2008/1



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/1
Tai linnuretk

Nagu kiki mitmekesise elustikuga paiku maailmas, ohustab Taimaa plisloodust inimese karmikeline majandustegevus. Loodusturism kujutab endast vimalust seda vramatut judu pisut keskkonnasstlikumas suunas kallutada. ha enam Taisse teed leidvad lne pritolu loodusevaatlejad on kohalikeski selle harrastuse vastu huvi ratanud.

Tai on praegu kindlasti maailma soositumaid turismisihte. Eurooplasi meelitavad maalilised pikeserannad, madalad hinnad ja skandaalse maiguga elu. Meie linnuvaatlejate seltskond vltis aga turistilkse iga hinna eest, veetes lbusalt aega loodusparkides ja muidu vhem kidavates paikades. Esmalt tegime lhikese reisi Bangkokist edelasse ja seejrel pikema ringi Phja-Tai troopilistes metsades. Eksootikat sai piisavalt: - siti kirevad kuked hotelliakna taga, jtunud autoaknad mgedes, malaaria proflaktikast tulenev pidev iiveldustunne ja muidugi lausa tapvalt kaunis loodus.

Kurvitsaprgus pletab. Oleme neljakesi saabunud sel Bangkokki ja juba jrgmisel hommikul suundume rendiautoga luna poole. Maharaiutud mangroovimetsade asemele on siinsetele randadele rajatud sadu ruutkilomeetreid soolavlju ja krevetifarme. Loodus ei salli thja kohta: kadunud metsalindude asemele on ilmunud mudavlju ja jtmaad armastavad liigid. Tai lahe ranniku soolavljad on teline kurvitsaliste Meka. Tuhanded neist on phja poolt tulnud siia talve veetma. Huvitav on vaadelda meile tuttavaid kurvitsaliike (soopltt, kvernokk-rdi, vrbrdi jpt.) sellises sulestikus, mida linnud Eestist lbi rnnates veel saavutanud ei ole.

Eestlasele tundmatuid lindegi on piisavalt. Eelkige leiavad linnuhuvilised tee siinseile mudavljadele he liigi prast. Igal aastal talvitub siin vhesel arvul ks maailma haruldasemaid kurvitsalisi lusiknokk-rdi (Calidris pygmeus). Meil ei nnestu esialgu seda oma retke olulisimat liiki kohata. Istume kaks peva Hat Chao Samrani rannal pletava pikese kes ja kammime teleskoobiga tuhandepealisi siberi ja punakael-rdi parvi, aga nn ei naerata.

Jrgmises peatuskohas saame kohalike linnumeeste kest teada, et parim paik lusiknokk-rdi vaadelda ji mned kilomeetrid phja poole. Kolme peva prast suundume taas kurvitsaprgusse mitme tuhande sopanoka seast seda hte ja iget otsima. See on retke ainuke vimalus unelmateliiki nha nrvid on pingul. Kohale judes leiame eest kmmekond mudavlja serva rivistunud kohalikku linnumeest, kes on tulnud siia sama liigi prast. Juba paarikmne minuti prast mrkangi tagaotsitavat ja varsti veel kahte. Kogu linnumeeste juk asub rdisid vaatlustorude ja kaameratega ettevaatlikult piirama, nood aga muutuvad rahutuks ja lendavad minema. Eemaldume suurest seltskonnast ja llatuseks maanduvad pgenikud meie lhedale. Rdid poseerivad meile kenasti 15 minutit. Prast srast linnuelamust on kogu seltskonnal suu krvuni. Kurvitsaprgus pletab, aga magusalt.


Kaeng Krachan. Edasi siirdume mgedesse. Bangkokist mne tunni autosidu kaugusel asuv Kaeng Krachani rahvuspark on saanud linnumeeste seas populaarseks alles viimastel aastatel. Kahe kilomeetri krgusele viival mgiteel liigubon isegi maastikuautoga vaevaliselt lbitav see hoiab suuremad turistihulgad vapustavast paigast eemal. Taimaal on enamik plismetsi maha raiutud ja asemele kasvanud sekundaarne mets ei ole kuigi liigirikas. Siin Birma piiri res on leidub aga veel plismetsa alles. Loomastik paistab siin silma mitmekesisuse poolest: puudel jooksevad oravad ja ahvid, metsa tidab lindude kisa. Kuiv aastaaeg pstab meid nneks verdimevate putukate rnnakuist, kll aga neme palju vrvikirevaid liblikaid.

Veedame mgiteel kolm peva. Eri krgustel kohtame eri linnuliike, biotoobid vahelduvad. Linnuvaatlejale pakuvad siin ehk enim pnevust sarvnokad, meie neme nelja liiki. Telgis bida on teline elamus. siti huikavad metsas kakud ja sirisevad tsikaadid, hommikul ratavad ahvide huilged. Tihedat mgimetsa katab hommikuti mstiliselt ilus uduloor, mille vahelt ritab pike saata esimesi kiiri saata.

Nagu Aasias ikka, pole me siin pris ksi. Taimaal on elatustase viimastel aastatel tunduvalt paranenud ja siseturism judsalt kasvanudedenenud. Ndalavahetuste rahvamassi tttu on linnumehed mnesid rahvusparke juba vltima hakanud. Ka Kaeng Krachani laagripaikades on neme kohalikke bimas. Eelkige meelitavad neid siinsed vimsad kosed, hommikuti kogunetakse piketuse imetlema ning pildistama. Fotograafia on Tais vga populaarne, sest kuna ka kuningas poseerib piltidel tihti, kaamera kaelas. Rahvas armastab oma kuningat vga ja tema tegemisi ritatakse jljendada. Kirevalt kaunistatud kuninga pilte neb kikjal asulates ja teeservades. Rumal nali krgeaususe kulul vib aga lppeda vanglas lppeda.


Linnud jooksevad pikali. Linnuvaatlus vihmametsas ja dunglis erineb natuke meie kuusemetsas kolamisest. Nimelt liiguvad linnud siin suurtes parvedes,, seda nhtust mida nimetatakse birdwave. Sageli ei ne dunglis tkk aega htegi lindu - ja htkki oled sattunud kratseva parve keskele. Tundub, et kohe joostakse sind pikali. Niisama ruttu, kui linnud tulid, nad ka lhevad. Seetttu peab liigikogujatel kohalike liikide mramise alal kodut hsti tehtud olema. Mrata tuleb vga kiiresti: ja hest birdwaveist vid korjata pooled peva liigid kmne minuti jooksul. Srases olukorras on ninapidi mrajats lapata on pris stressitekitav. Ise kasutame palju fotode abi. Niipea kui uut liiki mrkame, vtame linnust mned kaadrid, ja asume alles seejrel teda binoklitetega jllitama. Abiks on ka Lauri varasem Aasia-kogemus. Tais on teada ligi tuhat linnuliiki, nii et mnesid liigirhmi on pris keerukas mrata.

Krguse muutudes teiseneb ka liigiline koosseis tunduvalt, ldjuhul elutsevad haruldasemad liigid just krgemal. Mitmesugused suurte itega taimed meelitavad tiivulisi, eesktt nektarilinde ja prillikuid. Viljapuud ahvatlevad aga tuvisid, sarvnokki ja habelindlasi. he viljapuu all rahulikult oodates vid mne tunni jooksul nha kmneid looma- ja linnuliike nha. Vaatlustoru peab dunglis kindlasti kaasas olema, sest puud on siin uskumatult krged ja linnud tegutsevad tihti just ladvaosas. Binoklist jb selgelt vheks.


Tunne oma haruldusi. Aasia linnustik on eurooplasele loomulikult eksootiline, kuid tuleb ette ka tuttavaid sulelisi ette. Tai on soodne paik, ppimaks tundma mnesid Euroopasse sattuvaid idaharuldusi. Pldudel kuuleb niidukiuru ja taigakiuru kutsehdu, vt-lehelinde istub igas psas. Hea on vrrelda sraseid keerulisi liigipaare nagu tmmu- ja siberi lehelind, mgi- ja mustjalg-tll. Peavalu teeb lehelindude eristamine: neid leidub mnes Tai piirkonnas le kmne liigi. Euroopasse sattuvaid haruldusi neb siin kandis eelkige avamaastikul. Traditsioonilised riisipllud asenduvad aga jrjest enam muude monokultuuridega. Seetttu on niteks tsiitsitajate arvukus viimastel aastatel jrsult langenudvhenenud.


Mgedes klmetab. Reisi teise osa veedame Phja-Tais. Lendame Bangkokist Chiang Maisse. Sealkandis Birma piiri lhedal asuvad med on suureprased linnupaigad ja kuulsa Kuldse Kolmnurga lhedal asuv Chiang Saeni jrv kindlasti Tai parim linnujrv. Turistidel ei soovitata piiril kolada, kuna sest seal aetakse teinekord taga narkokaupmehi taga, lisaks pealegi kivad Birma valitsusved Tai territooriumil omi mssulisi kimbutamas. Meid ei tule Tai-Birma piirijoonel aga keegi hirima. hes piiripunktis pildistame linde otse kuulipildujapesast piiirivalvurid vaid lehvitavad ja naeratavad sbralikult, nagu taimaalastele omane. Tai on limalt turvaline maa, kik suhtuvad meisse hsti.

