|
 |
Eesti Loodus 2006/12 | SISUKORD
| Matkarada EL 2006/12 |
|
Metsarada Voorepalu mõhnastikus: mõhnad, raba ja karjäär |
| Kiidjärve-Taevaskoja piirkond on üks Lõuna-Eesti tuntumaid metsaelamusi pakkuvaid puhkepiirkondi. Ilusad männimetsad, orud, mäed, seened, marjad. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2006/12 |
|
Nõmme-tähniksinitiib |
| Väga omapärase eluviisiga liblikas – nõmme-tähniksinitiib – on kadumas meil ja mujalgi, kus ta varem on elanud. Miks, pole päris selge. |
|
| Kaitsealad EL 2006/12 |
|
Manija maastikukaitseala |
| Manija on sedalaadi kaitseala, kus ei tule inimtegevust mitte piirata, vaid vastupidi: et taastuksid ja püsiksid sealsed pärandkultuurmaastikud, on vaja taastada saarel karjakasvatus. |
|
| EL küsib EL 2006/12 |
|
Milline on Eesti loodusteaduslike kogude hetkeolukord? |
| Teadusele olulisi objekte on muuseumides, paljudes erakollektsioonides ning teadus- ja arendusasutustel. Just viimasena mainitud kogusid käsitleb teaduskogudena 2004. |
Kuidas võib rahule jääda tänavuse “Vereta jahi” saagiga? |
| >“Vereta jahis” ei kärgata paugud, vahest ehk mõned oksaraod võivad prõksuda talla all. Siin on jahiloomad nii pisikesed putukad kui ka suured imetajad. |
|
| Toimetaja veerg EL 2006/12 |
|
Kelle hoolde usaldada Eestimaa puude kuningas? |
| Pajuaasta lõpetuseks teeme siin ajakirjanumbris tutvust Eesti vägevaimate remmelgatega. Selgub, et jämedaim neist, kes kasvab Raasiku raudteejaama juures, ei jää tüve ümbermõõdult eriti maha Eestimaa puude kuningale – Tamme-Lauri tammele. |
|
| summary EL 2006/12 |
|
|
Tree of the Year: Willow Tree, a versatile and useful species
Katrin Jürgens, Katrin Heinsoo and Andres Koppel introduce the possibilities to utilize willows as sources of energy and cleaners of the environment. In Estonian climate, willows are the best along with alder trees to be used in energy brush plantations. |
|
| Poster EL 2006/12 |
|
Meduusisupp |
| Looduse vastu on mul huvi olnud nii kaua, kui ennast mäletan. Fotoaparaadiga tegin samuti tutvust päris noorelt. |
|
| Artikkel EL 2006/12 |
|
Kiirlaevalained räsivad rannanõlva |
| Tormilainete omadusi mõõdetakse, analüüsitakse ja arvutatakse ikka selleks, et osata kaitsta rannarajatisi ja inimesele väärtuslikku vara. Eesti Looduse juuni- ja juulinumbrist võisime lugeda, et Tallinna lahel on kujunenud ainulaadne olukord: märkimisväärne osa siinsetest lainetest on inimtekkelised. |
Rooibosi tee kustutab janu ja turgutab tervist |
| Teesõpradel pole põhjust kurta valiku vähesuse üle. Kõikvõimalikud rohkem ja vähem haruldased teed maailma eri nurkadest on meilgi kättesaadavad. |
Kakssada aastat samas kohas (kõne Tartu ülikooli botaanikaaias 30. juunil 2006) |
| Kui president Lennart Meri Tartusse juhtus, tuli ta vähemalt hetkeks ka ülikooli botaanikaaeda. Seda juhtus tema presidentuuri ajal mitu korda. |
Metssiga ehk kutu |
| Et metssigu jälgida, tuleb end mõnel ilusal ja kargel talveõhtul soojalt riidesse panna ja enne päikeseloojangut sissesöödetud kohas positsioon sisse võtta. |
|
| Aasta puu EL 2006/12 |
|
Paju, mitmekülgne ja kasulik puu |
| Pajud on tähelepanu keskmesse tõusmas uute tänapäevaste kasutusvõimaluste tõttu: kiirekasvulised pajuliigid leiavad rakendust energiavõsana ning keskkonna puhastajaina. Sageli saab neid kasutusvõimalusi ka ühitada. |
Kus kasvavad Eesti suurimad remmelgad? |
| Pajud kasvavad kiiresti. Seetõttu võivad saja-aastased remmelgad tüve jämeduselt võistelda mitmesaja-aastaste tammedega. |
Paju on noor puu |
| Vanu remmelgaid vaadates võib pähe tükkida mõte, kui vanad nad on. Kui kaugele tuleks aga ajas tagasi minna, et näha maailma varaseimaid pajusid? |
|
| Intervjuu EL 2006/12 |
|
Botaanika on huvitav teadus igal ajastul |
| Aino Kalda on sündinud 19. augustil 1929 Tallinnas. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
