Järvselja looduskaitseala süda – ürgmetsakvartal – on hoitud inimesest puutumatuna juba üle 80 aasta. Ent tänavu laiendatud kaitsealal on muudki imetlusväärset.
Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi ja Võnnu vallas. Kaitseala pindala suurenes sel aastal peaaegu kümme korda, nüüd hõlmab see 184,4 ha.
Vanad metsad. Suurel osal Järvselja looduskaitsealast on levinud Natura 2000 elupaigatüübid, nagu vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad. Vanad loodusmetsad on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama läänetaigaks. Selle nimetuse alla on koondatud eelkõige puutumatud või vähese inimmõjuga vanad okaspuu- ja segametsad. Lopsaka alustaimestikuga laialehised metsad on meil jäänukid aastatuhandete tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist. Vanades metsades on alati rohkesti surnud ning õõnsustega puid, lama- ja kõdupuitu, kus leiab eluvõimaluse palju eri liike, muu hulgas haruldasi ja ohustatud samblikke, seeni, putukaid ja linde. Kaitsealal leidub veel rohundirikkaid kuusikuid, soostuvaid, soo-leht-, siirdesoo- ja raba- ning kõdusoometsi.
Kaitstavad liigid. Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad Järvselja looduskaitsealal laialehine nestik, kaunis kuldking, virgiinia võtmehein, kõdu-koralljuur, vahelmine lõokannus, laialehine neiuvaip ja vill-tulikas. Kaitsealustest seeneliikidest leidub poropoorikut, lõhe-lehtervahelikku, sellerheinikut ja taiga-peenpoorikut.
Looduskaitseala süda on ürgmets: nõnda on ammust aega nimetatud Andres Mathieseni algatusel 1924. aastal kaitse alla võetud metsakvartalit – Eesti vanimat metsakaitseala. Pikka aega oli see loodusreservaadi staatuses. Sel ürgmetsal on hindamatu kultuuriajalooline väärtus Eesti endiste, praeguste ja ka tulevaste metsateadlaste kujunemisel. Võrdlemisi väikesest pindalast hoolimata annab puutumatu metsaga kvartal hea ettekujutuse kunagistest põlismetsadest. Ürgmetsa eripära avaldub mikroreljeefis ja vahelduvates metsakasvukohatüüpides. Siin köidavad meeli võimsad kuuse- ja haavahiiglased, kõrged kased, pärnad, mustad lepad, risti-rästi maas lebavad murdunud ja tormist ümberpaisatud puud, tüvetüügastega häilud. Selline ongi mets, kus inimene ei ole pikka aega loodust seganud. Puud sirguvad, kuivavad ja kõdunevad niisamuti nagu looduslikus ürgmetsas. Sellised puistud on erivanuselised ja äärmiselt mitmekesise liigilise koosseisuga.
Järvselja uhkus on ka võimsad männipuistud, mille iga ulatub kahesaja aastani. Üksikute puude kõrgus küünib üle 40 meetri. Eriline vaatamisväärsus on Kuningamänd. Nimi tuleneb puu kõrgest east (ligi 370 aastat) ja majesteetlikust välimusest. Kuningamänd on üle 33 meetri kõrge, mis ei ole männi jaoks eriti tähelepanuväärne. Võimas on aga tema tüvi: ümbermõõt rinnakõrguselt 3,4 meetrit, mahuks on arvestatud 11 tm.
Kaitsekorraldus. Järvselja looduskaitseala jaguneb kaitse-eeskirja järgi ürgmetsa ja Järvselja sihtkaitsevööndiks ning Apna piiranguvööndiks. Ürgmetsa sihtkaitsevööndis tagatakse metsaökosüsteemi looduslik areng. Järvselja sihtkaitsevöönd ja Apna piiranguvööd on loodud selleks, et hoida neil aladel elustiku mitmekesisust ja maastikuilmet. Kaitse-eeskiri seab liikumispiirangu üksnes Ürgmetsa sihtkaitsevööndile, mis kuulub Natura 2000 Järvselja loodusalade koosseisu. Siin tuleb välistada igasugust inimmõju, seetõttu tohivad uudistajad liikuda üksnes laudteel.
Osalejate ülempiir rahvaüritustel on ürgmetsa sihtkaitsevööndis 20 inimest, Järvselja sihtkaitsevööndis ja Apna piiranguvööndis 40 inimest. Suuremaid rahvaüritusi võib kaitse-eeskirja järgi korraldada kaitseala valitseja nõusolekul. Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndites on telkimine ja lõkke tegemine keelatud, piiranguvööndis võib seda teha ainult kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud.
Järvselja looduskaitseala valitseb Tartumaa keskkonnateenistus, kuhu tuleks pöörduda kõigi kaitsealaga seotud küsimuste ja probleemidega. Järvselja looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel.
1. Kasesalu, Aino 1984. Retk Järvselja ürgmetsa. – Eesti Loodus 35 (7): 444–450.
2. Kasesalu, Heino 1997. Järvselja läbi aegade. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu.
3. Kasesalu, Heino 2001. Järvselja Kuningamänd. – Eesti Loodus 52 (7/8): 291.
4. Järvselja looduskaitseala kaitse-eeskiri. – RTI, 05.05.2006, 19, 150.
5. Paal, Jaanus 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Keskkonnaministeerium. Tallinn.
|