2006/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2006/12
Metsarada Voorepalu mhnastikus: mhnad, raba ja karjr

Kiidjrve-Taevaskoja piirkond on ks Luna-Eesti tuntumaid metsaelamusi pakkuvaid puhkepiirkondi. Ilusad mnnimetsad, orud, med, seened, marjad. Mnikord viks aga sinna kanti sita mda vana TartuVru postiteed ja teha peatuse Voorepalu mhnastikus, kuhu RMK on rajanud teretulnud virgestuskompleksi, ksiti veidi le 5 km pikkuse Penijrve raba matkaraja.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) suhtes on Eesti loodusesbrad erinevalt meelestatud. Olgu muude asjadega, kuidas on, ent keskmise, linnastunud eestlase metsa matkama meelitamisel on RMK kll suure t ra teinud. RMK-l on le Eesti 12 puhkeala, mida defineeritakse kui puhkamiseks ja looduses liikumiseks sobiv mratletud riigimetsa-ala, mis on otstarbe jrgi tsoneeritud ja kasutuseks kohandatud sihtotstarbeliste rajatistega [2]. Inimkeeli viks see thendada riigimetsas paiknevat ala, kus leidub puhkamiseks, matkamiseks jm. aktiivseks tegevuseks sobivaid vimalusi.

RMK Kiidjrve-Kooraste puhkeala Luna-Eestis on mitmekesise maastiku, metsade, reljeefi ja kaitsealadega (nt. Ahja je rgoru MKA, Valgesoo MKA, Akste LKA, Ihamaru MKA, Tilleorg jpt.) eriti rikkalikult nnistatud. Valdav osa RMK rajatistest (infopunkt, lkkeplatsid, piknikukohad, matkarajad jms.) Kiidjrve-Kooraste puhkealal paikneb Kiidjrve-Taevaskoja-Valgesoo mbruses, teine rajatiste tuumik koondub Kooraste kanti, kolmas Voorepalu mhnastikule, mida RMK knepruugis nimetatakse Voorepalu virgestusmetsaks.


Voorepalu mhnastikul. Liiva ja Karilatsi vahel, kahel pool vana Vru maanteed ehk TartuVru postiteed asuv Voorepalu mhnastik paikneb Otep krgustiku kirdeosas. Kogu Otep krgustikule iseloomulik paks settelasund on tekkinud mitme mandrijtumise jooksul, mida tendavad viis erisugust moreenikihti, neist kige hilisem on devoni punakaspruun moreen. Mhnad koosnevad peamiselt paeveeriselisest kruusast [1]. Kui algusaegadel rajas RMK matkaradasid ja puhkerajatisi eelkige kaitsereiimiga metsadesse (kaitsealadele), siis nd on laienetud ka majandusmetsadesse, kuna nudlus puhkemaastiku jrele on suur. Ka Voorepalu mitmekesise reljeefiga metsad on majandusmetsad. Muu hulgas on Voorepalu piirkond kavandatava leriigilise rohevrgustiku ks tuumala.

Meie matkaseltskond valmistus seekord paari- kuni mnetunniseks matkaks. Hoolikalt otsitud eelinfo phjal nis Voorepalu kant seda vimalust pakkuvat. Tuleb kll kohe elda, et ammu saabunud Interneti-ajastust hoolimata ei maksa veebist matkaradade kohta teavet otsida. Jrele proovitud. Seeprast seame esiti sammud Kiidjrvele, puhkeala teabepunkti. Paberitevirnas tuulamise jrel leitakse meile soovitud Penijrve matkaraja kohta mningast teavet.

Alustuseks kaart, mis on hbivrselt viletsa kvaliteediga hallikatooniline koopia Kka orienteerumiskaardist (2005), millele on hgusa kontuurina kantud matkaraja marsruut ning mrgitud heksa punkti. Neist mne juures on ka nimi, ent osa on (ja etteruttavalt tuleb mainida, et jbki selleks) lihtsalt mingid numbrid. Kaardi andmetel on raja pikkus 5 km.

Teiseks saame pisut eelajaloolise kujunduse ja sisuga A4-formaadis paberi, mis kannab nimetust Penijrve raba matkarada. Selle kohaselt on raja tispikkus 5,5 km, lhem rada 5,0 km. Peale selle sisaldab teabeleht ldjoontes seda, mis kohti rada lbib, ning hulga hoiatusi, soovitusi jms. Loeme, et rada on raske, kohati keskmine. Vaadeldavate objektidena on loetletud: Palumelt vaade phja suunas, pruuni veega rabajrv, rabamaastik, knkad, orud, ajalooline TartuVru postitee, rgne kaitsemets, taasmetsastatud suur kruusakarjr (end. Kruusamgi), Rvlimgi, vanad mnnid rabaservas, kaitsekraavide jljed 1941. a. sjapevadest. Kolmanda trkise [2] andmetel on Penijrve matkaraja pikkus 8 km. Selle teadmistepagasiga asumegi teele.


Palumelt Penijrveni. Penijrve raba matkarada saab alguse Voorepalu piknikukohast, kus asub ka infotahvel virgestusmetsa skemaatilise kaardiga. Paar sammu le postitee ja meid ootab uus teabetahvel, kus ripuvad needsamad meile jagatud teabelehed. Ja juba juamegi metsarajale, kus esmalt hakkab otse raja krval silma klaaspudelite ladestuskoht, mis ilmselt pole kll le tekkinud. Rada kulgeb tusujoones Palumele. See on matkaraja ja kogu Voorepalu virgestusmetsa krgeim punkt (132 m .m.p.). Ehkki vaade pole rabav muudkui mets ja mets, horisondil mni pld ja otse all vsastuv raielank , on torni ikka tore ronida ja sealt kena metsarikast Eestimaad kaeda.

Tornist laskudes ei leia me enam raja otsa kuhu edasi minna? Rada on ldiselt mrgistatud oranide vrvilaikude ja nooltega puutvedel, ent tornialusele lagendikule pole mitte htki puutve kasvama jetud. Prast segadushetke, mil uurime kaarti- ja maastikku, mrkab keegi meist pdrakanepite ja vaarikate vahele peitunud tokki. Lhemalt vaadates on selle lemine ots ehk tepoolest orani karva ... Mis teha, pleegitav pike ja lokkav loodus on teinud oma t. nneks leidsime meie puhmastikku kadunud teeotsa siiski les ning matk Penijrve raba poole vis jtkuda. Raja res on hulk mrke metsaraiest, aga eks riigimetsa majandamine, sh. raie, ole ju RMK phitegevus. ige pea muutub maastik jrsult rabametsaks. Rabalhnad panevad pea pritama, rohked mustikad annavad matkajaile vampiiri-ilme. Raja krval neme ka lubatud sjaaegseid kaitsekraave ja kaevikuid.

Penijrveni on raja algusest 2 km. Jrve mbritseb tsik, kaldad on pehmed ja pris vee rde ei pse. ksik veesilm metsa- ja rabamaastikus rmustab meelt ja hinge, samas aitab jrv kaardil ja rajal orienteeruda: ahhaa, nd oleme siin (kaardil punktis 3) ja peame tegema jrsu prde otse itta. Rada teeb prde suure mitmeharulise mnni juures ning teekond jtkub mda pulksirget rabateed, mida ristavad sookailud, hanevitsad, mustikapuhmad ja veel toorevitu jhvikad; puistus valdab mnd. Kaardi jrgi on keset sirget vaatamisvrsus nr. 4. Kuna aga kaardilt ei nnestu objekti nimetust vlja lugeda, rajal mingit mrget pole ega hakka ka midagi erilist silma, siis jbki see punkt meil thele panemata. Ligi kilomeetrise sirge lpuosas peaks olema punkt nr. 5: seasgala. Rajal taas mrget selle kohta ei ole, ent tagantjrele oma pildikogu le vaadates kujuneb meil versioon, et ilmselt on sellise vahva nime saanud ks teele langenud, rabapraselt keerdus okstega mnnipuu. Kinnitage vi lkake mber!


Rebastemelt Kelgumele. Taas jrsk parempre ning rada suundub tagasi lunasse. Kerge mkketus toob meid Rebastemele, kus on RMK puhkekoht, just parajasti umbes poolel rajal. Teekonda jtkates kulgeb rada mnda aega mda maalilist metsateed, mida palistavad nooremapoolsed kuusepuud. Mets on tihe, loodus pole oma lplikku valikut teinud, veel on kasvamas ka nrgemad isendid. Enne jrjekordset parempret otsustame teha vikese haagi ja vaadata le ka eemalt paistva Voorepalu suusaraja lkkekoha. 2,5 km pikkuse suusaraja rde on rajatud lkkekoht, kus on piknikulaud ja varjualuses puuriit. Mtlen, et huvitav, mismoodi siin peaks toimima. Teed he ringi, stad lkke; teed teise ringi, siis kohendad puid, kolmandaks ringiks saad ehk juba vorstid tulele, neljandal keerad vorstil klge ja lpuks, higisena, topid kurgu vorsti tis ja suusatad tagasi oma auto juurde? Vi saab sinna ka talvel autoga ligi? Tuleb tulla ja ise jrele proovida.

Aga ige pea, le mne knka ja lbi mne lohu juame punkti nr 7: Voorepalu Kelgumgi. Mda sihti laskuvalt kelgurajalt saab talvel ilmselt pris hea hoo sisse. Samas stendil on ka suusaringi pikiprofiil, ehkki rada ise kulgeb mda kelguraja alumisest otsast ega lbi antud punkti.

Peatselt letame TartuVru postitee (punkt nr 8: Rvlimgi). Miks Rebastemgi ja miks Rvlimgi? Kahjuks on kogu see pnev ja mttelendu lubav toponmika, nagu ka vaatamisvrsuste kirjeldus vi mitmel juhul isegi nende asukoht, jnud rajameistritel selgitamata. he jrjekordse sgava oru phjas kasvab krvuti, suisa varbaid pidi koos kaks krget mndi. Kusagil siin peaks olema ka punkt nr. 9 vriselupaik, mida pole selle matkaraja eriprana taas maastikul mrgitud. Kuna meie matkaseltskond on oma tde-tegemiste kaudu vriselupaiga miste ja olemusega kursis, on see meie jaoks siiski teatud vrtusega informatsioon. Kuid tavamatkaja kehitab siin ilmselt lgu, kui ta ldse suudab selle miste hallikirjult kaardipildilt les leida. Aga kus tpselt see vriselupaik asub ja mistttu on see vriselupaigaks hinnatud, ei osanud meiegi aimata.


Lpp-punkt: kruusakarjr. Matkaraja lunapoolne tipp kulgeb piki mgedevahelist improviseeritud metsaveoteed, kuni teeb jrsu prde les mkke. See on raja kige raskem koht. Kui muidu on kll kummaline, et matkarada nimetatakse raskeks, siis selle tusu peal on see igustatud. Nii et mina oma ilmselt harju keskmise matkavormiga tleksin, et rada on pigem kerge, kohati keskmine ja hel tusul raske. Selle koha peal on tunda, et aju on kehale saatnud signaali: rada hakkab lppema, nd vid vsida.

Matkaraja viimane ots kulgebki pigem lpu ootuses, sest midagi vga paeluvat enam silma ei hakka. Omaette vaatamisvrsus on endine Voorepalu kruusakarjr, vrdlemisi suur auk keset rahulikku metsamaastikku. Osa karjrist on siiski veel kohalikuks kasutuseks avatud. Valdav osa karjrinost on metsastatud, seal sirutavad oma noori ninasid taeva poole sajad, kui mitte tuhanded mnnilapsed, sekka ka mned kased. Mned aastad tagasi oli karjrinlv hea kelgumgi, ndseks on taimestik juba kasvuhoo sisse saanud ja kelgurmud jvad ra. Karjri res ongi raja lpppunkt, mis on htlasi matkaraja algus: toosama postitee-rne Voorepalu piknikukoht.

Ehkki eespool toodud kriitika vis tunduda karm, olen ma tegelikult siiralt rmus ja tnulik, et RMK on matka- ja pperadasid ning muid rajatisi ehitanud. Kuigi metsas on niisama ka tore kia, on pisiperega matkates siiski thusam millelegi tugineda. Usun, et RMK oma pakutavate vimalustega on tepoolest eestlasi rohkem metsa virgestuma meelitanud. Ent hinge jb nrima kahtlus, et RMK jagab puhkealadele raha kvantiteedi, mitte kvaliteedi phjal. Sest Kiidjrve-Kooraste puhkealal on kll aukartust ratav hulk puhkerajatisi (40, nende teabepunktis oleva seinakaardi phjal veelgi rohkem), ent nii mnigi asi on kuidagi poolikult vlja kukkunud. Potentsiaali on, arenemis- ja truumi samuti kllaga. Seniks peab eesti matkaja usaldama oma iidsetest aegadest prit metsameelt, saamaks puhkealalt oodatud elamusi. Kigest hoolimata, vi igemini pigemini, soovitan: minge ikka metsa, niteks Penijrve matkarajale!


1.

Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu likooli kirjastus.
2.

RMK 2006. Kiidjrve-Kooraste puhkeala teabeleht.



Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet