt ja haava alt. Eesti Loodus 20 (9): 532534.

3. Kalamees, Kuulo 1979. Eesti riisikad. Valgus, Tallinn.

4. Kalamees, Kuulo (koost.) 2000. Eesti seenestik. CD.

5. Kalamees, Kuulo; Lasting, Vino 1974. Eesti puravikulised. Valgus, Tallinn.

6. Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello 2005. 400 Eesti seent. Eesti Loodusfoto, Tartu.

7. Kalamees, Lauri 1998. Thtsamad puitu kahjustavad lehikseened Eestis. Lput. Ksikiri, EPM.

8. Parmasto, Erast 2004. Eesti seente levikuatlas 3. Torikseened. TA kirjastus, Tartu.



KUULO KALAMEES
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet