2008/1



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2008/1 | SISUKORD
EL küsib EL 2008/1

Millega teenis Tallinna linnavalitsus keskkonnakirve?


Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) valis selle aasta keskkonnakirve vääriliseks Tallinna linnavalitsuse. Seda eelkõige järjepidava suutmatuse ja tahtmatuse eest ohjeldada kiiret autostumist ning suunata linna arengut selliselt, et see ei suurendaks siin elavate või töötavate inimeste sõltuvust autost.

  • Loe lähemalt...

  • Mida annab Kose vallale Rahkvälja maastikukaitseala loomine?


    Rahkvälja maastikukaitseala loomine annab Kose vallale hoolimata riigi (keskkonnaministeeriumi) ja ettevõtjate vastuseisust põhiseadusliku õiguse otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. Seda õigust täiendab põhiseaduslik kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning looduskaitseseadus, millega on antud kohalikule omavalitsusele õigus võtta loodusobjekte kohaliku kaitse alla.


  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2008/1

    The year devoted to the poles

    Timo Palo reminds his days on the drifting research ship called Tara during the 4th international polar year. The polar year is a giant research project that lasts until 2009 and focuses on thorough research of both the Arctic and Antarctica.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2008/1

    Sulavate jääväljade ajastu
    Kui enamasti on Eesti Looduse esiloos tutvustatud mõnda meil elavat looma, kasvavat taime või kirjeldatud siinseid loodus- ja kultuuriväärtusi, siis seekord on Eestist mõnevõrra kaugem teema. See on lugu aladest, kus on sajandeid valitsenud lõputud jää- ja lumeväljad, kärekülm ja tormituuled.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Matkarada EL 2008/1

    Retk “oma maa linna” ja sohu


    Pärnu- ja Raplamaa piiril vastu Läänemaad laiutab Avaste kaitseala. Ulatuslik madalsoolaam koos kõrge pillirooga on selle piirkonna loodusuhkus.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Eesti haruldused EL 2008/1

    Sinine kopsurohi
    Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia L.) on Eestis väga haruldane ja kuulub kaitstavate taimeliikide esimesse kategooriasse. Tänapäeval on teada ainult kolm kohta Tartumaal, kus see taim piiratud alal kasvab.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Tööjuhend EL 2008/1

    MEIE PURAVIKKE 1


    Igal kuul ilmuvas seerias võtame vaatluse alla kandseente hõimkonda kuuluva puravikulaadsete seltsi need rühmad, kuhu kuuluvad lihaka viljakehaga seened, kellel on kübar, jalg ja eoslavakandjaks torukesed. Lihtsuse huvides nimetame neid kõiki puravikeks, kuigi peale puraviku perekonna käsitleme ka perekondi kivipuravik, lepapuravik, sametpuravik, sapipuravik, soomuspuravik, tahmpuravik, viltpuravik, õõspuravik, tatik ja päkk.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Essee EL 2008/1

    Mõeldes nagu mägi


    Sügav, rinnust tõusev ulg peegeldub järsakust järsakusse, rullub mäest alla ja hajub viimaks öö põhjatus kauguses. See on metsiku ja hoolimatu nukruse väljapaisk ning põlgus kõigi maailma hädade vastu.


  • Loe lähemalt...
  •  

    Artikkel EL 2008/1

    Nabamaadele pühendatud aasta
    Olgugi külmad, kauged ja peaaegu inimtühjad, mõjutavad polaaralad siiski oluliselt kogu maakera, selle kliimasüsteemi. Sestap on nabamaade, eriti Arktika keskkonna kiire muutumine viimaste aastakümnete jooksul palju kõneainet pakkunud.
  • Loe lähemalt...

  • Peeda jõe – Idaoja hoiuala
    Peeda jõe – Idaoja hoiuala paikneb Tartumaa lõunaosas, hõlmates nendel vooluveekogudel inimtegevusest vähe mõjustatud ning elustiku poolest väärtuslikud lõigud. Hoiuala rajati 2006.
  • Loe lähemalt...

  • Tai linnuretk
    Nagu kõiki mitmekesise elustikuga paiku maailmas, ohustab Taimaa põlisloodust inimese karmikäeline majandustegevus. Loodusturism kujutab endast võimalust seda vääramatut jõudu pisut keskkonnasäästlikumas suunas kallutada.
  • Loe lähemalt...

  • Näärid
    Pasknääre ehk pajuharakaid leidub nii Eestis kui ka Soomes. Taigalinnud laanenäärid on aga peamiselt soomlaste privileegiks jäänud, vaid mõned julgemad neist on vahetevahel üle lahe eestlastele külla tulnud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sõnumid EL 2008/1

    Keskkonnategude tegijad said tunnustust


    5. detsembril jagati Tallinnas neljandat korda aasta keskkonnateo auhindu.



    <p>Þürii jättis peapreemia seekord välja andmata.

  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnaministeerium hakkas väljastama keskkonnamärgiseid


    Keskkonnaministeerium on välja töötanud keskkonnamärgised, millega tunnustab keskkonna vallas tehtud silmapaistvaid tegusid või projekte ning organisatsioonide saavutusi keskkonna alal. Avalikkusele esitleti märgiseid “Aasta keskkonnateo” lõpuüritusel 5.

  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnategusid vaagis ka keskkonnaühenduste koda


    Eesti üheksat olulisemat keskkonnaühendust liitev EKO ehk Eesti keskkonnaühenduste koda valis 7. detsembri üldkoosolekul 2007.

  • Loe lähemalt...

  • Lõuna-Eestil on nüüd ajakohane ohtlike jäätmete käitluskeskus


    4. detsembril avati Tartus Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise kompleks, mis peale Tartumaa teenindab Jõgeva, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonda.



    <p>Ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi hakati Eestis Taani spetsialistide abiga rajama 1990.

  • Loe lähemalt...

  • Bali kliimakonverentsil jõuti kompromissideni


    3.–14. detsembril Indoneesias Balil peetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 13.

  • Loe lähemalt...

  • Aeglustus kiirendab kliimasäästet


    Kanada keskkonnakaitsjate ja transpordikorraldajate ühisuuring kinnitab, et väiksem sõidukiirus maanteedel ei aita mitte ainult päästa inimelusid, vaid ka säästa koduplaneeti ülekuumenemise eest.



    <p>Novembri lõpus avaldatud uuringu kokkuvõte kinnitab, et peaaegu pooled Kanada roolikeerajad ei usu, et nende gaasitallamisharjumused võiksid kuidagi mõjutada kliimamuutusi. Samas näitab organisatsiooni Natural Resources Canada asjatundjate töö, et aeglasem sõit säästab kütust ja vähendab järelikult ka ohtlike heitmete hulka: kui 120-kilomeetrise tunnikiirusega sõitu aeglustada kiiruseni 100 km/h, kahaneb kütusekulu viiendiku võrra.



    <p>Uurijad peavad nüüd aru, kuidas veenda autojuhte nende šansis aidata kasvuhoonegaaside heidet vähendada: gaasipedaalijalg tuleb vaid ivake kergemaks muuta...


  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin tähele EL 2008/1

    Kas kristall või elu?
    Talve alguses, kui lund veel ei ole, puutub alusmetsa hämaruses mõnikord silma helevalge ja kohev, nagu puuvilla või suhkruvatti meenutav tupsuke. Et enamasti näeb seesuguseid mõne surnud põõsaoksa või roika peal, olengi neid varem mingiks seeneks pidanud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2008/1

    Ranniku, teejuht looduskaitses ja rännurajal


    Veljo Ranniku on sündinud 27. juunil 1934 Võsul.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2008/1

    Kaduvad jääskulptuurid!


    Andku lugejad mulle andeks, et Eesti Looduse veerule nii kauge ja võõramaise fotoga tulen. Kuid siiski …


  • Loe lähemalt...
  •  

    Eesti mõisad EL 2008/1

    Polli park läbi aegade
    Polli mõisaparki Viljandimaal on kunagi peetud Eesti parkide hooldamise eeskujuks. Praegu paelub see park eeskätt värvika ajalooga, kuid üsnagi tumedates värvides tänapäevaga.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012