Kuldne Kolmnurk tundub pris igav paik. Peale mne muuseumi pole siinses turistilksus midagi vaadata, liiklus on aga paras kaos. Soovijad saavad siit minna paadiretkele lbi Birma, Laose ja isegi Hiina. Meie suundume aga mniteist kilomeetrit kagusse Chiang Saeni jrve rde. See on Taimaal vist ainuke paik, kus neb hanelisi. Kui phja poolt saabuvad siia talvituma pardid, kihutavad linnumehed kohale isegi Bangkokist kohale, et uusi pardiliike kirja saada. Jaht on siin keelatud ja linnud tunnevad end turvaliselt. Siingi on palju eurooplasele tuttavaid linde: viupardid, tuttvardid ja sinikaelad (vaid kaks lindu!) tegutsevad koos sadade vike-vilepartide (Dendrocygna javanica) ja laiknokk-partidega (Anas poecilorhyncha). Nende vahel jalutavad veetaimestikul sultantaidad, jakaanad ja ruigad.

Doi Inthanon, 2565 meetri krgune Tai krgeim tipp, on ks kidavamaid linnupaiku. Tippu viib asfalttee, see vimaldab - millega kaasneb muidugi tohutut turistidevoolu. Doi Inthanonile tullakse eelkige klma otsima. Hommikuti mnikord alla nulli langev temperatuur on nii eksootiline, et seda tahab iga taimaalane kord aasta jooksul tunda saada. Eesti turist istub Pattayas rannal, tailane aga Doi Inthanonil, villane mts peas ja kindad kes, ning ldiseb rmsalt. Peaaegu igal aastal klmub mni jist teraapiat nautiv turist end siin kandis surnuks.

nneks leidub mel ka krvalisi loodusradu, kuhu tavaturist ei tule. Tippu katab teliselt muinasjutuline vihmamets, tpsemini pilvemets - cloud forest. Pilvise ilmaga on kogu mets mattunud uttu talveriided peavad seljas olema. Linde on siin kahjuks kratsevate turistide tttu kahjuks vheks jnud.


Loodushuvi suurenemas. Paljudes Kagu-Aasia riikides on kombeks nahka panna kik, mis liigub. Ka Tais on levinud jaht kigele ja kikvimalike vahenditega levinud, siiski tunduvalt vhem kui niteks Hiinas vi Vietnamis. Phja-Taist on niteks sarvnokad jahi, ent ka metsaraie tttu hvinud. nneks paraneb elatustase nii judsalt, et jahipidamine on jrsult vhenenud ja piirkonniti lausa kadunud. Eelkige ktivad linde Hiinast ja Birmast prit vrtlised. hel hommikul leidsin viljapldude vahel lonkides lesseatud linnuvrgu. Ilmselgelt ei kasutatud seda rngastustdeks. Eks linnuharrastajad ritavad srasele leiule ikka ka oma allkirja jtta.

Teatud mral ptakse linde ka puurispidamiseks, aga meie ngime puurides vaid ldlevinud liike. Tai linnud paaniliselt inimest ei karda, see on hea mrk. Niteks Vahemere maades ja Hiinas on linnud jahi tttu nii pelglikud, et varjeta pildistadamine on vga keeruline.

Philiselt ohustab Tais linde metsade raie ja asendamine monokultuuridega asendamine. Metsade asemele kohale on tekkinud mandariiniistandused ja kautukipuude rivid. Peamiselt Phja-Tais torkavad silma masendavalt suured raielangid. Kik see on looduslikku mitmekesisust tunduvat vhendanud. Nagu mujalgi maailmas, on suurima lgi all plismetsade asukad. nneks on viimasel ajal kogunud populaarsust linnuharrastus ja loodusfotograafia samamoodi nagu Eestis. Varasematel aegadel paistsid loodusharrastuste poolest silma peamiselt siinsed eurooplased, nd nib, et ka pliselanikud ise. Loodusharrastuste kaudu vidab hli juurde ka looduskaitse hli juurde. Looduskaitsealasid on Tais loodud palju, phjust tagasi minna on alati.



Uku Paal
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet