2006/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/12
Rooibosi tee kustutab janu ja turgutab tervist

Teespradel pole phjust kurta valiku vhesuse le. Kikvimalikud rohkem ja vhem haruldased teed maailma eri nurkadest on meilgi kttesaadavad. Eksootiliste teede edetabelite tippu rhib judsalt ka kauge klaline Luna-Aafrikast rooibos!

Tavalise teepsaga pole rooibosi teel mingit botaanilist sugulust. See taim, ladinakeelse nimetusega Aspalathus linearis, kuulub hoopis liblikieliste sugukonda ja kasvab looduslikult sna piiratud alal Kapimaal (Luna-Aafrika Vabariik). Perekonnast Aspalathus tuntakse ndisajal ligi 200 liiki, kuid kige kuulsam on neist loomulikult rooibos.

Taime teadusliku botaanilise esmakirjelduse koostas rootsi botaanik Carl Peter Thunberg 1772. aastal. Bioloogiliselt vastupidava taimena eelistab rooibos liivaseid ja kuivi menlvasid. Vett suudab edukalt hankida sgavale tungiv juurestik, mis, nagu kigil liblikielistel, on kaetud juuremgaratega. Viimastel elavad taimega vastastikku kasulikus kooselus mgarbakterid, kes aitavad siduda gaasilist lmmastikku. Siit ka selgitus, miks rooibos suudab edukalt kasvada ka vrdlemisi toitainevaesel pinnasel.

Kasvuvormilt on tegu psaga, kes looduses vib sirguda kuni kahe meetri krguseks. Seejuures oksad harunevad sna maapinna lhedal. Pikad ja peenikesed oksad kasvavad veidi lespoole ja kaarduvad siis taas peaaegu maapinnani: nii paistavad rooibosi psad eemalt vaadates kerajatena. Ererohelised lehed meenutavad pigem okkaid: pikkus keskmiselt 45 cm, harva kuni 10 cm, laius vaid paar millimeetrit. Kuivas kliimas ja veenappuses on selline lehtede vorm pris ootusprane.

Kord aastas ilmuvad taimedele sna viksed kollased ied. Vili on nagu kikidel liblikielistel kaun, kuid selles valmib vaid ks pisike seeme. Seemned varisevad kohe prast viljade kpsemist ja neid levitavad looduses sipelgad. Seemnete eripra on vga tugev kest, mistttu idanevus jb loodusoludes sna kehvaks. Et seemnete idanevust suurendada, vigastakse enne klvi tahtlikult seemnekesti.


Mitmenimeline keelekaste. Teematerjaliks kogutakse taime lehti koos okstega.

Peale rooibosi nime teatakse-tuntakse seda teed ka lihtsalt punase teena. Phjus on selles, et teematerjali kritamisel kaob taimelehtede algne roheline vrvus: tassis valmib kaunilt punase tooniga jook.

Ka nimetus rooibos tuleneb tlkes snapaarist punane psas (rot bush). See aga ei anna alust pidada kiki Aafrikast prit punase vrvusega teejooke rooibosiks. Sajandeid tagasi nimetasid hollandi kolonisaatorid selle joogi hoopiski bumani teeks lhtuvalt kohalikest vsainimestest, kes seda ohtralt pruukisid. Muide, kohalike himude jrgi tuntakse knealust jooki ka hotentoti ja khoi teena. Seevastu Jaapanis, kus rooibosi austajaid on eriti palju, teatakse seda jooki hoopiski pikaealisuse teena. Viimane nimetus tuleneb tee rohkest antioksdantide sisaldusest, mis aitab pidurdada vananemist. Mnes riigis kaubastatakse aga knealust toodet hoopiski massai teena. Rooibosi tee turuletoojaks peetakse vene pritolu teekaupmeest Benjamin Ginsbergi, kes 1904. aastal hakkas seda laiemalt kaubastama esmalt Luna-Aafrika Vabariigis, hiljem ka teistes riikides. Tee algne kaubanimetus oli poeetiliselt klav mgede tee. Paarkmmend aastat prast rooibosi tee ekspordi algust taasavastati ka selle joogi raviomadused, mida Kapimaa pliselanikud on tundnud juba sajandeid.


Teematerjali valmistamine muiste ja nd. Aastasadu tagasi korjasid prismaalased loodusest psaste lehti ja oksi, purustasid need puust nuiadega ning jtsid lehe- ja oksapudi hunnikud mneks ajaks varjulisse kohta krima. Hiljem kuivatati teematerjal ergava pikese kes. Kohalikud pruukisid seda teed janukustutina ja mitmeklgse loodusliku ravivahendina nii sees- kui ka vlispidi.

Sajanditega on teematerjali kogumine ja ttlemine jnud ldjoontes samaks. Muutunud on vaid mahud ja lisandunud masinad. Tsi, vikestes hulkades kogutakse ka tnapeval ksitsi, kusjuures oksi ligatakse riistaga, mis meenutab meie sirpi. Phiosa teematerjalist kogutakse ndisajal siiski mehhaniseeritult istandustes kasvavatelt psastelt.

Rooibosi hakati ulatuslikumalt kasvatama 1930. aastatel, sest taime looduslikud leiukohad ei suutnud ha suurenevat nudlust enam rahuldada. Sealsel suveperioodil ligatakse masinate abil psastelt maad ligi rippuvad oksad koos lehtedega ja tdeldakse. Tehnoloogiliselt saab valmistada kahte tpi rooibosi teed kritamata ja kritatud. Esimesel juhul tdeldakse koristatud saak kohe ja kiiresti mduka kuumusega, mis peatab lehtedes ensmide tegevuse: lehtede algne roheline vrvus silib. Nii saadakse roheline rooibositee, mis pole aga maailmaturul eriti nutav. Samas on just selles tees eriti rohkesti antioksdante.

Valdav osa saagist kritatakse: lehed ja peened oksad hekseldatakse masinate abil lhikesteks juppideks ja jetakse siis madalates kuhjatistes kuni pevaks seisma. Biokeemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside koosmjul omandab teematerjal lpuks punakasorani vrvuse ning erilise maitse ja aroomi. Just sellise kritusastmega tee on tarbijatele kige meeleprasem ning rohkem hinnatud. Kui kritamine kestab mitu peva, siis muutub rooibosi vrvus mustaks. Seegi teevorm pole tarbijate seas eriti menukas ning seda toodetakse kige vhem.

Prast krimist teematerjal kuivatatakse, steriliseeritakse kuuma auruga, millele jrgneb veel lppkuivatus. Siis tee selutakse, sorditakse ja pakendatakse.


Milles peitub rooibosi saladus? Vastus on tee biokeemilises koostises. Esiteks on rooibos tiesti kofeiinivaba. Ergutavat toimet tal seetttu pole, kuid sobib hsti just rahustava joogina. Menukas on see jook nendegi inimeste hulgas, kes mitmesugustel phjustel kofeiini tarbida ei saa. Rooibosi soovitataksegi niteks unehirete, stressi ja nrvissteemi lierutuvuse korral. Teiseks, rooibosis leidub kmneid antioksdante, kusjuures ka nende koguhulk on suur.

Antioksdandid on hendid, mis muudavad kahjutuks organismis leiduvaid liigseid vabu radikaale. Vabade radikaalide kontrollimatu rohkus organismis vib olla paljude tsiste haiguste kujunemise eeldus. Seeprast vajavad antioksdantide lisa paljud inimesed, miks mitte saada neid meeldivast joogist. Kolmandaks, selles tees on sna vhe parkaineid eesktt tanniine. Parkainete vhesus vimaldab teemaitsel paremini mjule pseda ning ei takista tee jrjepideval nautimisel paljude mikromineraalide imendumist seedekulglast. Et parkaineid on vhe, siis ei muutu see jook mrkjaks ka juhul, kui teelehed jvad pikaks ajaks vette hauduma. Neljandaks, tasub teada, et rooibosi teest saab inimene arvestatavas koguses rauda, vaske, tsinki, mangaani, fluori. Peale mikroelementide leidub selles joogis veel rohkesti kaaliumi- ja magneesiumihendeid.

Mis veel oluline: rooibosi teel on maitsmismeelele kergelt magus maitsevarjund, nii et seda on vimalik juua ka ilma suhkruta, mis omakorda vhendab suunes suhkrust moodustuvate orgaaniliste hapete (happernnaku) mju hammastele. Oluline on seegi, et rooibosi teed vib juua nii kuumalt kui ka klmalt vi isegi jteena. See tee sobib ka mitmesuguste segujookide koostisesse ning ekstrakti kasutatakse karastusjookides. Soovi korral vib punast teed maitsestada kas sidruni, teiste tsitrusviljadega, vrtsitaimede, kuivatatud puuviljadega, piima, suhkru vi meega. Rooibosi kuivatatud lehti kasutatakse isegi toidu maitsestamiseks.


Mitte ainult joogiks! Kapimaa pliselanikud on aastasadu kasutanud rooibosi ravimtaimena nii sees- kui ka vlispidi. Seespidi aitab rooibos niteks seedekulgla spastiliste valude vastu, mis on sageli tingitud seedekulgla gaasidest. Vlispidi kasutatakse rooibosi ekstrakti allergiast tingitud nahaekseemide, bakteritest phjustatud mdaste pletikukollete ning naha pikesepletuste korral. Et rooibosis on rikkalikult antioksdante, siis valmistatakse taimest erilist ekstrakti, mida lisatakse paljudele kosmeetikatoodetele, niteks kreemidele, nahaniisutajatele, ampoonidele, juustepalsamitele, seepidele, vannivahtudele jne. Rooibosi ekstrakt aitab thustada naha ja naha tekiste antioksdantset kaitsessteemi, sest vlise kattena allub just nahk kige kergemini kikvimalikele kahjulikele mjutustele.

Taime teadusliku botaanilise esmakirjelduse koostas rootsi botaanik Carl Peter Thunberg 1772. aastal. Bioloogiliselt vastupidava taimena eelistab rooibos liivaseid ja kuivi menlvasid. Vett suudab edukalt hankida sgavale tungiv juurestik, mis, nagu kigil liblikielistel, on kaetud juuremgaratega. Viimastel elavad taimega vastastikku kasulikus kooselus mgarbakterid, kes aitavad siduda gaasilist lmmastikku. Siit ka selgitus, miks rooibos suudab edukalt kasvada ka vrdlemisi toitainevaesel pinnasel.

Kasvuvormilt on tegu psaga, kes looduses vib sirguda kuni kahe meetri krguseks. Seejuures oksad harunevad sna maapinna lhedal. Pikad ja peenikesed oksad kasvavad veidi lespoole ja kaarduvad siis taas peaaegu maapinnani: nii paistavad rooibosi psad eemalt vaadates kerajatena. Ererohelised lehed meenutavad pigem okkaid: pikkus keskmiselt 45 cm, harva kuni 10 cm, laius vaid paar millimeetrit. Kuivas kliimas ja veenappuses on selline lehtede vorm pris ootusprane.

Kord aastas ilmuvad taimedele sna viksed kollased ied. Vili on nagu kikidel liblikielistel kaun, kuid selles valmib vaid ks pisike seeme. Seemned varisevad kohe prast viljade kpsemist ja neid levitavad looduses sipelgad. Seemnete eripra on vga tugev kest, mistttu idanevus jb loodusoludes sna kehvaks. Et seemnete idanevust suurendada, vigastakse enne klvi tahtlikult seemnekesti.


Mitmenimeline keelekaste. Teematerjaliks kogutakse taime lehti koos okstega.

Peale rooibosi nime teatakse-tuntakse seda teed ka lihtsalt punase teena. Phjus on selles, et teematerjali kritamisel kaob taimelehtede algne roheline vrvus: tassis valmib kaunilt punase tooniga jook.

Ka nimetus rooibos tuleneb tlkes snapaarist punane psas (rot bush). See aga ei anna alust pidada kiki Aafrikast prit punase vrvusega teejooke rooibosiks. Sajandeid tagasi nimetasid hollandi kolonisaatorid selle joogi hoopiski bumani teeks lhtuvalt kohalikest vsainimestest, kes seda ohtralt pruukisid. Muide, kohalike himude jrgi tuntakse knealust jooki ka hotentoti ja khoi teena. Seevastu Jaapanis, kus rooibosi austajaid on eriti palju, teatakse seda jooki hoopiski pikaealisuse teena. Viimane nimetus tuleneb tee rohkest antioksdantide sisaldusest, mis aitab pidurdada vananemist. Mnes riigis kaubastatakse aga knealust toodet hoopiski massai teena. Rooibosi tee turuletoojaks peetakse vene pritolu teekaupmeest Benjamin Ginsbergi, kes 1904. aastal hakkas seda laiemalt kaubastama esmalt Luna-Aafrika Vabariigis, hiljem ka teistes riikides. Tee algne kaubanimetus oli poeetiliselt klav mgede tee. Paarkmmend aastat prast rooibosi tee ekspordi algust taasavastati ka selle joogi raviomadused, mida Kapimaa pliselanikud on tundnud juba sajandeid.


Teematerjali valmistamine muiste ja nd. Aastasadu tagasi korjasid prismaalased loodusest psaste lehti ja oksi, purustasid need puust nuiadega ning jtsid lehe- ja oksapudi hunnikud mneks ajaks varjulisse kohta krima. Hiljem kuivatati teematerjal ergava pikese kes. Kohalikud pruukisid seda teed janukustutina ja mitmeklgse loodusliku ravivahendina nii sees- kui ka vlispidi.

Sajanditega on teematerjali kogumine ja ttlemine jnud ldjoontes samaks. Muutunud on vaid mahud ja lisandunud masinad. Tsi, vikestes hulkades kogutakse ka tnapeval ksitsi, kusjuures oksi ligatakse riistaga, mis meenutab meie sirpi. Phiosa teematerjalist kogutakse ndisajal siiski mehhaniseeritult istandustes kasvavatelt psastelt.

Rooibosi hakati ulatuslikumalt kasvatama 1930. aastatel, sest taime looduslikud leiukohad ei suutnud ha suurenevat nudlust enam rahuldada. Sealsel suveperioodil ligatakse masinate abil psastelt maad ligi rippuvad oksad koos lehtedega ja tdeldakse. Tehnoloogiliselt saab valmistada kahte tpi rooibosi teed kritamata ja kritatud. Esimesel juhul tdeldakse koristatud saak kohe ja kiiresti mduka kuumusega, mis peatab lehtedes ensmide tegevuse: lehtede algne roheline vrvus silib. Nii saadakse roheline rooibositee, mis pole aga maailmaturul eriti nutav. Samas on just selles tees eriti rohkesti antioksdante.

Valdav osa saagist kritatakse: lehed ja peened oksad hekseldatakse masinate abil lhikesteks juppideks ja jetakse siis madalates kuhjatistes kuni pevaks seisma. Biokeemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside koosmjul omandab teematerjal lpuks punakasorani vrvuse ning erilise maitse ja aroomi. Just sellise kritusastmega tee on tarbijatele kige meeleprasem ning rohkem hinnatud. Kui kritamine kestab mitu peva, siis muutub rooibosi vrvus mustaks. Seegi teevorm pole tarbijate seas eriti menukas ning seda toodetakse kige vhem.

Prast krimist teematerjal kuivatatakse, steriliseeritakse kuuma auruga, millele jrgneb veel lppkuivatus. Siis tee selutakse, sorditakse ja pakendatakse.


Milles peitub rooibosi saladus? Vastus on tee biokeemilises koostises. Esiteks on rooibos tiesti kofeiinivaba. Ergutavat toimet tal seetttu pole, kuid sobib hsti just rahustava joogina. Menukas on see jook nendegi inimeste hulgas, kes mitmesugustel phjustel kofeiini tarbida ei saa. Rooibosi soovitataksegi niteks unehirete, stressi ja nrvissteemi lierutuvuse korral. Teiseks, rooibosis leidub kmneid antioksdante, kusjuures ka nende koguhulk on suur.

Antioksdandid on hendid, mis muudavad kahjutuks organismis leiduvaid liigseid vabu radikaale. Vabade radikaalide kontrollimatu rohkus organismis vib olla paljude tsiste haiguste kujunemise eeldus. Seeprast vajavad antioksdantide lisa paljud inimesed, miks mitte saada neid meeldivast joogist. Kolmandaks, selles tees on sna vhe parkaineid eesktt tanniine. Parkainete vhesus vimaldab teemaitsel paremini mjule pseda ning ei takista tee jrjepideval nautimisel paljude mikromineraalide imendumist seedekulglast. Et parkaineid on vhe, siis ei muutu see jook mrkjaks ka juhul, kui teelehed jvad pikaks ajaks vette hauduma. Neljandaks, tasub teada, et rooibosi teest saab inimene arvestatavas koguses rauda, vaske, tsinki, mangaani, fluori. Peale mikroelementide leidub selles joogis veel rohkesti kaaliumi- ja magneesiumihendeid.

Mis veel oluline: rooibosi teel on maitsmismeelele kergelt magus maitsevarjund, nii et seda on vimalik juua ka ilma suhkruta, mis omakorda vhendab suunes suhkrust moodustuvate orgaaniliste hapete (happernnaku) mju hammastele. Oluline on seegi, et rooibosi teed vib juua nii kuumalt kui ka klmalt vi isegi jteena. See tee sobib ka mitmesuguste segujookide koostisesse ning ekstrakti kasutatakse karastusjookides. Soovi korral vib punast teed maitsestada kas sidruni, teiste tsitrusviljadega, vrtsitaimede, kuivatatud puuviljadega, piima, suhkru vi meega. Rooibosi kuivatatud lehti kasutatakse isegi toidu maitsestamiseks.


Mitte ainult joogiks! Kapimaa pliselanikud on aastasadu kasutanud rooibosi ravimtaimena nii sees- kui ka vlispidi. Seespidi aitab rooibos niteks seedekulgla spastiliste valude vastu, mis on sageli tingitud seedekulgla gaasidest. Vlispidi kasutatakse rooibosi ekstrakti allergiast tingitud nahaekseemide, bakteritest phjustatud mdaste pletikukollete ning naha pikesepletuste korral. Et rooibosis on rikkalikult antioksdante, siis valmistatakse taimest erilist ekstrakti, mida lisatakse paljudele kosmeetikatoodetele, niteks kreemidele, nahaniisutajatele, ampoonidele, juustepalsamitele, seepidele, vannivahtudele jne. Rooibosi ekstrakt aitab thustada naha ja naha tekiste antioksdantset kaitsessteemi, sest vlise kattena allub just nahk kige kergemini kikvimalikele kahjulikele mjutustele.



URMAS KOKASSAAR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet