2007/05



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2007/05
Carl Linn sidemed Baltimaadega

Linn sideme Baltimaadega on loonud tema pilased ja pilaste pilased. Siit, nagu mitmelt poolt mujaltki siirduti kuulama tema menukaid loenguid Uppsala likoolis. Mnedki Baltimaadelt prit loodusteadlased tiendasid oma teadmisi ka Linn pilase Johann Andreas Murray (17401791) juures Gttingenis. Tartus on hoiul ka ks Linn kiri.

Baltimaadest on teada vhemalt kuus meest, kes kuulasid Uppsala likoolis Linn loenguid lhemat vi pikemat aega. Neist olid kindlasti Uppsala likooli immatrikuleeritud pastor Sverdsjon ja apteeker Fischer, teised kuulasid loenguid ilmselt vabakuulajana.

Johann Gerhard Koenig (17281785) sndis praeguse Lti alal. Ta oli Linn pilane aastatel 17571759 ning hiljem kogus tuntust kui botaanik, meedik ja farmakoloog. Seejrel kogus taimi nii Taanist vljaande Flora Danica jaoks kui ka Islandilt. Linn on tema auks nimetanud he Islandil ja mujal phjamaades levinud tatraliste sugukonda kuuluva taimeperekonna Koenigia.

Johann Michael Klembcken (snd. 1733) oli prit praeguselt Lti alalt. Ta kuulas Uppsala likoolis Linn loenguid 1758. aastal. Hiljem sai temast keemik Peterburi teaduste akadeemias.

Johann Gottlieb Georgi (17381802) sndis Pommeris, oli kodumaal apteeker, kuid paistis silma oma mitmeklgsete teadmiste poolest, mida ta omandas ka Uppsalas Linn pilasena. Ta reisis koos Peter Simon Pallasega, kes oli loodusteadust ppinud Gttingeni likoolis. Georgi vrtuslikud reisikirjeldused tuginesid arvukatele vaatlustele looduses.

Linn juures ning Gttingenis tiendas oma teadmisi Riia arst, bibliofiil ja kollektsionr Nikolai Himsel (17291764). Ta reisis paljudes Euroopa maades, kuid 1755. aastast alates asus ta taas Riiga, kus ttas arsti ja erapetlasena. Tema varase surma jrel annetas ema tema rikkaliku raamatukogu Riia linnale. Himseli loodusobjektide kogu pani aga aluse Riia linnamuuseumile, mis nimetati tema auks Himseli muuseumiks.


Jakob Benjamin Fischer (17311793) oli ks tuntumaid Baltimail tegutsenud Linn pilasi. Fischer oli Riiast prit apteekri poeg, kellest sai samuti apteeker, aga ka nimekas loodusuurija. 1761. aastal siirdus Fischer Uppsalasse, et kuulata Carl Linn zooloogia- ja botaanikaloenguid, osaledes htlasi tema botaanilistel ekskursioonidel.

Fischer oli mitmeklgsete huvidega: tema td hlmasid kikvimalikke loodusobjekte, tema kogud olid mrkimisvrse suurusega, kuna ta oli agar kollektsionr.

Fischeril tekkis side August Wilhelm Hupeliga (17371819), kes ttas aastatel 17571760 Riias kodupetajana. Hupel oli loonud korrespondentide vrgu pastoritest, arstidest, apteekritest jt., kes saatsid talle andmeid nii kohaliku eluolu kui ka looduse kohta. Fischeri esimene ulatuslikum t ilmuski 1777. aastal Hupeli [4] koostatud kodu-uurimuses/teatmeteoses Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland teises kites omaette peatkina: Versuch einer lieflndischen Naturgeschichte im Grundriss (Sissejuhatus Liivimaa loodusloo phijoontesse). Sellele jrgnesid ulatuslikumad td Liivimaa looduse kohta [13].

Fischeri tdes esitatud loodusobjektide arv on veel sna vike (umbes 2,9% tnapeval teada olevatest linnuliikidest, 2,5% putukatest, 1/6 soontaimedest ja 1/3 meie looduslikust dendrofloorast).

Kui vrrelda Fischeri kahe esimese t lesehitust, siis torkab silma suur erinevus eriti taimede osas. Kui esimeses ts (1777) on esitatud taimed loendina, siis teises ts (1778) on taimed korraldatud rhmadesse Linn seksuaalssteemi alusel. Perekonnakirjeldustele jrgnevad liigikirjeldused koos kasvukohtade ja itsemisaja ramrkimisega. Ksitletud liikide arv oli peaaegu kahekordistunud. Kui esimeses trkis oli 388 liiki soontaimi ja viis sammaltaime, siis teises (1784) oli juurde tulnud 131 soontaime ja 14 sammaltaime liiki. Fischeri viimati ilmunud ts (1791) on nimetatud juba 681 soontaime ja 24 sammaltaime. Linde oli viimases trkis loetletud 170 liiki, putukaid ainult 392 liiki [5]. Suur osa Fischeri ts ksitletud liikidest prineb Riia arsti ja loodusteadlase Nikolai Himseli kollektsioonist.

Fischer oli videtavalt nrga tervisega ega vtnud seetttu ette pikki uurimisretki. Kuid seda enam oli tal vimalus kasutada materjali, mis saabus Hupelile arvukatelt korrespondentidelt,ja oma rikkalikust raamatukogust. Fischeri artikli sissejuhatuses on Hupel kirjutanud: Mlema hertsogkonna tielikule loodusloole on veel vara melda. Keegi pole eeltid teinud, kski looduseuurija ei ole maad lbi kinud, asjatundjaid leidub siin veel harva, kllaldastele teadmistele kigil aladel ei vi loota. Kuid kunagi ometi peab algust tegema. Hr. J. B. Fischer, vaeslastekodu raamatupidaja Riias, endine tuntud hr. Linn pilane ja nd tema tde agar lugeja, on oma vabal ajal kik, mida ta on leidnud ja usaldusvrseks pidada vinud, kogunud, mille jaoks tema oma ja tema hooldusel olev Riia linnale kingitud Himseli naturaalide kogu kaasa on aidanud. Oma artiklid korrastas ta suures osas Linn ssteemi jrgi ja andis teada, et ta ka need sisse llitas, mis ma oma elukoha mbruse leidudest talle teatasin: nii, et mrkimisvrne osa kesolevast peatkist on tema t, mille eest ma talle siin sdamlikku tnu avaldan. [4: 428].


Linn kiri Tartu likooli raamatukogus. See kiri oli adresseeritud Berliini iluaednikule-botaanikule Christian Ludwig Krausele taimeseemnete vahetamise kohta. Kuidas sattus see kiri Tartusse?

Peterburi teaduste akadeemia raamatukoguhoidjana ja arhivaarina-tlgina ttas Saksamaalt prit Friedrich Ludwig Schardius (17951855), kelle suur autograafide kollektsioon sisaldab kekirjanidiseid 16.19. sajandi kultuuritegelastelt, riigimeestelt ja teistelt oma aja nimekatelt tegelastelt. Teadlaste kirjadest hlmavad thelepanuvrse osa Peterburi TA presidentidele, sekretridele ja liikmetele saadetud kirjad. Sealhulgas on ka see Linn kiri.

Fr. L. Schardius kinkis oma autograafide kollektsiooni Tartu likoolile 1852. aastal selle taasavamise 50. aastapevaks. Testamendi kohaselt ji kollektsioon tiendamiseks kinkija valdusse kuni tema surmani. 1856. aastal anti 3218 silikut sisaldav kogu le Tartu likooli raamatukogule.

Tnan Ivar Puurat ja Kadri Tammurit, kes aitasid selle kirja olemasolu selgitada.



1. Fischer, Jakob Benjamin 1778. Versuch einer Naturgeschichte von Livland. J. G. I. Breitkopf, Leipzig.

2. Fischer, Jakob Benjamin 1784. Zus[t]ze zu seinem Versuch einer Naturgeschichte von Livland nebst einigen Anmerkungen zur physischen Erdbeschreibung von Kurland entworfen von I. I., Ferber. J. Fr. Hartknoch, Riga.

3. Fischer, Jakob Benjamin 1791. Versuch einer Naturgeschichte von Livland. Zwote vermehrte und verbesserte Auflage. Friedrich Nicolovius, Knigsberg.

4. Hupel, August Wilhelm 1777. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. II. Bd. J. Fr. Hartknoch, Riga.

5. Kask, Maret 1983. Teadmisi Eesti taimestikust 200 aastat tagasi Kaavere, Vello (toim.). Teaduse ajaloo leheklgi Eestist, IV. Tallinn: 2126.



LINDA KONGO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet