2006/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/12
Kakssada aastat samas kohas (kne Tartu likooli botaanikaaias 30. juunil 2006)

Kui president Lennart Meri Tartusse juhtus, tuli ta vhemalt hetkeks ka likooli botaanikaaeda. Seda juhtus tema presidentuuri ajal mitu korda. Kigepealt lksime aia Ida-Aasia osakonda saleda nulu juurde, kelle olime toonud mnekmnesentimeetrise taimekesena 1960. aastal kaasa noorteadlaste esimeselt Kamtatka-ekspeditsioonilt tema ainukesest reliktsest, vaid 15 ha suurusest leiukohast. Oma kodus, upanovo taigas oleks ta juba krge puu, aga siin kiratseb, on vaevalt meetrine. Botaanikud ei oska arvata, mis tal puudu on. Aga ta on elus, mlestus kmne noore mehe reisist tulemgede maale.

Kord hakkas president mind selle puukese juures noomima. Ta vitis, et mistan botaanikaaedade teket ja ajalugu liiga kitsalt: enne likoolide botaanikaaedu olid ju olemas kloostriaiad (meil ilmselt Pirital, Padisel jm.). Neiski kasvatati taimi kindla sihiga, eriti raviotstarbel. Vastasin, et kloostriaedadele on testi meie botaanikas vhe thelepanu pratud. Aga botaanikaaia all mistetakse siiski akadeemilist institutsiooni, kus teaduslikel eesmrkidel uuritakse taimeriiki ja kollektsioneeritakse elustaimi selleks spetsiaalselt eraldatud maa-alal. Botaanikaaedades uuritakse taimede bioloogiat, sstemaatikat, biokeemiat, fsioloogiat jm. ning kasutatakse nende teatud omadusi (dekoratiivsust, ravivat vimet jm.) inimese heaks.

Kui otsida botaanikaaedade algust, siis viks lhtuda botaanika isast (pater botanici) Theophrastosest 2300 aastat tagasi, kes rajas Ateenas elustaimede kogu ja alustas taimeriigi teaduslikku uurimist. Kloostriaedades kasvatati kll ravimtaimi, kuid mitte nende teadusliku uurimise eesmrgil. Aga nagu likoolidegi puhul, algas kik Itaaliast: seal rajati 11. sajandil esimesed likoolid Parmas ja Bolognas, seal asutati Salernos 1333. aastal esimene teline teaduslik botaanilis-meditsiiniline aed, mille sihiks seati kasulike taimede kollektsiooni koostamine ja selle uurimine (ladina keeles klab see nii: pro faciendo hortum pro herbis necessariis artis suae).

Kui Riias sndinud baltisakslane Gotfried Albrecht Germann (17731809) kutsuti 1802. aastal Tartu likooli esimeseks loodusteaduste ja botaanika professoriks, sai ta lesande teha ettevalmistusi likooli botaanikaaia rajamiseks (muide, sama lesande kallal ttas ka Academia Gustaviana professor Lars Micrander poolteist sajandit varem, aga kahjuks tulemusteta). Kehva tervisega, aga haruldaselt organiseerimisvimeline ja tkas Germann asus 1803. aastal energiliselt tle ja aasta hiljem kasvas aias juba le tuhande taimeliigi. Aia asupaika praeguse Vanemuise pargi kohal pidas Germann kahjatsusega vga ebasobivaks, igavaks, tasapinnaliseks.

Kui proua Anna von Rosenkampff kinkis 1806. aastal likoolile maatki Emaje res, sai kohe selgeks, et tuleb kolida uude kohta kunagise linnamri bastioni vallile ja selle mbrusse. Siin on ta nd asunud juba kakssada aastat. Vivat professor Gottfridus Germannus, fundator Horti Botanici Universitatis Tartuensis (Dorpatensis).

Kahesaja aasta jooksul on sellel tillukesel maalapil (umbes 3,5 ha!) kasvatatud tuhandeid taimeliike ja -sorte, uuritud neid, kogutud nende seemneid ja levitatud neid le terve maailma. Seda on tehtud teadmises, et taimeriik on ammendamatute rikkuste allikas ja kogu elu psimise phifaktor. Seetttu oli ka loomulik, et Tartu likooli botaanikaaiast said tuule tiibadesse mitmed lemaailmse nimega teadlased: Carl Christian Friedrich Ledebour, Alexander Georg von Bunge, Rudolph Trautvetter, Carl Johann Maximowicz, Johannes Christoph Klinge, Heinrich Moritz Willkomm, Edmund August Friedrich Russow, Nikolai Kuznetsov, Mihhail Tswett, Feodor Bucholtz, Richard Hugo Kaho, Teodor Lippmaa, August Vaga, Viktor Masing jt. Peale arvukate botaanika ajalukku linud tde avaldamise mistsid nad botaanikaaedade thtsust inimkonna kultuuri arenguloos. Nad toonitasid: botaanikaaed pole pelgalt museaalne asutus taimeliikide kontsentreeritud silitamiseks. See on kultuuriasutus, kus kogutakse ja levitatakse teadmisi taimeriigi mitmekesisuse ja mrava thtsuse kohta inimkonna edasikestmises. Botaanikaaed on pedagoogiline, teaduslik, esteetiline ja eetiline institutsioon. Esteetiline seeprast, et ta toob piiratud maa-alal inimesteni, nende silme ette taimsete eluvormide hmmastava ja vaimustava mitmekesisuse. Eetiline seeprast, et petab inimest suhtuma loodusse aukartusega ja alalhoidlikult.

Praegu, kui thistame likooli botaanikaaia kahesajandat aastapeva samas kohas, kus ta toonagi asus (botaanikaaia praegune direktor Heiki Tamm soovis, et ma vljendaksin seda fakti klassikalises ladina keeles, palun: anni ducenti in eodem loco dispositus!) kuuleme llatuse ja uhkusega, et meie vikest aeda peetakse Euroopas heks kige tihedama asustusega botaanikaaiaks: 6500 liiki kolme hektari kohta arvatakse olevat erakordne asustustihedus. On kll olemas aedu, kus kasvab viis-kuus korda rohkem liike kui meil, aga need on ka pindalalt kmneid kordi suuremad.

Erakordne on seegi, et vaid kolmele hektarile on kasvama pandud le kolme korra rohkem liike, kui on leitud kogu Eesti spontaanses, prismaises flooras (ligikaudu 1600 liiki is- ja sooneostaimi). Nende hulgas on nii pris tavalisi, kohati leiduvaid ja ka liharuldasi rariteete. Harulduste hulgas on meie kiiresti arenevais tstusmaastikes ja laienevatel asumialadel ellujmise eest vitlevad, hvimisohus olevad liigid. Neile tuleb appi minna. Kas vi sellega, et nad ohustatud, ilmselt peagi hvivast kasvukohast ra tuua ja botaanikaaedadesse mber istutada. Sellega on botaanikaaed omandanud uue lesande olla refuugium, pelgupaik kikjale ulatuva inimtegevuse hvitava toime eest.

Et hvimisohus liikide hulk ha suureneb, ei suuda botaanikaaiad kiki abivajajaid vastu vtta. Seetttu on looduskaitsjate ette tusnud uus lesanne: luua spetsiaalseid hoiuaedu hvimisohus taimede kaitseks, nende elu silitamiseks. Niisuguste uut tpi hoiuaedade lesanne pole nagu klassikalistel botaanikaaedadel dekoratiivne ega kollektsioneeriv, vaid puhtpraktiline: psta taimeliike hvingust, rajada neile turvaline varjupaik, et vhegi ra hoida, peatada, aeglustada nende kadumist Maa elustikust.

Botaanika- ja tulevastel hoiuaedadel on selles tegevuses thtis koht. Ka meie vikesel kaunil Tartu likooli aial.



HANS TRASS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012