2006/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2006/7
Saadikuks Magellani pilve

Mihkel Jõeveer
3. august 1937– 6. juuni 2006

Hea lugeja, kui rännutee Sind kunagi lõunapoolkerale viib, siis varu veidi aega ja selgel ööl heida pilk ka lõunataevale. Imetle Amburi tähtkujus asuva Linnutee keskosa täherikkust, vaata Lõunaristi ja otsi üles Magalhćesi pilved. Sa näed kaugeimaid objekte, millelt inimsilm pingutuseta valgussignaale vastu võtab, vaatad pilvede helki, mis 160–180 tuhat aastat teel olnud. (Mihkel Jõeveer, 1997)

Oma 68 maise aasta jooksul ei jõudnud Mihkel näha seda lõunataeva imet oma silmaga. Loodame, et tema hing rändab nüüd Universumi avarustes ning kohtab teel Magalhãesi pilvi, Andromeeda galaktikat, Virgo superparve ja muidki taevaseid paiku, mida Mihkel armastas ning endale ja teistele mõtestas.

Mihkel Jõeveer oli tüüpiline näide teadmishimulise maapoisi kohta, kes igatses hariduse järele. Ja tal oli õnne oma unistusi täide viia. Pärnumaalt Murru külast viis koolitee Vändra keskkooli kaudu Tartu ülikooli. Sealt sai ta 1960. aastal astronoomi diplomi. Ainsaks töökohaks peaaegu 46 aastaks jäi observatoorium – esialgu Struve, Mädleri ja Öpiku vaimust läbi imbunud vana tähetorn Toomemäel, peagi aga hiljuti valminud observatoorium Tõraveres, kus vaimsust tuli alles hakata looma. Mihkel oli kahtlemata üks neist, kes on andnud Tõraverele tema praeguse näo.

Tähtede liikumine Linnutees, galaktikate pöörlemine, kaksikgalaktikad ja galaktikaparved on vaid mõned märksõnad teadusteest, mille peasihiks kujunes 1970. aastatel avastatud salapärane tumeaine.

Ent Mihkel ei kapseldunud vaid kitsaste erialaste probleemide külge. Kord kirjutas ta ajakirjas Akadeemia Ernst Öpikust kui Viimasest Suurest Kõiketeadjast: sedasama võib öelda tema enda kohta. Entsüklopeedilised teadmised – mitte ainult astronoomia vallas – tegid temast autoriteedi, kelle kirjutistest olid huvitatud paljud ajalehed ja ajakirjad, kellega rääkisid raadio- ja teleajakirjanikud, kes lahkesti vastas huviliste telefonikõnedele. Eesti Looduse ja Horisondi lugejad said sageli nautida Mihkli ladusa sulega kirjutatut. Tema tõeliseks elutööks jääb aga Tartu tähetorni kalender: seni ilmunud 82 numbrist 31 on Mihkli koostatud-toimetatud.

Nagu on erinevad inimeste saatused, nii on erinev käekäik ka sellel, mis neist järele jääb. Enamik töid-tegemisi vajub unustuse hõlma, üht-teist saab varaks ka järeltulevatele põlvkondadele (Mihkel Jõeveer, 1982).

Mihkli puhul on loodetavasti vastupidi.



Laurits Leedjärv
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012