2007/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/3
Lehisellatus llatas

Heldur Sanderi ja Alar Lnelaiu artikkel Lehisellatus Eestist Eesti Looduse mulluses oktoobrinumbris tekitab vastakaid mtteid.

Artiklis videtakse, et Eestist on leitud maailma vanimad hbriidsed eurojaapani lehised. levaates hbriidi keerukast tekkeloost selgub, et jaapani lehis judis Euroopasse 19. sajandi lpus. Kui lugu juab lehiste introduktsioonini Eestisse, arvatakse, et esimesed lehised toodi 17. sajandil. Esimese kirjaliku tendi on leidnud Aleksei Paivel [3]: lehiseid istutati Suur-Kambja misaparki 1735. aastal, seega 18. sajandil.

Prast Phjasda (17001721) tagastati Eesti- ja Liivimaal Peeter I ksul misad endistele valdajatele. Baltisakslased leidsid rakendust Vene haldusaparaadis ja sjaveteenistuses. Teenistus eeldas ka reisimist. Reisidel nhtu aga tekitas soovi nha oma kodumisas midagi samasugust nagu vrsil. Nii toodi kaasa vrliikide seemneid ja taimi, nende hulgas ka lehiseid.

Aja jooksul hakkasid mned misnikud ka metsa istutama. Esimene neist, Vigala ja Jdivere misate omanik Johann von Uexkll, rajas 1795. aastal Eesti esimese lehisekultuuri. Vene lehise seeme saadi Sverdlovski kandist, euroopa lehise seemne pritolu pole teada. Sajand hiljem osteti lehiseseemet Eestisse Darmstadti Kelleri, Riia Gggingeri ja Tartu Samenverbandi seemnerist. Euroopa ja vene lehise krval saadi vike kogus jaapani lehise seemet [1]. 19. sajandi lpul rajati Kastre-Peravalla metskonna (praegu Jrvselja) keskuse juurde park, kuhu istutati ka jaapani lehist [1].

Sangaste ja Hummuli misate omanikul, krahv Friedrich Bergil oli juba 1885. aastal praeguse metsapargi kohal kahe hektari suurune taimla, kus ta kasvatas kodumaiste ja vrliikide taimi. Peale selle oli metsavahtide juures veel seitse taimlat [4]. Mis aastal nnestus Bergil saada jaapani lehise seemet, pole teada. Metsaparki istutas ta neid 1910. aastal.

Enamasti kasvas parkidesse istutatud jaapani lehiste lhedal ka euroopa ja vene lehiseid. Nii kujunesid eeldused hbriidide tekkeks alles 20. sajandil. Eesti esimest eurojaapani lehist ei mrganud mitte Aleksei Paivel 1954. aastal Saaremaal, vaid kaks hbriidset puud olid teada Jrvseljal vhemalt 1951. aastast, mil toona noor ppejud Endel Laas saatis lipilased aednik August Marguse kasvatatud mitut liiki lehise taimedega Apnasaare vahtkonda kultuuri rajama: teiste seas oli ka kaks eurojaapani lehist [2]. Nd on seal ilus puistu, kus suurimad on eurojaapani lehised. Nimetatud kahe puu kbisid, seemneid ja jrglaste kasvu on uurinud Endel Laas. ldse kasvatati sel perioodil Jrvselja taimlates palju lehisetaimi nii Eestist kui ka mujalt prit seemnest. Jrvseljalt on viidud taimi kogu Eestisse ning kaugemalegi, sest tol ajal olid vrliigid soositud metsade liigilise koosseisu rikastamiseks.

Cederhelmi pargi lehised, mida Heldur Sander ja Alar Lnelaid nimetavad vanimateks eurojaapani lehisteks maailmas [6], peaksid puurimisandmete jrgi olema 205-aastased. Ent need puud ei paista silma suuremate mtmete poolest, nagu eurojaapani lehiste puhul viks eeldada. Seda vib seletada kehva (vheviljaka) kasvukohaga. Ja kbid nende ehitus, avanemine, seemnesoomuste vrvus, kuju ei sarnane kuigivrd eurojaapani lehise omadega. Avanevate sirgete tagasi prdumata seemnesoomuste poolest meenutavad need pigem euroopa lehise kbisid. Enamik pikkvrsetest on hallikaskollased, kuid vib leida ka lillakat tooni, mis Soome teadlaste Leena Hmet-Ahti jt. arvates sobib ka euroopa lehisele [7].

Vga hea euroopa lehise eristamise tunnus on hiliseim okaste kolletumine sgisel. Jrvselja dendroaias ja arboreetumis, kus kasvavad lhestikku mitut liiki lehised, olid 30. oktoobril 2006 rohelised vaid euroopa lehise okkad, eurojaapani lehiste omad olid kollased ja varisesid. Cederhelmi pargi vaatlusalused puud olid rohelised veel 4. novembril, kusjuures nende krval olevad puud olid raagus.

Prnus Phavaimu t. 26 maja ees kasvava seitsme 145-aastase puu hulgas videtakse hel olevat eurojaapani lehise tunnused. Selle jmeduskasvu iseloomustav punane joon (vt. EL 2006, 10, lk.17) on seitsme puu keskmine. Eurojaapani lehise puhul pidanuks joon kulgema teiste, euroopa lehiste joontest krgemal. Fotol (samas, lk. 16) on sna tpilised euroopa lehise kbid. Lehiste katsealade rajaja lo Erik, kes on seda lehiserida teadnud juba 50 aastat, ei leidnud sealt eurojaapani lehist ka mullu sgisel.

Suur-Kambja metsapargi kahe jmeda puu vanus on Alar Lnelaiu andmeil 140 aastat. See oli llatus, sest kaua aega peeti nende istutusajaks 1735. aastat. he Eesti jmedaima lehise tve lbimt on 1,47 m. Vimalik, et need lehised on seal juba teine plvkond. Puude kbid on suured: jmedamal puul kuni 4,5 cm pikad, seemnesoomuse laserv pisut sissepoole hoidev; viksema puu (eurojaapani lehiseks peetu) kbid on kuni 3,5 cm pikad, seemnesoomuse laserv hoidub eemale, kuid ei kndu allapoole. 2006. aasta sgisel kolletusid mlemad euroopa lehise kombel.

Kokku vttes: arvestades ajaloolist tagaphja, puude vlistunnuseid, fsioloogiat (sgisest kolletumist), tuleks kiki kirjeldatud puid pidada euroopa lehisteks.

Heldur Sander on knesolevaid puid mranud Soome teadlase Tapio Uusikivi hea lehistemraja [7] jrgi ning ka temaga konsulteerides. Uusikivi tunnistab mingi konkreetse puu hlpsasti hbriidseks, arvestamata lehiste vga suurt muutlikkust. Niteks hes puistus on vga raske leida kaht tiesti sarnaste kbidega puud. Tnapeval on hbriidide tekke vimalused kahtlemata suuremad kui 100 (200) aastat tagasi, sest seemet saab nd tellida kiiresti ja raskusteta kogu maailmast.

Loodan, et maailma vanimate eurojaapani lehiste olemasolu vi olematus Eestis leiab kinnitust geeniuuringute abil.


1. Kasesalu, Heino 1999. Lehiste kasvatamise tulemusi Jrvseljal. Metsanduslikud Uurimused XXXI, Tartu: 124130.

2. Laas, Endel 2002. Mningaid mrkmeid mdunud aegadest. Tartu.

3. Paivel, Aleksei 1968. Vrpuuliikide introduktsioonist ja selle perspektiividest Eesti NSV-s. Scripti Horti Botanici Tallinensis II. Taimede introduktsioonist Eesti NSV-s. Tallinn: 516.

4. Paves, Harri 1995. Krahv Fr. Bergi rajatud park ja vrpuukultuurid. Krahv Friedrich Berg ja mets. ELUS, TartuTallinn: 4353.

5. Paves, Harri (koost.) 2004. Lehis metsa- ja pargipuu. O Vali Press, Pltsamaa.

6. Sander, Heldur; Lnelaid, Alar 2006. Lehisellatus Eestist. Eesti Loodus 57 (10): 1418.

7. Uusikivi, Tapio 2001. Suomessa viljellyt lehtikuuset (Larix) ja niiden taksonomia. Sorbifolia 32 (4): 147170.

Toimetuselt. Meie ei ole pdevad otsustama, kummal on igus: kas Heldur Sanderi ja Alar Lnelaiu artiklis vlistunnuste alusel eristatud vanad eurojaapani lehised on ikka hbriidid vi hoopis euroopa lehised. Teoreetiliselt ongi raske tde jalule seada, sest Eesti Looduse mulluses oktoobrinumbris ilmunud artikli autorid ja siinne oponent ei vaidle mitte selle le, millised on eurojaapani lehise tunnused, vaid selle le, kas mitmel pool Eestis kasvavad konkreetsed puud neile tunnustele vastavad vi mitte.

Kindla vastuse saab anda geneetiline uuring. Kui selleni kord jutakse, siis tuleme teema juurde tagasi.


ks vaidlusaluseid lehiseid: Kambja pargis kasvavat puud peab Heldur Sander eurojaapani lehiseks, Harri Paves aga euroopa lehiseks.



HARRI PAVES
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet