2008/1



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/1
Peeda je Idaoja hoiuala

Peeda je Idaoja hoiuala paikneb Tartumaa lunaosas, hlmates nendel vooluveekogudel inimtegevusest vhe mjustatud ning elustiku poolest vrtuslikud ligud. Hoiuala rajati 2006. aastal Natura 2000 vrgustiku loomise raames.

Vrtuslike vooluveekogude kaitseks on Euroopa Liidu loodusdirektiivi esimeses lisas nimetatud elupaigatp jed ja ojad (thistatud numbritega 3260), mis hlmab looduslikus vi looduslhedases seisundis psinud je- ning ojalike. Enamasti pakuvad sellised veekogud mitmekesiseid elupaiku, mida asustab liigirikas ja vrtuslik elustik. Peeda je Idaoja hoiuala loodi direktiivi kohaselt selleks, et kaitsta olulisi elupaiku ja tagada elustiku soodne seisund. Hoiuala vtab enda alla Peeda jel ligikaudu kaheksa kilomeetri pikkuse ligu kesk- ja alamjooksul ning Idaojal kahekilomeetrise ligu alamjooksul.

Peeda jgi ja Idaoja. Peeda on Emajkke suubuva Porije vasakpoolne lisajgi, selle pikkus on 19 kilomeetrit ning valgala 100 ruutkilomeetrit [1]. Ta voolab peaaegu kogu pikkuses Otep krgustiku phjaosas, vaid vike osa suudmealal jb Ugandi lavamaale; jgi on lemjooksul kohati gvendatud, kuid mujal kulgeb selle vool looduslikus knulises sngis. Kaldad on enamasti puudega tihedalt ristatud, sageli jrsud ja krged.

Peeda jgi on Eesti oludes suure languga, keskmiselt 3,88 m/km. Idaoja suudmest Porijeni ulatub see aga koguni 4,80 m/km [3], mistttu on jgi kohati sna krestikuline. Phjareljeef ja -materjal on vahelduvad: ulatuslikult neb kiviseid ja kruusaseid, kohati liivaseid ja mudaseid like. Thelepanu vrib suurte kivide rohkus voolusngis. Vees vi selle kohal le je leidub palju mahalangenud vi kobraste langetatud puid.

11 kilomeetri pikkune ja 48,8 ruutkilomeetri suuruse valgalaga [1] Idaoja on Peeda je suurim sissevool, suubudes paremalt kaldalt Suure-Kambja paisjrvest pisut allpool. Oma thelepanuvrse languga 5,3 m/km kuulub see meie kmmekonna kige jrsema pikiprofiiliga vooluveekogu hulka [3]. Samamoodi kui peajgi on ka tormakas lisaoja valdavalt looduslikus seisundis ja rgilmeline.

Idaojaga hinemiskohas suureneb Peeda je vooluhulk ligikaudu kaks korda. Sealt allavoolu langeb suviti oluliselt ka veetemperatuur, kuna allikarohke ja paisjrvedeta oja toob sisse tubli annuse jahedat vett.



Kaitstavad vrtused. Jgede ja ojade elupaigatbi (3260) puhul toodud tunnustaimedest vib Peeda je Idaoja hoiualal nha kasvamas allikmailast, harilikku vesisammalt, kallas-tmpkaanikut [3], jgiputke ja jgitakjat. Tunnusloomadest on jeforell, teib, je-kirpvhk, hepevikulised, ehmestiivalised, kevikulised [3]; samuti loodusdirektiivi II ja IV lisasse kuuluv ojasilm ja kolmanda kaitsekategooria, loodusdirektiivi II ja IV lisa liik saarmas. Peale tunnusliikide on Peeda je res nhtud ka jlindu (II kaitsekategooria, linnudirektiivi I lisa), vesipappi (III kaitsekategooria) ja rohukonna (III kaitsekategooria, loodusdirektiivi II lisa).

Hoiuala mrkimisvrseim asukas on aastail 19921994 Peeda jkke asustatud jeforell, kes on kiirevooluliste jaheda- ja puhtaveeliste vooluveekogude indikaator ning htlasi meie punases raamatus thelepanu vajavate liikide loendis (IV kategooria). Ihtoloog Rein Jrveklje hinnangul kuulub je alamjooks Idaoja suudmest Porijeni (4 km), kus rohkesti forelli kudemiseks vajalikku kruusaphja, selle vriskala parimate sigimisalade hulka Eestis [2]. Ka Idaoja suudme-eelne piirkond pakub liigile hid kudemisolusid. Suuremate isendite turgutusalana on sna oluline Porijgi, seda eelkige veevaesel ajal.

Looduslik looklev sng, krestiku- ja kivirohkus ning sageli jrsk krge kallas annavad Peeda jele ja Idaojale arvestatava vrtuse ka maastikuelementidena. Siingi vrib esiletstmist Peeda jgi lisaoja suudmest allavoolu.



Jgu sng ja veereiim puutumata. Kige enam vhendavad vooluveekogude looduslikkust ja elupaigalist mitmekesisust paisjrvede rajamine ning sngi ja veereiimi muutmine. Peeda jgi Suure-Kambja paisust suudmeni ja Idaoja hoiuala ulatuses kuulub lhe, jeforelli, meriforelli ja harjuse elupaikade nimistusse, mistttu on neis likudes sedalaadi tegevused keelatud. Kaitsekorralduskava jrgi peavad niisugused kaitseabinud kehtima ka Suure-Kambja paisust lesvoolu jval hoiuala ligul. Samuti ei ole lubatud lageraie veekaitsevndis (10 m) ning maaparandus, needki hiriksid vrtuslikke elupaikasid.

htlasi on kaitsekavas kirjas tegevused, mis aitaksid tagada hoiuala soodsat seisundit. Neist olulisemateks on peetud: selgitada vlja vimalikud reostusallikad, vltida igasugust reostust; jlgida veekaitsevndi olemasolu pllumajandusmaa ja veekogu vahel; lammutada kalade vaba liikumist takistavad koprapaisud ja vajaduse korral vhendada kobraste arvukust. Samuti tuleb tugevdada kalapgikontrolli, et ohjeldada ebaseaduslikku pki; puhastada Suure-Kambja ja je lemjooksul asuv Peeda paisjrv setteist, mis viksid muidu kanduda privoolu ning rikkuda ra kudemiskohad.

Hoiuala valitseja on Tartumaa keskkonnateenistus, kaitset korraldab riikliku looduskaitsekeskuse Jgeva-Tartu regioon.



1. Eesti NSV jgede, ojade ja kraavide ametlik nimestik. 1986. Valgus, Tallinn.

2. Jeforelli asustamiste efektiivsuse uuring. Lepingu K-9-1-2003/12 aruanne. Eesti loodushoiu keskus, 2003.

3. Jrveklg, Arvi (koost.) 2001. Eesti jed. Tartu likooli kirjastus, Tartu.



RAUL PIHU, SILVIA PIHU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet