|
 |
Eesti Loodus 2007/05 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2007/05 |
|
Linné, harakkuljus ja nüüdisaeg |
| Eesti Loodust on varsti ilmunud 60 aastakäiku, ent isikule pühendatud erinumbri oleme siiani avaldanud vaid Tammsaare 100. sünniaastapäeval. |
|
| Lugeja arvab EL 2007/05 |
|
Miks männid maanteede ääres pruunistuvad? |
| Maanteeäärsete puude ja põõsaste kahjustusi põhjustab ainult lumetõrjesool. Selle taga pole külma talve ega autode heitgaase, nagu Märt Hanso ja Rein Drenkhan oma artiklis [1] pakuvad. |
|
| Tööjuhend EL 2007/05 |
|
Loodussõbra parim abimees ootab Internetis |
| Kui toiduained kõrvale jätta, võib suuremat valikuvõimalust hindav ostja kodumaiste poodide tootevalikut üsna ahtaks nimetada. Suur osa kaubanimetusi on Eestis küll müügil, kuid erisoovide, -mudelite või -suuruste korral jääb valikuvõimalusi märksa vähemaks. |
|
| Matkarada EL 2007/05 |
|
Laudteematk Teringi soos |
| Viljandimaal Läti piiri ääres asub väike Teringi soo, mille servaalale jääb huvitav põlislaaneilmeline mets. Nendest loodusväärtustest, aga ka pisut piirkonna ajaloost, saab rohkem teada, kui läbida siinne matkarada. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2007/05 |
|
Suur-mosaiikliblikas ja teelehe-mosaiikliblikas |
| Mosaiikliblikad sobivad oma eluviisi iseärasuste tõttu mudelliikideks populatsioonibioloogia uurijaile, seetõttu teatakse nende kohta üsna palju. |
|
| EL küsib EL 2007/05 |
|
Kuidas Linné mõjutab nüüdisteadust? |
| Nii Charles Darwinit kui ka Carl von Linnéd on süüdistatud tuhandeid kordi selles, et nad ei piirdunud ainult selliste teadusideedega, mis võiksid veel tänapäevalgi muudatuste ja täiendusteta kehtida. Niisiis: selles, et nende loodut on edasi arendatud. |
Mis ajaleht on Roheline Häädemeeste? |
| Roheliste erakonna Häädemeeste raku asutamiskoosolekul 17. detsembril 2006 otsustati asutada ka oma häälekandja Roheline Häädemeeste, mis ilmuks kord kuus, trükiarv 1500. |
|
| summary EL 2007/05 |
|
|
Carl Linné 300
A great Swede with a gentle plant
Hans Trass looks at the input of a great, diverse scientist into the science of botany, especially plant systematics. But there is more. |
|
| Lugeja küsib EL 2007/05 |
|
Vesiroosid rabalaukas |
| Gunnar Jaadla Viljandist saatis toimetusele hulga kauneid pilte vesiroosidest, kes kasvavad ühes laukas Valgesoo raba lõunaservas (Soomaal). Ta on lähikonnas üle vaadanud veel ligikaudu 60 laugast, aga ühestki teisest vesiroose ei leidnud. |
|
| Reklaamtekst EL 2007/05 |
|
Seltsist saab metsandustudeng koolitarkusele lisa |
| Eesti metsaüliõpilaste selts (EMEÜS) on vanimaid tudengite erialaseltse Eesti maaülikoolis |
|
| Panin tähele EL 2007/05 |
|
Valged siniliiliad ehk sillad |
| Märkasin 12. aprillil Tartus Näituse ja Liivi tänava vahel vähe hooldatud aias siniste sillade vahel hulka valgeid. |
|
| Intervjuu EL 2007/05 |
|
Eesti ilmaolud kliimauurijaid imestama ei pane |
| Jaak Jaagus on sündinud 24. detsembril 1956 Tartus. |
|
| Poster EL 2007/05 |
|
Udune sügishommik |
| Ma ei ole inimene, kes käib pidevalt looduses, fotoaparaat kaelas. Pildistamiseks on mul vaja vastavat tuju ja ilma. |
|
| artikkel EL 2007/05 |
|
Suur rootslane, õrn harakkuljus näpus |
| Mitmel Carl Linnéd kujutaval maalil on teda jäädvustatud laplase rõivastes ja ehetes ning alati, nii noore mehena kui ka peaaegu raugana, hoiab ta käes oma lemmiktaime harakkuljust (Linnaea borealis L.). Seda tagasihoidlikku taimekest armastas Linné erilise hellusega. |
Harakkuljus – Linné lemmiklill |
| Kõnnin mööda rannaäärset puhkeala. Metsaalune on paiguti liivaseks tallatud, siin-seal puude ümber on siiski säilinud samblasaarekesi pohla- ja mustikapuhmikutega. |
Uppsala – Linné linn |
| Suure osa oma elust veetis Carl Linné Ida-Rootsi ülikoolilinnas Uppsalas. Suurmehest peetakse siin lugu tänapäevalgi, peale selle on Uppsala meeldiv elukeskkond ning viljakas pinnas uutele loodusteaduslikele ideedele. |
Pilk üle Carl Linné koduläve |
| Maailmakuulus teadlane Carl Linné ei ole Eesti Looduse püsilugejale tundmatu. Ligi kolm aastakümmet tagasi, Linné 200. |
Carl Linné sidemed Baltimaadega |
| Linné sideme Baltimaadega on loonud tema õpilased ja õpilaste õpilased. Siit, nagu mitmelt poolt mujaltki siirduti kuulama tema menukaid loenguid Uppsala ülikoolis. |
Milline loomarühm on kõige liigirikkam? |
| Kuulsaima vastuse sellele küsimusele on ehk andnud tuntud evolutsiooniuurija John Burdon Sanderson Haldane (1892–1964). Teoloogide seltskonnas olevat temalt kord küsitud, mida võib maailma uurides teada saada Looja olemuse kohta. |
Koolivaheajal kaameraga looduses |
| Gümnaasiumis käies on raske leida kooli kõrvalt aega, et minna metsa loodust nautima. Seekordne märtsivaheaeg oli selleks parim oma soojakraadide ja päikesega ning maakodu Matsalus lausa ideaalne koht puhkuseks. |
Silenastik Setumaal? |
| Kui küsida, mitut liiki madusid Eestis elab, siis juba koolilapski teab, et neid on kaks: rästik ja nastik. Aga äkki oleme ühe jätnud kahe silma vahele? |
Läänemerel lendab kotkas, nimeks BSR Eagle |
| Just neil päevil, kui toimetus selle ajakirjanumbri materjalid trükikotta saatis, peeti Tartus ja Alatskivil suure rahvusvahelise loodusharidusprojekti Intereg III B rahastatava BSR Eagle’i lõpukonverentsi. Loodusajakiri ajas mõni nädal varem juttu projekti üldkoordinaatori, põhikohal Hiiu maavalitsuses nõunikuna töötava Reet Kokovkiniga. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
