>“Vereta jahis” ei kärgata paugud, vahest ehk mõned oksaraod võivad prõksuda talla all. Siin on jahiloomad nii pisikesed putukad kui ka suured imetajad. On luba küttida lindu, looma, udu, tõuku, põdrapabulat, härmas kulu, kuud, kastepiisku kortslehel ja kõiki meeleolusid, millele jääb pidama fotoküti silm ning küündib tema fantaasia. Ühe sõnaga, pildistada võib kõike, aga võitja otsustab ikkagi þürii.

Vereta jahti on peetud kevaditi juba üheksa aastat järjest, seekord 19.–21. mail Saaremaal. Igal aastal valitakse vereta jahi loom, keda püütakse kindlasti tabada. Nendeks on olnud kobras, metssiga, sokk, põder, hirv, ilves, metsis ja tänavu mäger.

Kaameratega jaht on üsna pärisjahi moodi, sest siingi hiilitakse jalgsi paikades, kus on hiljuti nähtud loomi või nende jälgi. Samuti varitsetakse linde ja loomi jahikantslites, mille lähedal asuvad söödaplatsid ja soolakud. Erinevus seisneb vaid laskemoonas.

Hommik algab vereta jahi piltnikule alati valusalt vara: kell kolm öösel, kui hakkab hahetama, tuleb minna hiilimisjahti, sest sellel ajal loom juba liigub. Päeval peaks tunnikese tukkuma, aga see aeg on sobilik ka makropildistamiseks. Õhtuks on looduspiltnikul plaan valmis, kas minna kraavi äärde kobrast hiilima, pukki passima metssiga, kährikut või mõnda muud looma või hoopis soolakule põtra vaatama. Minnakse õhtul kuue-seitsme paiku ja tullakse, kui pildistamiseks pole enam valgust. Vereta jahi saak ja edu oleneb suuresti ka jäägritest, kes teavad jahipiirkonnas loomade sõiduplaani, tunnevad nende hingeelu ja nii mõndagi looma nägupidi.

Kolmel päeval peetaval fotojahiretkel nähakse igasuguseid elukaid, aga mis parata, häid pilte tuleb palju vähem, pealegi esitatakse näitusele töötlemata ja kadreerimata fotod. Nähtud, kuuldud ja pildistatud liigid märgitakse selleks vormistatud lehele nii, et keegi loomakestest ei jää teenimatult tähelepanuta.

Selle aasta “Vereta jahi” meistritiitli sai Jüri Pere videvikus uitava mägra eest. RMK auhinna pälvis Andres Ennok, pildil on piiluv põdrapull. MTÜ Loodusajakiri auhind kuulub Ingmar Muusikusele turris kuldnoka foto eest. Ajakirja Eesti Jahimees välja pandud preemia läks Hendrik Relvele, kes oli pildile püüdnud jooksvad metssead. Ilm.ee preemia sai Toomas Tuul, kes tabas lippava halljänese.