Võõrokaspuudest on meil kõige kauem, arvatavasti üle nelja sajandi kasvatatud lehiseid. Nende uurimise ja süstemaatikaga on tegelenud Eino Laas, Harry Paves, Heino Kasesalu, Aleksei Paivel, Jüri Elliku jt. Esimesest dokumenteeritud teatest (Suure-Kambja park 1730. aastatel) kuni 1917. aastani oli meile sisse toodud euroopa, ameerika, siberi, dauuria, kuriili, olga ja jaapani lehis. Järgnevatel aastatel toodi veel mitu liiki.

Ega me praegu teagi, kui palju liike meil kasvab, sest lehiste süstemaatikas pole ühtset seisukohta. Eriti puudutab see Venemaa idaosas levivaid lehiseid, mille areaal ulatub Hiinasse või Koreasse. Senised morfoloogilised ja geneetilised uuringud on näidanud eri liikide lähedust ning on andnud kohati vastakaid tulemusi, olenevalt kasutatavast uurimismetoodikast.

Üks köitev probleem on lehiste hübriidide süstemaatika. Üllatavalt on nad väga levinud Eestis ja naabermaal Soomes, puhtaid liike kasvab meil suhteliselt vähe. Sealjuures on üheks vanemaks osutunud jaapani lehis. Neid seisukohti aitasid kinnitada ning uusi tulemusi leida Soome lehiseuurija Tapio Uusikivi määrangud Tallinnas ja selle ümbruse parkides möödunud kuul. Selgus, et enim kasvab meil eurojaapani lehist (L. × marschlinsii), eriti rohkesti Tallinnas: Windecki ja Kose suvemõisa pargis, Falgipargis, Harjumäel, Hirvepargis jm. Viimases on ka poola (L. decidua var. polonica) ja jaapani lehise ning euroopa ja siberi lehise hübriid.

Dendrokronoloogia andmeil (Alar Läänelaid ja Henn Pärn) on eurojaapani puude vanus 120–210 aastat. See seab uude valgusesse ka jaapani lehise introduktsiooni Euroopasse ja eurojaapani lehise tekke Eestis või naabermaal, olenevalt sellest, kust pärineb puude seeme. Ühtlasi selgus, et seeme annab mitmesuguse korba paksuse ja viljade (käbide) suurusega puid ning kohati võis märgata, et eurojaapani lehis on omakorda veel hübridiseerunud euroopa lehisega (Hirvepark). Peale eurojaapani lehiste registreeriti veel mitu teist kolmekordset hübriidi.

Kogu lehiste problemaatika Eestis vajab jätkuvaid dendrokronoloogilisi ja geneetilisi uuringuid, et selguks hübriidide päritolu, heteroosi olemasolu või puudumine ning täpsustuks lehiste liigikontseptsioon.