|
|
Eesti Loodus 2008/1 | SISUKORD
Sõnumid EL 2008/1 |
|
Keskkonnategude tegijad said tunnustust |
5. detsembril jagati Tallinnas neljandat korda aasta keskkonnateo auhindu.
<p>Þürii jättis peapreemia seekord välja andmata.
|
Keskkonnaministeerium hakkas väljastama keskkonnamärgiseid |
Keskkonnaministeerium on välja töötanud keskkonnamärgised, millega tunnustab keskkonna vallas tehtud silmapaistvaid tegusid või projekte ning organisatsioonide saavutusi keskkonna alal. Avalikkusele esitleti märgiseid “Aasta keskkonnateo” lõpuüritusel 5.
|
Keskkonnategusid vaagis ka keskkonnaühenduste koda |
Eesti üheksat olulisemat keskkonnaühendust liitev EKO ehk Eesti keskkonnaühenduste koda valis 7. detsembri üldkoosolekul 2007.
|
Lõuna-Eestil on nüüd ajakohane ohtlike jäätmete käitluskeskus |
4. detsembril avati Tartus Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise kompleks, mis peale Tartumaa teenindab Jõgeva, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonda.
<p>Ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi hakati Eestis Taani spetsialistide abiga rajama 1990.
|
Bali kliimakonverentsil jõuti kompromissideni |
3.–14. detsembril Indoneesias Balil peetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 13.
|
Aeglustus kiirendab kliimasäästet |
Kanada keskkonnakaitsjate ja transpordikorraldajate ühisuuring kinnitab, et väiksem sõidukiirus maanteedel ei aita mitte ainult päästa inimelusid, vaid ka säästa koduplaneeti ülekuumenemise eest.
<p>Novembri lõpus avaldatud uuringu kokkuvõte kinnitab, et peaaegu pooled Kanada roolikeerajad ei usu, et nende gaasitallamisharjumused võiksid kuidagi mõjutada kliimamuutusi. Samas näitab organisatsiooni Natural Resources Canada asjatundjate töö, et aeglasem sõit säästab kütust ja vähendab järelikult ka ohtlike heitmete hulka: kui 120-kilomeetrise tunnikiirusega sõitu aeglustada kiiruseni 100 km/h, kahaneb kütusekulu viiendiku võrra.
<p>Uurijad peavad nüüd aru, kuidas veenda autojuhte nende šansis aidata kasvuhoonegaaside heidet vähendada: gaasipedaalijalg tuleb vaid ivake kergemaks muuta...
|
|
Panin tähele EL 2008/1 |
|
Kas kristall või elu? |
Talve alguses, kui lund veel ei ole, puutub alusmetsa hämaruses mõnikord silma helevalge ja kohev, nagu puuvilla või suhkruvatti meenutav tupsuke. Et enamasti näeb seesuguseid mõne surnud põõsaoksa või roika peal, olengi neid varem mingiks seeneks pidanud.
|
|
Intervjuu EL 2008/1 |
|
Ranniku, teejuht looduskaitses ja rännurajal |
Veljo Ranniku on sündinud 27. juunil 1934 Võsul.
|
|
Poster EL 2008/1 |
|
Kaduvad jääskulptuurid! |
Andku lugejad mulle andeks, et Eesti Looduse veerule nii kauge ja võõramaise fotoga tulen. Kuid siiski …
|
|
Eesti mõisad EL 2008/1 |
|
Polli park läbi aegade |
Polli mõisaparki Viljandimaal on kunagi peetud Eesti parkide hooldamise eeskujuks. Praegu paelub see park eeskätt värvika ajalooga, kuid üsnagi tumedates värvides tänapäevaga.
|
|
EL küsib EL 2008/1 |
|
Millega teenis Tallinna linnavalitsus keskkonnakirve? |
Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) valis selle aasta keskkonnakirve vääriliseks Tallinna linnavalitsuse. Seda eelkõige järjepidava suutmatuse ja tahtmatuse eest ohjeldada kiiret autostumist ning suunata linna arengut selliselt, et see ei suurendaks siin elavate või töötavate inimeste sõltuvust autost.
|
Mida annab Kose vallale Rahkvälja maastikukaitseala loomine? |
Rahkvälja maastikukaitseala loomine annab Kose vallale hoolimata riigi (keskkonnaministeeriumi) ja ettevõtjate vastuseisust põhiseadusliku õiguse otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. Seda õigust täiendab põhiseaduslik kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning looduskaitseseadus, millega on antud kohalikule omavalitsusele õigus võtta loodusobjekte kohaliku kaitse alla.
|
|
summary EL 2008/1 |
|
|
The year devoted to the poles
Timo Palo reminds his days on the drifting research ship called Tara during the 4th international polar year. The polar year is a giant research project that lasts until 2009 and focuses on thorough research of both the Arctic and Antarctica. |
|
Toimetaja veerg EL 2008/1 |
|
Sulavate jääväljade ajastu |
Kui enamasti on Eesti Looduse esiloos tutvustatud mõnda meil elavat looma, kasvavat taime või kirjeldatud siinseid loodus- ja kultuuriväärtusi, siis seekord on Eestist mõnevõrra kaugem teema. See on lugu aladest, kus on sajandeid valitsenud lõputud jää- ja lumeväljad, kärekülm ja tormituuled. |
|
Matkarada EL 2008/1 |
|
Retk “oma maa linna” ja sohu |
Pärnu- ja Raplamaa piiril vastu Läänemaad laiutab Avaste kaitseala. Ulatuslik madalsoolaam koos kõrge pillirooga on selle piirkonna loodusuhkus.
|
|
Eesti haruldused EL 2008/1 |
|
Sinine kopsurohi |
Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia L.) on Eestis väga haruldane ja kuulub kaitstavate taimeliikide esimesse kategooriasse. Tänapäeval on teada ainult kolm kohta Tartumaal, kus see taim piiratud alal kasvab. |
|
Tööjuhend EL 2008/1 |
|
MEIE PURAVIKKE 1 |
Igal kuul ilmuvas seerias võtame vaatluse alla kandseente hõimkonda kuuluva puravikulaadsete seltsi need rühmad, kuhu kuuluvad lihaka viljakehaga seened, kellel on kübar, jalg ja eoslavakandjaks torukesed. Lihtsuse huvides nimetame neid kõiki puravikeks, kuigi peale puraviku perekonna käsitleme ka perekondi kivipuravik, lepapuravik, sametpuravik, sapipuravik, soomuspuravik, tahmpuravik, viltpuravik, õõspuravik, tatik ja päkk.
|
|
Essee EL 2008/1 |
|
Mõeldes nagu mägi |
Sügav, rinnust tõusev ulg peegeldub järsakust järsakusse, rullub mäest alla ja hajub viimaks öö põhjatus kauguses. See on metsiku ja hoolimatu nukruse väljapaisk ning põlgus kõigi maailma hädade vastu.
|
|
Artikkel EL 2008/1 |
|
Nabamaadele pühendatud aasta |
Olgugi külmad, kauged ja peaaegu inimtühjad, mõjutavad polaaralad siiski oluliselt kogu maakera, selle kliimasüsteemi. Sestap on nabamaade, eriti Arktika keskkonna kiire muutumine viimaste aastakümnete jooksul palju kõneainet pakkunud. |
Peeda jõe – Idaoja hoiuala |
Peeda jõe – Idaoja hoiuala paikneb Tartumaa lõunaosas, hõlmates nendel vooluveekogudel inimtegevusest vähe mõjustatud ning elustiku poolest väärtuslikud lõigud. Hoiuala rajati 2006. |
Tai linnuretk |
Nagu kõiki mitmekesise elustikuga paiku maailmas, ohustab Taimaa põlisloodust inimese karmikäeline majandustegevus. Loodusturism kujutab endast võimalust seda vääramatut jõudu pisut keskkonnasäästlikumas suunas kallutada. |
Näärid |
Pasknääre ehk pajuharakaid leidub nii Eestis kui ka Soomes. Taigalinnud laanenäärid on aga peamiselt soomlaste privileegiks jäänud, vaid mõned julgemad neist on vahetevahel üle lahe eestlastele külla tulnud. |
|
|
|
|