2005/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/9
Samblikud husaaste indikaatoritena

Keskkonnategurite suhtes tundlike organismidena on samblikud head bioindikaatorid. Samblikufloora kaardistamine Tartus on nidanud, et likoolilinna hu seisund on hea.

Atmosfrihu saastatus on paljudes linnades tsisemaid keskkonnaprobleeme; majandustegevuse arenedes ning liikluse intensiivistudes peab sellele ha rohkem thelepanu prama. Ka Eestis ei ole see probleem vras. ks hu saastumise tagajrgi on samblikefloora vaesumine, mida mnedes suurlinnades mrgati juba lemdunud sajandi keskel.

Samblikud koosnevad seenehfidest ja mikroskoopilistest vetikatest vi tsanobakteritest, kes elavad koos ja funktsioneerivad he organismina. Sambliku keha nimetatakse talluseks; enamikul samblikel ei sarnane selle kuju ei seen- ega fotosnteesiva komponendiga [6]. Samblikke on muu hulgas uuritud kui bioindikaatoreid. Indikatsioon on keskkonna raskesti hinnatavate omaduste vi seisundite mramine mingi abivahendi vi organismi (indikaatori) hlpsasti selgitatavate omaduste kaudu. Teades ja tundes indikaatorite sltuvust keskkonnateguritest, on vimalik nende muutuste phjal teha jreldusi keskkonnaseisundi kohta.

Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse jm.) phjal. Eriti laialt on bioindikatsiooni rakendatud antropogeensete muutuste kindlakstegemisel. Bioindikaator vib olla isend, populatsioon, kooslus vi organismi bioloogiline, anatoomiline vi fsioloogilis-biokeemiline tunnus. Bioindikatsiooni kaudu mratakse mullastiku, vee, hu ja lhtekivimi omadusi. Bioindikaatorite jrgi eristatakse bakterio- (mikrobo-), mko-, algo-, lihheno-, bro- ja ftoindikatsiooni [10].


Samblike sobivus husaaste indikaatoritena. Bioindikatsioon annab hu saastatuse pikaajaliste muutuste kohta tesemat teavet kui mteaparaadid, sest hus moodustuvate komplekshendite mju elusorganismile erineb ksikkomponentide koosmjust; ent mdetakse just ksikkomponentide sisaldust. Ideaalne oleks hinnata hu seisundit korraga nii bioindikatsiooni kui ka fsikaliste meetodite alusel [7].

Samblikud on husaaste suhtes vga tundlikud. Epiftsetel ehk puude peal kasvavatel samblikel on palju tunnuseid, mille abil on vimalik hinnata hu seisundit. Epifdid saavad vee ja kik toitained, samuti saaste ktte hust. Seetttu saab samblike tallusesse ja taimedesse akumuleerunud saastekoguseid vrreldes parimal juhul eristada ka mulla ja hu saastatust. Kuivrd enamik samblikke kasvab aeglaselt, elab kaua ning ei heida vi ei vaheta talluse osi, siis annab tallusesse akumuleerunud saasteainete koguste anals hea pildi pikaajalisest keskkonnaseisundist [9, 15].

Et samblikud on ka madalatel temperatuuridel metaboolselt aktiivsed, akumuleerivad nad saasteaineid ka klmal ajal. Enamik epiftseid samblikke on husaaste suhtes tundlikud ning kuna sambliku tallus sisaldab endas kahte smbionti, on nende vastus keskkonnastressile komplekssem kui ksikkomponendist koosneval organismil [16].


Lihhenoindikatsioon. hu saastatus linnakeskkonnas ja sellest tulenevad haigused on sundinud tegema laialdasi uurimistid. Niteks Itaalias on leitud kindel seos erisuguse husaastatusega piirkondade ja neis elavate inimeste haigestumuse vahel hingamisteede haigustesse (eriti kopsuvhki) [2]. Hollandist on tendeid, et lihhenofloora hiljutisi muutusi on phjustanud kliima soojenemine [5].

Eestis on lihhenoindikatsiooni tid tehtud juba le 35 aasta. Uurijaid on palju ning uurimisalad hlmavad mitmeid piirkondi. Enamasti on uuringuid tehtud linnades, et hinnata seal hu saastatuse taset. Plevkivikaevanduste ja plevkivil ttavate soojuselektrijaamade alal Kirde-Eestis on uuritud emissioonide mju epiftsete samblike looduslikele kooslustele. Samblike indikaatorliikide levikut on uuritud parkides ja surnuaedades ka vljaspool linnu.

Aastatel 19992002 tehtud vriselupaikade inventuuri eesmrk oli hinnata tulundusmetsade kige vrtuslikumate elupaikade levikut. Muu hulgas on inventuuri tulemusena koostatud vriselupaikade samblikest indikaatorliikide ja teatud elupaigale kitsalt kohastunud organismide nimistud.

Lihhenofloora uuringute phjal on Eestis ja mujal maailmas kaardistatud linnade ja tstuskomplekside mbruses erisuguse husaastatusega tsoone. Indikaatorliikide kaardistamiseks kasutatavaid meetodeid on mitu. Liikide levikukaardid peegeldavad liigi leidumist vi puudumist uuritaval alal. Kasutatud on ka samblikukatte kvantitatiivseid (katvus, sagedus) ja kvalitatiivseid (vitaalsus) nitajaid. Erisuguste keemiliste ja fsikaliste omadustega substraatidelt kogutakse andmed eraldi, sest puukoore omadused on eri puuliikidel erinevad. Saadud informatsiooni phjal jagatakse uuritud ala tsoonideks, mis korreleeruvad hu saastatuse tasemega.

Rohkem kui hel korral on Eesti linnades uuritud samblikufloorat Tartus, Tallinnas, Viljandis ja Prnus. Tartu, Tallinna, Viljandi ja Valga kohta on lihhenoindikatsiooni kaarte ka sna hiljutisest ajast. Samas on ka linnasid, kus pole selliseid tid tehtud. Enamik vastavatest tdest paiknevad kllaltki laialipillutatult.

Lihhenoindikatsioonis vaadeldakse epiftsete samblikuliikide leidumist mingil alal ning nende tunnuseid, nagu vitaalsus, katvus, ohtrus ja sagedus. Jlgitud on nii samblikukoosluse kikide liikide tunnuste varieeruvust kui ka seda, kas antud kohas ldse leidub enim levinud suursamblikke. Esimesel juhul on vajalik koosluse anals prooviruutudel.

Epiftsete samblike leidumist ja nende tunnuseid ptakse enamasti jlgida vimalikult sarnasel substraadil. Kui analsiks valitud puud on eri liikidest, siis peaksid nende koore fsikalised ja keemilised omadused olema vimalikult sarnased. Puukoore omadused (pH) ja saasteained (SO2 ja NH3) on peamised tegurid, mis mjutavad linnades epiftsete samblike kooslust [4]. Eelistatakse vanemaid sirgeid puid.

Philised lehtpuud, kelle epiftse samblikufloora analse Eestis on lihhenoindikatsiooniks kasutatud, on harilik prn, harilik vaher, harilik haab, hbepappel, harilik saar, harilik tamm, jalakas, hbepaju ja arukask. Okaspuudest on tavaliselt kasutatud harilikku mndi, harilikku kuuske ja euroopa lehist. Olenevalt puukoore (samblike substraadi) omadustest kasvab eri puuliikidel looduslikes oludes erisugune samblikufloora.


Eri meetodid. ldjoontes eristatakse lihhenoindikatsioonis indeksite meetodit ja indikaatorliikide meetodit. Phimtteliselt on neil palju sarnasusi. Et leida lihhenoindikatsioonis kasutatavate indeksite vrtusi, tuleb esmalt igas proovipaigas valida vlja sobivad puud. Mida rohkem puid valitakse, seda parem on tulemus. Proovivtt kmnelt puult annab parema korrelatsiooni kui ruudumeetod vi proovivtt ainult helt puult [3]. Puutvel piiritletakse umbes rinna krgusel prooviruut ja mrgitakse les kik sellesse jvad samblikuliigid. Liigid, mida kohapeal mrata ei nnestu, korjatakse kaasa ja mratakse hiljem. Hinnatakse ka iga samblikuliigi katvust proovialas ja kikide liikide ldkatvust. Tihti tehakse hel puutvel mitu analsi.

Vimalusi, kuidas prooviruudud puutvedel asetsevad, on mitu. Prooviruute on paigutatud nii puu hele kui ka kahele kljele, nii rinnakrgusele kui ka jalamile, samuti on kasutatud nende variantide kombinatsioone. Ka puutve orientatsioon ilmakaarte suhtes vib varieeruda: prooviruut vib asetseda nii phja kui luna suunas, oletatava saasteallika pool vi vastassuunas vi ka pris juhuslikult.

Iga analsitava samblikurhmituse kohta puul leitakse valemi jrgi indeksi vrtus. Indeksite keskmine vrtus mingis piirkonnas iseloomustabki sealse hu saastatuse taset. Peale prooviruudus leitud liikide vidakse analsiks valitud puude tvedel mrata ka kik samblikuliigid 0,52 meetri krgusel.

Indikaatorliikide leviku kaardistamisel on puuliikide valiku kriteeriumid samad mis indeksitel phinevates tdes. Analsiks valitud epiftsete samblikuliikide leidumist vi puudumist hinnatakse tavaliselt maapinnast 0,52 m krgusel.

Indeksite meetodite eeldus on piisav hulk andmeid uuritava ala kohta. Siis on vimalik koostada liikide poleotolerantsust nitavaid skaalasid. Ka indikaatorliikide meetod eeldab uuritava piirkonna samblikufloora phjalikku tundmist, et oleks vimalik vlja selgitada indikatsiooni seisukohalt informatiivsed liigid.

Keskkonnaseisundi hindamise mttes on vga informatiivsed hu kaudu sadenevate raskmetallide saaste territoriaalse leviku kaardid, mis koostatakse bioindikatsiooni meetodil, lhtudes samblike vi sammalde vimel akumuleerida hu kaudu sadenevaid elemente. Eri piirkondadest kogutud samblike vi sammalde keemilise analsi tulemuste phjal on vimalik koostada saastekaarte eri elementide leviku kohta mingil alal. See meetod nuab aga mrksa suuremaid rahalisi vahendeid kui lihhenoindikatsiooni kaardi koostamine. Tallinna kohta on selliseid raskmetallide saaste leviku kaarte ka tehtud [8].

Indikaatorliikide kaardistamist vib indeksite meetoditele eelistada mitmel phjusel. ks peamisi eeliseid on see, et kaardi koostamiseks vajalikud andmed saab koguda vrdlemisi lhikese ajaga, kui indikaatorliigid on kindlaks mratud. Valitud indikaatorliikidega tehtud indikatsioonid annavad parema tulemuse kui kikidel liikidel rajanevad uuringud [3]. Samblikukoosluse kikide liikide dnaamikat ei ole otstarbekas jlgida. Tulemuste kvaliteet ei halvene, kui kasutada ainult enim levinud ja lihtsalt mratavaid suursamblikke [1].

Vlishus mdetud NH3 vrtuste ja nitrofiilide rohkuse vahel tamme koorel on leitud peaaegu lineaarne seos [4]. Samas ei leitud korrelatsiooni nitrofiilide rohkuse ja SO2-kontsentratsioonide vahel. Seega tuleks praegusi, SO2 saaste hindamisel vi seires liigilist mitmekesisust kasutavaid meetodeid mnevrra tiustada. Kui eeltoodut mitte arvestada, vib juhtuda, et krge NH3 tasemega piirkondades peetakse hukvaliteeti ekslikult suhteliselt heaks [4].


Linnade hu saastetasemete hindamisel on lihhenoindikatsioon igati igustatud. Muu hulgas ka huseirega tegeleva Eesti keskkonnauuringute keskuse andmetel ei anna ainuksi nende mtmistulemused ammendavat levaadet vimalikust saasteainete levikust linnades [11, 12, 13].

Toetudes keskkonnauuringute keskuse mtetulemustele Tartus, vib vita, et saasteainete maksimaalsed tasemed on siin olnud tunduvalt madalamad kui lubatud piirvrtused. Erandiks on vaid O3, mille tase vrreldes teiste saasteainetega oli lubatud piirnormidele palju lhemal ning kohati ka letas neid. Vastavad mtmised aparaatidega tehti ndala jooksul 2001. aasta suvel, 2002. aasta kevadel ja 2003. aasta talvel neljas vaatluskohas. Tegelikult peaks mteperioodid olema pikemad, et saada ammendavat levaadet saastetasemetest, sest lhema perioodi puhul vib ilmastikuolude juhuslikkusel olla liiga suur osakaal [13].

Peamine linnade husaaste allikas on transport (NOx) ja tstus (SO2 ja tahked osakesed). Ktmisest tingitud saasteainete (SO2 ja CO) levik on thtis eriti vikeelamute piirkondades. Suurimad SO2-tasemed on mdetud talvel, mis viitab just ktmisele [13].


