Pajud kasvavad kiiresti. Seetõttu võivad saja-aastased remmelgad tüve jämeduselt võistelda mitmesaja-aastaste tammedega. Ent erinevalt tammedest vananevad pajud kiiresti, nende iga jääb lühikeseks.

Vanuselt jäävad remmelgad alla paljudele puuliikidele: harva küündib nende iga üle 150 aasta. Kuid kõrguselt ja eriti jämeduselt võivad nad kasvada igati aukartust äratavaks. Meie rekordpajud on liigiliselt kas hõberemmelgad (Salix alba) või punakad remmelgad. Punakas remmelgas (Salix x rubens) on hõberemmelga ja rabeda remmelga ristand. Eesti võimsaimad remmelgad pole enamasti mitte looduslikult tärganud, vaid inimene on nad kasvama pannud.

Et remmelgad vananevad kiiresti, siis on ka andmestik Eesti suurimate kohta muutlikum kui teiste võimsate põlispuude, näiteks tammede või pärnade puhul.

Põrmu vajunud hiiglased. Viimase veerandsajandi jooksul on hävinud õige mitu võimast puud: remmelgas Võru linnas Kreutzwaldi tn. 5 (tüve rinnasümbermõõt, edaspidi ü = 805 cm) [2]; nn. Krusensterni remmelgas Tallinnas Sakala tn. 3 (ü = 820 cm) [5]; kolm remmelgat Lääne-Virumaal Porkuni järve ääres (ü üle 7 m); remmelgas Tartu botaanikaaias tiigi kaldal (ü üle 7 m). Veel 1998. aastal oli Tallinnas vähemalt kuus remmelgat, kelle tüve rinnasümbermõõt ulatus kuue meetrini [6]. Tänavu sügisel neid puid üle vaadates leidsin neist alles olevat vaid kaks.

Pikim remmelgas. Praegu kasvavatest remmelgatest ületab Eestis kõrguse poolest kõiki teisi Harjumaal Raasiku raudteejaama juures kasvav puu: tema kõrguseks mõõdeti 1999. aastal 29 meetrit [4].

Jämedaimad on otstarbekas jagada kahte rühma: 1) puud, kellel saab võtta standardse ümbermõõdu 1,3 meetri kõrguselt; 2) puud, kelle ümbermõõtu saab harunemise tõttu mõõta madalamalt kui 1,3 meetrit.

Kõige jämedam esimese rühma remmelgas kasvab samuti Raasikul, Eesti kõrgeima remmelga naabruses. Tänavu sügisel sain ta tüve ümbermõõduks 783 cm. 1999. aastal oli see mõõt 764 cm [4]. Niisiis on vana puu seitsme aastaga jämenenud ligi 20 cm. On teada ka ümbermõõt 1986. aastast: 743 cm [5], seega oli tüvi 13 aasta jooksul jämenenud samuti ligi 20 cm. Siit võib järeldada, et puuhiid, kelle tüvi on küll veidi pehastunud, kasvab raugematu hooga. Nõnda jätkates võib tema tüve ümbermõõt lähematel aastakümnetel jõuda järele Eesti jämedaima puu, Tamme-Lauri tamme omale (2001. aastal 825 cm), sest võimsa tamme tüvi on viimasel kümnendil jämenenud alla 10 cm.

Väga suure tõenäosusega on mõlemad põlisremmelgad istutatud kohe pärast Raasiku raudteejaama rajamist 1870. aastal [4] ning oma ligi 130 aastaga jõudmas remmelgate ea ülempiirile.

Jämeduselt teine paju sellest rühmast on Tallinnas Kase tn. 3 aias kasvav remmelgas. Tema tüve ümbermõõt oli tänavu oktoobris 693 cm. Huvitaval kombel on 1986. aastal saadud ümbermõõduks kõigest 587 cm [6]. Kas oli tookord tegemist mõõtmisveaga või on remmelgas 20 aastaga jämenenud tõesti üle meetri? Puu on veidi pehkinud ja tema latv on umbes kümne meetri kõrguselt maha saetud.

Vana remmelgas kasvab vaid mõne sammu kaugusel elumajast. Majarahvas on mures, et puu võib tugeva tuulega murduda ja hoonet vigastada. Sellepärast olidki nad ladva maha nudinud. Muidugi on inimeste mure õigustatud, puu seisundil tuleb silma peal hoida. Teisalt võivad maja asukad uhkust tunda, et elavad Tallinna kõige jämedama puu naabruses. Selline au langes Kase tänava remmelgale pärast Kaasani kiriku musta papli (ü ligi 7 m) hävimist 2004. aastal.

Jämeduselt kolmas on Mäesoome remmelgas Võrumaal Antsla vallas Soome külas Mäesoome talu maal (ü = 683 cm, 1998) [3]. Puu seisund on hea ning Metsaordu tegi ettepaneku võtta ta kaitse alla. Loodetavasti ta lähiaastatel vastavasse nimistusse ka jõuab.

Järgmiste esimese rühma remmelgate tüve ümbermõõt jääb juba alla kuue meetri:

4. Raasiku rekordkõrgusega remmelgas (ü = 597, 2006)

5. Jõgeva linna serval Pedja jõe ääres, endises Ellakvere külas (ü = 593 cm, 1999) [3]. Vello Kepparti andmetel murdus puul 2001. aastal üks haru.

6. Tallinnas Kadriorus Russalka kuju lähedal kasvav remmelgas (ü = 580 cm, 2006) Küllap leidub ligi kuuemeetrise tüve ümbermõõduga remmelgaid Eestis veel mujalgi.

Eesti jämedaim madalalt harunev remmelgas on ühtlasi Eesti kõige jämedam madalalt harunev puu üldse. See on Rasina remmelgas, kellest on juba kirjutatud Eesti Looduse tänavuses juuninumbris [1]. Peale seal öeldu on huvitav teada, et puu haruneb tegelikult veidi kõrgemalt kui 1,3 meetrit ja rinnakõrguselt küünib kokkukasvanud tüvede ümbermõõt koguni 11,3 meetrini. Et maapinna lähedal on ümbermõõt palju väiksem, läheb säärasel juhul arvesse tüve mõõt kõige peenemast kohast allpool rinnakõrgust: seal, 30 sentimeetri kõrgusel maapinnast, oli tüve ümbermõõt 2003. aastal 10 meetrit ja 92 sentimeetrit. Kokkukasvanud tüvede vahel on maani ulatuv lõhe, mistõttu puu harud on toestatud postidega.

2001. aastal käisime seda puud mõõtmas koos Euroopa ühe tunnustatuma põlispuude uurijaga: hollandlane Jeroen Pater on ise üle mõõtnud enam-vähem kõik Euroopa jämedamad puud. Tänavu oktoobris ilmus temalt sel teemal ka esinduslik raamat. Jeroen Pateri andmetel kasvavad Euroopa võimsaimad remmelgad just Läänemere maades. Jämeduselt teisel kohal Euroopas on tema andmetel üks Lätis kasvav remmelgas. Kuid Euroopa jämedaimaks peab see mees Rasina remmelgat! Poole meetri kõrguselt mõõdetuna ületab Rasina remmelga tüve ümbermõõt Läti remmelga oma rohkem kui meetri võrra.

Teisel kohal on meil madalalt harunevatest Vana-Kariste remmelgas (ümbermõõt 70 cm kõrguselt 740 cm, 1998) [3]. Puu kasvab Viljandimaal Abja–Vana-Kariste maantee ääres, kilomeetri kaugusel Vana-Karistest. Puu seisund on praegu rahuldav.

Kolmandal kohal on remmelgas Koeru hooldekodu juures, vana mõisatiigi juures. Kokkukasvanud tüved lahknevad 1,3 m kõrgusel (ümbermõõt maapinna ligidal 693 cm, 1998) [3]. Puu on õõnes ja rohkete kuivanud okstega, seisund siiski rahuldav.

Ülejäänud teise rühma remmelgate mõõtmed jäävad juba märgatavalt alla seitsme meetri.

Ootame teateid! Siinse ülevaate koostamisel olen võtnud aluseks Metsaordu ning Eesti tuntud põlispuude uurijate Heldur Sanderi ja Urmas Rohti andmebaasid. Kui mõni lugejatest teab kusagil kasvamas mõnda remmelgat, kelle mõõtmed siin tutvustatute omi ületavad, palume neist märku anda: pange kirja puu täpne asukoht ja lisage ka oma kontaktandmed.

1.

Neemre, Aita 2006. Rasina remmelgas. – Eesti Loodus 57 (6): 47.
2.

Puss, Fred 1991. Uusi andmeid Eesti suurimate puude edetabelisse. – Eesti Loodus 42 (4): 244–247.
3.

Relve, Hendrik 2000. Eesti põlispuud. Projekti “Põlispuu” andmed Eesti looduskaitsealustest üksikpuudest ja põlispuudest. Tallinn.
4.

Relve, Hendrik 2003. Põlispuud. Koolibri. Tallinn
5.

Sander, Heldur 1987. Tallinna jämedad puud. Käsikiri Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus.
6.

Sander, Heldur 1998. Tallinna silmapaistvad puud ja nende kaitse. – Eesti dendrofloora uuringud III. Tallinn.