artikkel EL 2007/05 |
|
Suur rootslane, õrn harakkuljus näpus |
Mitmel Carl Linnéd kujutaval maalil on teda jäädvustatud laplase rõivastes ja ehetes ning alati, nii noore mehena kui ka peaaegu raugana, hoiab ta käes oma lemmiktaime harakkuljust (Linnaea borealis L.). Seda tagasihoidlikku taimekest armastas Linné erilise hellusega. |
Harakkuljus – Linné lemmiklill |
Kõnnin mööda rannaäärset puhkeala. Metsaalune on paiguti liivaseks tallatud, siin-seal puude ümber on siiski säilinud samblasaarekesi pohla- ja mustikapuhmikutega. |
Uppsala – Linné linn |
Suure osa oma elust veetis Carl Linné Ida-Rootsi ülikoolilinnas Uppsalas. Suurmehest peetakse siin lugu tänapäevalgi, peale selle on Uppsala meeldiv elukeskkond ning viljakas pinnas uutele loodusteaduslikele ideedele. |
Pilk üle Carl Linné koduläve |
Maailmakuulus teadlane Carl Linné ei ole Eesti Looduse püsilugejale tundmatu. Ligi kolm aastakümmet tagasi, Linné 200. |
Carl Linné sidemed Baltimaadega |
Linné sideme Baltimaadega on loonud tema õpilased ja õpilaste õpilased. Siit, nagu mitmelt poolt mujaltki siirduti kuulama tema menukaid loenguid Uppsala ülikoolis. |
Milline loomarühm on kõige liigirikkam? |
Kuulsaima vastuse sellele küsimusele on ehk andnud tuntud evolutsiooniuurija John Burdon Sanderson Haldane (1892–1964). Teoloogide seltskonnas olevat temalt kord küsitud, mida võib maailma uurides teada saada Looja olemuse kohta. |
Koolivaheajal kaameraga looduses |
Gümnaasiumis käies on raske leida kooli kõrvalt aega, et minna metsa loodust nautima. Seekordne märtsivaheaeg oli selleks parim oma soojakraadide ja päikesega ning maakodu Matsalus lausa ideaalne koht puhkuseks. |
Silenastik Setumaal? |
Kui küsida, mitut liiki madusid Eestis elab, siis juba koolilapski teab, et neid on kaks: rästik ja nastik. Aga äkki oleme ühe jätnud kahe silma vahele? |
Läänemerel lendab kotkas, nimeks BSR Eagle |
Just neil päevil, kui toimetus selle ajakirjanumbri materjalid trükikotta saatis, peeti Tartus ja Alatskivil suure rahvusvahelise loodusharidusprojekti Intereg III B rahastatava BSR Eagle’i lõpukonverentsi. Loodusajakiri ajas mõni nädal varem juttu projekti üldkoordinaatori, põhikohal Hiiu maavalitsuses nõunikuna töötava Reet Kokovkiniga. |
|