Lihhenoindikatsioon Tartus. 2001. aasta sgisel Tartus tehtud vlitde eesmrk oli kaardistada 12 samblikuliigi levikut. Indikaatorliigid jaotati saastetaluvuse jrgi nelja rhma (vt. tabel). Indikaatoritena kasutati samu liike ja sama metoodikat nagu varasemas Tartu uurimuses. Populaarsetest indeksite meetoditest loobuti. Nende abil kindlaks tehtud samblike levikutsoonid korreleeruvad kll suhteliselt hsti SO2-tasemetega, kuid need meetodid annavad teprasemaid tulemusi suurte SO2-kontsentratsioonide puhul. Tartus on aga SO2-kontsentratsioonid viimatiste mtmiste jrgi olnud nneks vi nnetuseks nii madalad, et erineva SO2-tasemega tsoone ei saaks hsti eristada.

Analsideks valiti vlja prnad ja vahtrad, kelle tve mbermt oli le 100 cm. Indikaatorliike vaadeldi maapinnast 0,52 m krgusel. Kui analsikohaks sobivas paigas ei olnud piisaval arvul prnasid, veti asendusena kasutusele tammed, et linn oleks proovikohtadega htlasemalt kaetud. Igas proovipunktis oli 35 prna (vi tamme) ning 35 vahtrat.

Lihhenoindikatsiooniks kasutatavate epiftsete samblike substraadina arvestatavad puuliigid valiti nende koore sarnase pH taseme tttu. See oli thtis seeprast, et uurimisalalt kogutud andmed oleksid hiljem vrreldavad. Vahtra koor on subneutraalse reaktsiooniga ning kllaltki toitainerikas ehk eutroofne. Prna peetakse nrgalt happelise ning keskmise toitainesisaldusega ehk mesotroofse koorega lehtpuuks (tamm on koore omaduste poolest prnaga sarnane). Valituteks osutusid ainult sirged, ilma madalate okste ja puhmasteta ning kahjustusteta puutved. Tavaliselt sobivad hsti teersed puud.

Vlitid tehti 2001. aasta augusti lpust oktoobri lpuni. Selle aja jooksul koguti andmeid 59 analsikohast. Kohtade valiku kriteeriumid olid jrgmised: vimalikult htlane asetus le kogu linna, vajalik arv valitud substraadiga puid, vimalikult vike puude kaugus ksteisest, vimalikult vhene otsene inimmju vi muu teguri mju. Analsikohad asusid enamasti surnuaedades, parkides ja muudel haljasaladel. Seal valiti vlja vajalik arv puid, mrgiti les puu liik, mdeti tve mbermt ja registreeriti, kas puutvel 0,52 meetri krgusel kasvab vi ei kasva indikaatorliike. Valitud indikaatorliike fikseeriti kokku 489 puul, millest vahtraid oli 244, prnasid 183 ja tammesid 62 isendit.


Indikaatorliikide leviku seos husaastatusega Tartus. Eri husaaste indikaatorliikide levimusest Tartu linnas annavad levaate vastavad levikukaardid. Neist esimene (# 1) nitab tolmu taluvate, kuid happelist saastet mitte taluvate liikide (IV rhm) levikut ning teine (# 2) mdukat happelist saastet taluvate liikide (II rhm) levikut. Viimaseid leiti enamikul proovialadel, vlja arvatud Karlova linnaosa keskel ja ksikutes kohtades teistes linnaosades, kus valdavad vikeelamud. Selgelt eristuvaid saastetaseme tsoone ei saa linnas siiski vlja tuua. husaastel pole ju silmaga nhtavaid piirjooni ning hk ja koos sellega ka saasteained on pidevas liikumises. Samblike levikukaardile saadud pilt rgib pigem aasta keskmisest saaste mjust elusorganismidele (samblikele).

Happelist saastet taluvad liigid (I, II ja III rhm) olid 2001. aasta sgisel Tartus laiema levimusega kui happelist saastet mitte taluvad liigid. Kige laialdasemalt olid levinud tugevat happelist saastet taluvad liigid (I rhm) ning liigid, mis kannatavad nii happelist kui ka tolmusaastet. Happelise saaste suhtes tundlikke liike (IV rhm) leidus teiste rhmadega vrreldes kige kasinamalt: vaid 29 analsikohas. Sellesse rhma kuuluvate samblike levimusalasid (vt # 1) vib pidada vhese happelise saastega aladeks. Ilmselt on siin lekaalus happeline saaste, vrreldes tolmusaastega.

ldiselt on Tartu puhul eri saasteainete levikut piiritleda kllalt keerukas. Niteks tolmu ning eri tasemega happelist saastet taluvate liikide levikualasid krvutades saame hajali paiknevad ning tugevalt liigendatud piirjoontega saastetsoonid. Samas kinnitavad need, et peamised linnahu saastajad on ktmine ja transport.

Varasematel Tartu kohta koostatud kaartidel tusis esile kesklinna piirkond kui kige saastatum ala ning kontrast linna realadega oli suur. Antud uurimuse kaardid nitavad aga, et saastetasemed on linnas htlustunud. Siiski leidub tolmusaastet rohkem linna reosades Raadil, Ropkas, Tammelinnas ja Veerikul. Samblikufloora vaesumist ega ka samblike tagasitulekut linna ei saa indikaatorliikide kaardistamise phjal vita. Kindel on aga see, et 1980. aastatel Tartu keskosas kujunema hakanud nn. samblikukrbe [7] praeguseks enam ei ole. ldiselt vib Tartu hu seisundit pidada heaks, mida kinnitavad ka keskkonnauuringute keskuse andmed ksikute mtepunktide kohta.


1. Case, James 1980. The influence of three sour gas procession plants on the ecological distribution of epiphytic lichens in the vicinity of Fox Creek and Withecourt, Alberta, Canada. Water, Air and Soil pollution 14: 4568.

2. Cislaghi, Cesare; Nimis, Pier Luigi 1997. Lichens, air pollution and lung cancer. Nature 387 (6632): 463464.

3. Geebelen, Wouter; Hoffmann, Maurice 2001. Evaluation of bio-indication methods using epiphytes by correlating with SO2-pollution parameters. The Lichenologist 33: 249260.

4. Herk, Kok 2001. Bark pH and susceptibility to toxic air pollutants as independent causes of changes in epiphytic lichen composition in space and time. The Lichenologist 33: 419441.

5. Herk, Kok jt. 2002. Long-term monitoring in the Netherlands suggests that lichens respond to global warming. The Lichenologist 34: 141154.

6. Hill, David 1994. The nature of the symbiotic relationship in lichens. Endeavour 18: 96103.

7. Liiv, Siiri 1989. Kas samblikud tulevad tagasi? Eesti Loodus 40 (9): 554560; 40 (10): 648654.

8. Liiv, Siiri 2000. hu saasteseisundi lihhenoindikatsioon Tartus 19721991. Ksikiri Tartu linnavalitsuses.

9. Loppi, Stefano 2000. Lihcen biomonitoring as a tool for assessing air quality in geothermal areas. Proceedings of the World Geothermal Congress 2000.

10. Masing, Viktor (koost.) 1992. koloogia leksikon. Eesti Entsoklpeediakirjastus, Tallinn.

11. Otsa, Enn; Krt, Margus 2002. Plva linnahu seire 20.02.26.02.2002. a. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn.

12. Otsa, Enn; Krt, Margus. 2002. Prnu linnahu seire 06.06.13.06.2002. a. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn.

13. Otsa, Enn; Krt, Margus. 2003. Tartu linnahu seire 14. jaanuar13. veebruar 2003. a. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn.

14. Randlane, Tiina 2001. Tartu lihhenoindikatsiooniline kaart. Tartu keskkonnaatlas. Ksikiri Tartu loodusmajas.

15. Rope, Susan; Pearson, Lorenz 1990. Lichens as air pollution biomonitors in a Semiarid enviroment in Idaho. The Bryologist 93: 5061.

16. Tarhanen, Sari 2000. Responses of Epiphytic Lichens to Air Pollution in Northern Boreal Forest Ecosystems. Kuopio University Publications C. Natural and Enviromental Sciences 108. University of Kuopio, Kuopio.


Tiiu Trra (1979) on Tartu likooli botaanika ja koloogia instituudi magistrant.


Indikaatorliikide jaotus saastetaluvuse jrgi [14].
Rhma nr. Rhma iseloomustus Liigid
I Taluvad tugevat happelist saastet Harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes )

Kibe lumisamblik (Pertusaria amara)

Harilik jahusamblik (Phlyctis argena)
II Taluvad mdukat happelist saastet Kollane lhnasamblik (Evernia punastri)

Harilik rihmsamblik (Ramalina farinacea)

Nui-pruunsamblik (Melanelia exasperatula)
III Taluvad nii tolmu kui ka happelist saastet Hgu-tmmusamblik (Phaeophyscia orbicularis)

Kollane hrmasamblik (Physconia enteroxantha)

Harilik seinakorp (Xanthoria parietina
IV Taluvad tolmu, ei talu happelist saastet Harilik ripssamblik (Anaptychia ciliaris)

Harilik hrmasamblik (Physconia distorta)

Saare rihmsamblik (Ramalina fraxinea)



Tiiu Trra
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet