2006/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2006/12
Milline on Eesti loodusteaduslike kogude hetkeolukord?

Teadusele olulisi objekte on muuseumides, paljudes erakollektsioonides ning teadus- ja arendusasutustel. Just viimasena mainitud kogusid ksitleb teaduskogudena 2004. aastal alanud viieaastane riiklik programm ,,Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud, mille eesmrk on tagada haridus- ja teadusministeeriumi haldusala kollektsioonide hoid, laiendades htlasi nende kasutusvimalusi (vt. www.teaduskogud.org).

Eesti loodusteaduslikes kogudes on le kolme miljoni siliku. Silik vib olla niteks herbaarleht, meteoriidikild, puursdamike kast, seente eluskultuur, nelastatud putukas, imetaja kaavik jne. Sellest tulenevalt erinevad ka kogude vajadused ruumi, silitustingimuste, prepareerimistehnika ja tmahukuse jrele.

Enamikus kogudes on vhemalt hdaprased tingimused hoiuks loodud, kuid mne kogu puhul jtab olukord veel tublisti soovida. Peaaegu kigi kogude hine probleem on ruumipuudus, see kib nii hoidla- kui ka truumide kohta. Senini pole paljudel suurtel kogudel avalikke ekspositsioone.

Loodusteaduslike kogudega seotud inimeste vanuseline struktuur jrgib sna selgelt normaaljaotust, kus tuumikusse kuuluvaid keskealisi tiendavad nii algajad kui ka kogenud vanemad spetsialistid. Vanusest olulisem on aga tju, eelkige teaduskraadiga personali nappus. Mrkimisvrsel osal ttajatest oleks vaja tiendada kutseoskusi.

Kogude elektroonilised andmebaasid on Eestis viimastel aastatel judsalt arenenud (nt. TT geoloogia instituudi geokogude infossteem ja peatselt valmiv T loodusmuuseumi andmebaas) ning mned kogud on juba liitunud vi liitumas rahvusvaheliste andmevrgustikega (GBIF, BioCASE). Ees seisab virtuaalsete erialaphiste rahvuskollektsioonide loomine, koondamaks eri asutuste botaanika-, geoloogia-, mikrobioloogia-, mkoloogia- ja zooloogiakogusid (sh. meditsiinikogud).

Kokkuvtteks vib elda, et kuigi loodusteaduslike kollektsioonide olukord on Eestis viimastel aastatel tunduvalt paranenud, eesktt tnu riiklikule programmile, on ka kllaga arenguruumi, judmaks samale tasemele niteks phjamaadega. Lahendamist vajab jrjepideva rahastamise ksimus, sest nii nagu riigi arhiivid ja muuseumid, ei saa ka teaduskogud eksisteerida ainult projektiphise finantseerimise toel.



Olle Hints, TT geoloogia instituudi vanemteadur, riikliku programmi ,,Humanitaar- ja loodusteadusli
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012