2006/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2006/12
Kus kasvavad Eesti suurimad remmelgad?

Pajud kasvavad kiiresti. Seetttu vivad saja-aastased remmelgad tve jmeduselt vistelda mitmesaja-aastaste tammedega. Ent erinevalt tammedest vananevad pajud kiiresti, nende iga jb lhikeseks.

Vanuselt jvad remmelgad alla paljudele puuliikidele: harva kndib nende iga le 150 aasta. Kuid krguselt ja eriti jmeduselt vivad nad kasvada igati aukartust ratavaks. Meie rekordpajud on liigiliselt kas hberemmelgad (Salix alba) vi punakad remmelgad. Punakas remmelgas (Salix x rubens) on hberemmelga ja rabeda remmelga ristand. Eesti vimsaimad remmelgad pole enamasti mitte looduslikult trganud, vaid inimene on nad kasvama pannud.

Et remmelgad vananevad kiiresti, siis on ka andmestik Eesti suurimate kohta muutlikum kui teiste vimsate plispuude, niteks tammede vi prnade puhul.


Prmu vajunud hiiglased. Viimase veerandsajandi jooksul on hvinud ige mitu vimast puud: remmelgas Vru linnas Kreutzwaldi tn. 5 (tve rinnasmbermt, edaspidi = 805 cm) [2]; nn. Krusensterni remmelgas Tallinnas Sakala tn. 3 ( = 820 cm) [5]; kolm remmelgat Lne-Virumaal Porkuni jrve res ( le 7 m); remmelgas Tartu botaanikaaias tiigi kaldal ( le 7 m). Veel 1998. aastal oli Tallinnas vhemalt kuus remmelgat, kelle tve rinnasmbermt ulatus kuue meetrini [6]. Tnavu sgisel neid puid le vaadates leidsin neist alles olevat vaid kaks.


Pikim remmelgas. Praegu kasvavatest remmelgatest letab Eestis krguse poolest kiki teisi Harjumaal Raasiku raudteejaama juures kasvav puu: tema krguseks mdeti 1999. aastal 29 meetrit [4].

Jmedaimad on otstarbekas jagada kahte rhma: 1) puud, kellel saab vtta standardse mbermdu 1,3 meetri krguselt; 2) puud, kelle mbermtu saab harunemise tttu mta madalamalt kui 1,3 meetrit.


Kige jmedam esimese rhma remmelgas kasvab samuti Raasikul, Eesti krgeima remmelga naabruses. Tnavu sgisel sain ta tve mbermduks 783 cm. 1999. aastal oli see mt 764 cm [4]. Niisiis on vana puu seitsme aastaga jmenenud ligi 20 cm. On teada ka mbermt 1986. aastast: 743 cm [5], seega oli tvi 13 aasta jooksul jmenenud samuti ligi 20 cm. Siit vib jreldada, et puuhiid, kelle tvi on kll veidi pehastunud, kasvab raugematu hooga. Nnda jtkates vib tema tve mbermt lhematel aastakmnetel juda jrele Eesti jmedaima puu, Tamme-Lauri tamme omale (2001. aastal 825 cm), sest vimsa tamme tvi on viimasel kmnendil jmenenud alla 10 cm.

Vga suure tenosusega on mlemad plisremmelgad istutatud kohe prast Raasiku raudteejaama rajamist 1870. aastal [4] ning oma ligi 130 aastaga judmas remmelgate ea lempiirile.


Jmeduselt teine paju sellest rhmast on Tallinnas Kase tn. 3 aias kasvav remmelgas. Tema tve mbermt oli tnavu oktoobris 693 cm. Huvitaval kombel on 1986. aastal saadud mbermduks kigest 587 cm [6]. Kas oli tookord tegemist mtmisveaga vi on remmelgas 20 aastaga jmenenud testi le meetri? Puu on veidi pehkinud ja tema latv on umbes kmne meetri krguselt maha saetud.

Vana remmelgas kasvab vaid mne sammu kaugusel elumajast. Majarahvas on mures, et puu vib tugeva tuulega murduda ja hoonet vigastada. Selleprast olidki nad ladva maha nudinud. Muidugi on inimeste mure igustatud, puu seisundil tuleb silma peal hoida. Teisalt vivad maja asukad uhkust tunda, et elavad Tallinna kige jmedama puu naabruses. Selline au langes Kase tnava remmelgale prast Kaasani kiriku musta papli ( ligi 7 m) hvimist 2004. aastal.


Jmeduselt kolmas on Mesoome remmelgas Vrumaal Antsla vallas Soome klas Mesoome talu maal ( = 683 cm, 1998) [3]. Puu seisund on hea ning Metsaordu tegi ettepaneku vtta ta kaitse alla. Loodetavasti ta lhiaastatel vastavasse nimistusse ka juab.


Jrgmiste esimese rhma remmelgate tve mbermt jb juba alla kuue meetri:

4. Raasiku rekordkrgusega remmelgas ( = 597, 2006)

5. Jgeva linna serval Pedja je res, endises Ellakvere klas ( = 593 cm, 1999) [3]. Vello Kepparti andmetel murdus puul 2001. aastal ks haru.

6. Tallinnas Kadriorus Russalka kuju lhedal kasvav remmelgas ( = 580 cm, 2006) Kllap leidub ligi kuuemeetrise tve mbermduga remmelgaid Eestis veel mujalgi.


Eesti jmedaim madalalt harunev remmelgas on htlasi Eesti kige jmedam madalalt harunev puu ldse. See on Rasina remmelgas, kellest on juba kirjutatud Eesti Looduse tnavuses juuninumbris [1]. Peale seal eldu on huvitav teada, et puu haruneb tegelikult veidi krgemalt kui 1,3 meetrit ja rinnakrguselt knib kokkukasvanud tvede mbermt koguni 11,3 meetrini. Et maapinna lhedal on mbermt palju viksem, lheb srasel juhul arvesse tve mt kige peenemast kohast allpool rinnakrgust: seal, 30 sentimeetri krgusel maapinnast, oli tve mbermt 2003. aastal 10 meetrit ja 92 sentimeetrit. Kokkukasvanud tvede vahel on maani ulatuv lhe, mistttu puu harud on toestatud postidega.

2001. aastal kisime seda puud mtmas koos Euroopa he tunnustatuma plispuude uurijaga: hollandlane Jeroen Pater on ise le mtnud enam-vhem kik Euroopa jmedamad puud. Tnavu oktoobris ilmus temalt sel teemal ka esinduslik raamat. Jeroen Pateri andmetel kasvavad Euroopa vimsaimad remmelgad just Lnemere maades. Jmeduselt teisel kohal Euroopas on tema andmetel ks Ltis kasvav remmelgas. Kuid Euroopa jmedaimaks peab see mees Rasina remmelgat! Poole meetri krguselt mdetuna letab Rasina remmelga tve mbermt Lti remmelga oma rohkem kui meetri vrra.

Teisel kohal on meil madalalt harunevatest Vana-Kariste remmelgas (mbermt 70 cm krguselt 740 cm, 1998) [3]. Puu kasvab Viljandimaal AbjaVana-Kariste maantee res, kilomeetri kaugusel Vana-Karistest. Puu seisund on praegu rahuldav.


Kolmandal kohal on remmelgas Koeru hooldekodu juures, vana misatiigi juures. Kokkukasvanud tved lahknevad 1,3 m krgusel (mbermt maapinna ligidal 693 cm, 1998) [3]. Puu on nes ja rohkete kuivanud okstega, seisund siiski rahuldav.

lejnud teise rhma remmelgate mtmed jvad juba mrgatavalt alla seitsme meetri.


Ootame teateid! Siinse levaate koostamisel olen vtnud aluseks Metsaordu ning Eesti tuntud plispuude uurijate Heldur Sanderi ja Urmas Rohti andmebaasid. Kui mni lugejatest teab kusagil kasvamas mnda remmelgat, kelle mtmed siin tutvustatute omi letavad, palume neist mrku anda: pange kirja puu tpne asukoht ja lisage ka oma kontaktandmed.




1.

Neemre, Aita 2006. Rasina remmelgas. Eesti Loodus 57 (6): 47.
2.

Puss, Fred 1991. Uusi andmeid Eesti suurimate puude edetabelisse. Eesti Loodus 42 (4): 244247.
3.

Relve, Hendrik 2000. Eesti plispuud. Projekti Plispuu andmed Eesti looduskaitsealustest ksikpuudest ja plispuudest. Tallinn.
4.

Relve, Hendrik 2003. Plispuud. Koolibri. Tallinn
5.

Sander, Heldur 1987. Tallinna jmedad puud. Ksikiri Tallinna likooli akadeemilises raamatukogus.
6.

Sander, Heldur 1998. Tallinna silmapaistvad puud ja nende kaitse. Eesti dendrofloora uuringud III. Tallinn.



HENDRIK RELVE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet