2006/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/12
Metssiga ehk kutu

Et metssigu jlgida, tuleb end mnel ilusal ja kargel talvehtul soojalt riidesse panna ja enne pikeseloojangut sissesdetud kohas positsioon sisse vtta.

Metsloomadega kokkupuude on alati meelilendav: inimene on llatunud, ja tavaliselt ka loom, sest kumbki polnud seda kohtumist planeerinud. Jrgneb hetk, mil teineteist tardunult jllitatakse. Tavaliselt saabub loomale peagi impulss, et tegemist on ohtliku olendiga, kelle eest tuleb oma nahk varjule viia. Olenevalt teisest poolest vib naha peitjaks osutuda aga hoopis looduse kroon ise. Kokkusaamised karu, hundi ja ilvesega lpevad enamasti nii, et kumbki osaline taandub eri suunas. Metssead selliseid jllitamishetki ei paku, nemad kaovad padrikusse enne, kui oled arugi saanud, kellega oli tegu.

Metssiga asustab tervet Eestimaad, eriti mugavalt tunnevad nad ennast mahedama kliimaga saartel, sest nende toitumisviisi puhul on vga oluline talve pehmus. Kutusid ongi kige rohkem just saartel, kus emised soodsa kliima ja looduslike vaenlaste vhesuse tttu ka rohkem poegivad.


Metssead on kigesjad, kes leiavad suupoolist nii taime- kui ka loomariigist. Suurem osa nende igapevasest toidust on taimne: kevadel ja suvel taimede maapealsed osad ning sgisel ja talvel maa-alused. Ent ei plata ka usse, limuseid, putukaid, kahepaikseid, madusid, linnumune, pisiimetajaid jne.

Et talvelgi maa-alusele toidule ligi pseda, on vaja tugevalt klmumata maapinda ja parajat relva pooleldi klmunud maa uuristamiseks. Selleks otstarbeks on kutud evolutsiooni vltel saanud endale sobiva triista: metssea triistakastis on peale rmiselt hea haistmis- ja kuulmismeele ka ks vga thus vahend kaevetdeks krss. Tugev krss aitab tungida lbi pooleldi klmunud maapinna energiarohkete taimejuurteni. Enne maa klmumist kiakse lbi kik kergema saagiga kohad, et paksendada rasvakihti. Siis on tavalised juhud, mil mne talupidamise kartulimaa he ga pahupidi pratakse vi mni pinnasetee metsas lbimatuks muudetakse.


Karjalise eluviisiga metssead liiguvad tavaliselt kuni kmnepealiste seltsingutena, koondudes harvematel juhtudel ka kuni kuuekmnepealistesse hiigelkarjadesse. Karja kuuluvad juhtemis koos prsastega, kesikud (heaastased loomad) ja teised emised koos oma jreltulijatega. Sugukpsed kuldid hoiavad omaette ja liiguvad ksi ringi, liitudes karjaga ainult jooksuajaks.

Uute karjaliikmete hankimist alustataksegi sgisesel jooksuajal novembris ja detsembris. Jreltulijate arv selgub aga mrtsi lpul vi aprilli alguses, mil tiined emised karjast eemalduvad ja endale poegimiseks uhke pesa valmistavad: lohuke varjulise kuuse all vooderdatakse tavaliselt kuuseokste ja vahel ka pillirooga. Umbes ndal prast poegimist liitub emis koos prsastega uuesti karjaga ning toiduotsingud vivad jtkuda.

Poegimiseks valmistatud pesa sarnaneb talvise peatuspaigaga. Erinevus on ehk varjulisuses: kui talvine pelgupaik valitakse parima toitumispaiga lhedusse, siis poegimispesa puhul on kige olulisem ohutus. Talvel vib hoolikalt meisterdatud ja lumest paljaks magatud ulualune, olenevalt ilmast ja toidust, jda kasutusse pikemaks ajaks. Suvel, kevadel ja sgisel kindlale peatuspaigale ei keskenduta, sest maapind pakub piisavalt hid lahendusi ja kiiresti korraldatavat kljealust.


Parim paik metssigu jlgida on mni jahimeeste seatud talvine lisasdakoht. Et metssiga on vrt jahiuluk, siis on jahimehed huvitatud asurkonna psimisest ja rohkest jrelkasvust. Seetttu rajatakse metsa sdaplatse, et rasketel aegadel kutude elu kergendada. Lbi paksu lume ja klmunud maa toitu hankides kulutavad loomad kogu sgist saadava energia, mistttu magada ja puhata tuleb varude arvelt. Pikemate klmade aegu vib krssnina niimoodi organismile vlgu jda ja siis on haigused kerged tulema. Sdakohtadele viidud mais, vili, kartulid ja muu toit on loomadele kui kingitus.

Et loomi sissesdetud kohas jlgida, tuleb end mnel ilusal ja kargel talvehtul soojalt riidesse panna ja enne pikeseloojangut positsioon sisse vtta. Enne tuleks uurida jlgi: nii selguvad loomade peamised liikumisrajad. Juba kohale judes on otstarbekas arvesse vtta ka tuule suunda. Tegutseda tuleb helitult, sest suurte klmade aegu ei lhe loomad pevaseks puhkuseks toiduplatsist vga kaugele: vahel asub pesa kigest mnesaja meetri kaugusel krguva suurema kuuse vi tuulemurru all. Kui koht on hsti sisse sdetud ja loomad harjunud seal kima, siis usun, et enne esimese the taevasse ilmumist kuulevad vaatleja krvad juba matsutamist, nohisemist ja rhitsemist.

Kui endal peaks mingit toidupoolist le jma, niteks pooleldi mdanema linud unad, leliigsed kartulid vi kott vilja, siis vib sellegi metsa viia. Kindlasti tuleks aga varem kohalikelt jahimeestelt nu ksida, sest nemad oskavad soovitada iget kohta. Muidu ei pruugi loomad toitu les leida ja neile meldu hoopis reostaks metsa. Head seakommete uurimist!



SVEN ZAEK
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012