2006/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/7
Mnnilinna orhideed

Elva pole eriline mitte ainult oma mndide poolest. Siit vib leida ka pnevaid taimi. Linnas ja selle lhimbruses kasvab muu hulgas mitut liiki kpalisi, kellest enamasti rgitakse Lne- ja Phja-Eesti kasvukohti silmas pidades.

Peamine phjus, miks kpalised rohkem Phja- ja Lne-Eestis kasvavad, on sealne karbonaadirikas muld. Elva paikneb suures osas karbonaadirikkast moreenist koosneva Otep krgustiku jalamil [1]. Elva rgoru veerude ja moreenkngaste nlvade alaosast immitseb karbonaadirikka veega allikaid ka liivastes paikades. Siin vib kpalisi leida paari minuti tee kaugusel kesktnavast vi suplusrannast ja lausa lauluvljaku krval. Eelduse kpaliste kasvamiseks linna piires loovad metsapargid ning veelgi olulisemalt tsikkaldaga jrved.

Linn on taimele siiski mitmel kombel ohtlik: kui inimesed satuvad uue kodu vi autotee rajamise tuhinasse, kui loodusnautlejad notsu kombel tallavad ja songivad vi niteks maastiku mberkujundajad otsustavad soo asemele kaevata tiigi. Teiselt poolt on linnakpad paos metssigade mugula-isuliste krssade eest. Teabetahvlite ning kohaliku ajakirjanduse vahendusel saaks tutvustada linna ja selle lhikonna looduse telgitaguseid ja htlasi manitseda neid vrtusi hoidma.

Kpaliste leiukohad jvad osalt linnas oleva ElvaPeedu maastikukaitseala piiridesse, osalt mbritsevatesse valdadesse vljaspool kaitsealasid. Pisikesed veesilmad Verevi jrve phjatipu lhedal Linajrv ja Jaanijrv jvad napilt linna piiri taha.


Arbi jrv peegeldab pilvi keset linna, seda mbritseb kaldasoo. Laululava juurest viib laudtee veepiirini: seal on eriti mugav teha tutvust soos kasvavate kpalistega. Pris laudtee krval kasvavad soo-neiuvaip, suur-kopll, kahkjaspunane srmkpp ja balti srmkpp. Paljud taimed on lopsakad, tenoliselt on see tingitud rohketest kaldaallikatest. Arbi ja Verevi jrve kallast puhastati mdunud aastal vsast ja roost. Nd saab jlgida, kuidas see on mjunud kpalistele. Valguslembestele orhideedele niitmine tavaliselt sobib, sest vsa all kasvutingimused halvenevad [2]; ka ei taha nad kasvada tihedas roostikus. Ometi ei vi kindel olla, kas taimed suudavad kohaneda kasvuolude jrsu muutumisega, sest kpalised on keskkonnamuutuste suhtes sageli hellad [2].

Viks arvata, et suur kopll ei lase end hirida, sest kannatab nii varju kui ka eredat pikest [2]. Arbi jrve res vib teda leida nii metsaselt phja- kui ka lagedamalt lnekaldalt. Elva lhedal on seda liiki leitud ka lausa sdilt. Olaf Schmeidt ongi mrkinud, et suur kopll on laia koloogilise amplituudiga [3]. Muu taimestiku seas paistavad hsti silma suure koplle munajad vastakud lehed, kuid thelepanuvrsed on ka justkui lbikumavad kollakasrohelised tillukesed ied pikas isikus. Taim sirgub tihti isegi 6080 cm krguseks [2].

Juuni lpus ja juuli alguses on Arbi jrve kaldapealne lilledega justkui le puistatud: on srmkppade ja soo-neiuvaiba itsemisaeg. Balti ja kahkjaspunase srmkpa mramisel ei saa alati kindel olla, sest nende liigisisene varieeruvus on suur, pealegi annavad nad omavahel hbriide. Mlemat vib leida sna sageli ja ootamatutes kohtades, nagu teeperved, maanteekraavid, sdid nii ka Elva kandis.

Arbi, Kulbilohu, Jaani ja Verevi jrve soostunud kallastel kasvab kogumikena soo-neiuvaip. Just kogumitena, sest neiuvaip paljuneb vegetatiivselt risoomi abil, mis pris judsasti kasvab.


Kulbilohu Umbjrve kaldasoo on samuti pnev paik. See looduskaunis koht piirneb kuivenduskraavidega, vserikuga ja veidi eemal laoplatsidega. Ent kohaleminek tasub ra, sest jrve rest vib leida huvitavaid taimi: peale kahkjaspunase srmkpa, suure koplle ja soo-neiuvaiba kasvavad seal pisut haruldasemad soovalk (II kaitsekategooria) ja soohiilakas (II kaitsekategooria, EL loodusdirektiivi II ja IV lisa). Olaf Schmeidt mrgib soovalgu kohta, et lodumetsas soovalgu eelistatuimas kasvukohas vib ta sirguda 40 cm krguseks, samas kui turbasamblal knib ta vaid 1520 sentimeetrini [3]. Siin, Kulbilohu jrvekese kalda turbases pinnas on soovalgud viksemapoolsed. Soovalgu ige tillukesed ied Eesti kpalistest pisimad [3] paistavad eemalt krrekesel reas kkitavate sskedena. Siit ehk ka soomekeelne nimetus sskenvalkku [3]. Teaduskeelne nimetus tuleneb kreeka keelest (monos ks, phyllos leht) ja viitab sellele, et enamasti on soovalgul ks leht. Eesti keeleski kutsutakse teda vahel ainulehiseks sookpaks.


Verevi jrv on laiemalt tuntud supluspaigana, ent kaugemate soppide kallastel jagub eluruumi ka kpalistele. Selle jrve toitainerohkus ning inimasustuse ja autoteede lhedus soodustab veekogu kinnikasvamist ja kallaste vsastumist, mis pole kpalistele sugugi soodne. Peale tavalisemate orhideede on ka Verevi jrve kaldalt leitud haruldast soohiilakat. Kahjuks oli 2004. aastal avastatud kasvukoht juba siis pris vsane ja hiljem pole ma seda liiki Verevi jrve rest leidnud. Soohiilaka is on kll tagasihoidlikult rohekas ja pisike, kuid lehed laiad ja likivad, nii polegi teda vga raske muu taimestiku seas mrgata.


Elva metsaparkides kasvab pruuniks pesajuur, mbruse palumnnikutest on leitud ka roomavat vilget. Linna seeski on viimasele eeldatavalt sobivaid kasvukohti (vt. aarti lk. XX), kuid neid tuleb veel kontrollida.

Pruunika pesajuure nimetus on thendusrikas: tema juurepimik meenutab linnupesa ning kogu taim on pruunikas. Et sel kpalisel pole kloroflli, ei saa ta fotosnteesi teel toota vajalikke orgaanilisi aineid. Ssinikuhendeid saab pesajuur mkoriisa abil seenelt. Seen omakorda omandab neid kdust, aga tihti ka mnelt autotroofselt taimelt, kellega ta on samuti mkoriisaseoses. Pesajuur justkui parasiteeriks seene vahendusel fotosnteesival taimel. Mittefotosnteesijana saab pesajuur hakkama valguseta, nii vib teda leida hmarates metsaalustes, kus kuused pikest varjavad. Pesajuurt vib avastada isegi talvel, kui kuivanud viljakupardega varred turritavad lbi hukese lume. Vahel hakkavad nad talvel isegi paremini silma. Kuivanuna vib pesajuur segi minna teise klorofllita metsataime seenlillega. Ent pesajuurel asetsevad seemnetega kuprakesed pigem horisontaalselt, seenlillel on need psti.


Kpalised on hea nide selle kohta, kuidas uurijate ajanappus mjutab leiuandmeid: kindlasti on Luna-Eestis mujalgi nende leiukohti, mida levikukaardid ei kajasta. Kontrollimist vrivate alade valimisel vib abi olla hinnangulistest levikukaartidest, mis nitavad kohti, kus ks vi teine liik viks kasvada (vt. lk. XX). Kpaliste tenolisi, kuid seni lbikimata kasvukohti on veel Elva lhistelgi.


Liina Remm (1986)on Tartu likooli bioloogialipilane.


1. Arold, Ivar 2005. Eesti maastikud. Tartu likooli kirjastus. Tartu.

2. Kull, Tiiu; Tuulik, Taavi 2002. Kodumaa kpalised. Digimap, Tallinn.

3. Schmeidt, Olaf 1996. Eestimaa orhideed. Varrak, Tallinn.



LIINA REMM
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet