Eesti kõige tüsedam harilik saar kasvab Järvamaal Sargvere mõisa pargis. Puu ongi tuntud kui lihtsalt Sargvere saar – ju vist ei olnud siitkandi rahval võtta puuga seotud legendi, mille järgi muidu paljud põlispuud on endale nime saanud.

Vanust usutakse saarevanal olevat samavõrd, kui on möödunud aega mõisahäärberi ümber pargi rajamisest – peagi saab sellest 250 aastat. Ja kuigi mädanik salalikult puuhiiu südant sööb ja kaks haru on murdunud, jagub tal ometi veel jaksu kasvadagi: kuidas muidu seletada, et kui Hendrik Relve on märkinud üheksa aastat tagasi tüve ümbermõõduks 6,31 meetrit, siis praegu on puul tüsedust täpipealt kuus ja pool meetrit. Ladva kõrgus jääb mõne meetri jagu kolmekümnest madalamaks, nii et ka pikkust ei pea häbenema.

Sargvere pargis köidab tähelepanu veel teinegi saar, kasvult küll keskpärane, aga ta tüvel võib näha kahte liuasarnast kummalist ranti: näib, nagu oleks keegi katsunud puu tüve kõveraks väänata ja pikisuunas kokku pressida. Legendi järgi käinud ilus mõisapreili puu all oma õnnetu armastuse pärast nutmas ja tema südamevalu nähes kaastundlik puu keerdu kiskunudki.

Relve, Hendrik 1999. Metsaordu põlispuude jälil. – Eesti Loodus 50 (2/3): 62–65.



Toimetuselt. Tähelepanelik lugeja märkab ehk vastuolu Eesti Looduse jaanuarinumbris jämedaima saare kohta kirjas olnud andmetega: Ivar Sibula artiklis “Saar on tamme noorem vend”, on Hendrik Relvele viidates toodud jämedaimana Kivi-Vigalas Raplamaal kasvav saar tüve ümbermõõduga 6,6 meetrit.

Hendrik Relve selgitab: Kivi-Vigala saare (Veski saare) rinnasümbermõõt oli 1997. aastal tõesti 6,6 m. Paraku on ta 1,3 m kõrguselt harunemise tõttu jämenenud. Kõige peenema koha pealt – 0,8 m kõrguselt – oli tüve ümbermõõt väiksem (6, 3 m). Seetõttu on õiglasem anda jämedaima au ikkagi Sargvere saarele, kes altpoolt rinnakõrgust ei peenene.