2006/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2006/7
Taevakera ja pooljuhid

Suvel on igati kohane teha juttu pikesest. Mitte ainult sellest, kui mnus on rannaliival peesitada ja pikest vtta vi kui ohtlikult vib liigne pevitamine nahale mjuda, vaid ka sellest, kui oluline energiavaru on meile Pike.

Seda enam, et kogu maailmas juhitakse pidevalt thelepanu hvardavale energiakriisile. Mis siis saab, kui kttelisid, maagaasi, kivistt ja plevkivi ei olegi enam piisavalt vi hel peval pole neid hoopiski? Naftat pidavat jtkuma kigest neljakmneks-viiekmneks aastaks. Kui see testi nii lheb, vin ehk minagi seda saatuslikku peva nha.

Siiski on inimeste ellujmisinstinkt juba tle hakanud. Taastuvaid energiaallikaid on meilgi siin Eestis kasutusele vetud praegusajaks kll ige pisut, kuid asi seegi. Tuulegeneraatorid Virtsus, Pakril, Srve srel jm. lehvitavad sihvakaid labasid, energiavsa kogub judu, Eesti suurim hdroelektrijaamgi Linnamel tidab usinalt oma lesannet. Nende krval on pikeseenergia kasutamine elektritoodangul Eestis veel titekingades. Sellised pikesepaneelid, nagu kaanefotolgi nha, on endale saanud vaid mned tuletornid ja merepoid. Kindlasti on thelepanelikumad silmanud samalaadseid paneele mujalgi majakatustel. Enamasti need elektri tootmisega siiski hakkama ei saa, kuid seevastu aitavad soojendada vett ja niiviisi ktta ruume (niteks Tartu botaanikaaias).

Selles valguses pole pikeseenergia kasutamine pris thelepanuta jnudki, kuigi ktuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas on seda valdkonda ksitletud rmiselt tagasihoidlikult. Seevastu vime aeg-ajalt kuulda uhketest pikeseelektrijaamadest mujal maailmas. Mned aastad tagasi valmis maailma suurim pikeseelektrijaam Saksamaal, tnavu alustati aga sellest veelgi vgevama ehitust Luna-Portugalis.

Pooljuhtpikesepaneelide vhesel populaarsusel Eestis on omajagu phjusi. Tuleb ju arvestada, et mnikord vib meil pilve tagant pikest nha vaid mitme peva vi ndala mdudes. Sellest palju mjuvam phjus on aga lemra krge hind, mida seniste tehnoloogiatega valmistatud pooljuhtpikesepaneelide eest tuleb vlja kia. Kuid teadlased maailmas ja ka Eestis pdlevad visalt odavamate ja paremate lahendusteni. Sellealaseid tegemisi ja saavutusi ning pikeseenergeetikat ldisemalt valgustavad meie ajakirjas Enn Mellikov ja Jri Krustok (vt. avalugu lk. 611). Nende kirjutisest jb klama mte, et pikeseenergeetikasse viks igal juhul panustada. Ja ehk ei tasu sellesse alternatiivenergeetika vimalusse suhtuda leliia skeptiliselt.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet