Rahkvälja maastikukaitseala loomine annab Kose vallale hoolimata riigi (keskkonnaministeeriumi) ja ettevõtjate vastuseisust põhiseadusliku õiguse otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. Seda õigust täiendab põhiseaduslik kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning looduskaitseseadus, millega on antud kohalikule omavalitsusele õigus võtta loodusobjekte kohaliku kaitse alla.

Rahkvälja maastikukaitseala eesmärk on hoida Kose valla unikaalset karstiala, ohustatud liikide kasvukohti ning muinsuskaitseväärtusi. Maastikukaitseala asub Tammiku külas ning piirneb läänes ja lõunas Tammiku looduskaitsealaga, loodeosas aga loomisel olevate Kurevere ja Tagadi kohalike kaitsealadega; vahetusse lähedusse jääb Tuhala maastikukaitseala. Üksiti vastab ala loodusobjekti kaitse alla võtmise tingimustele: loodusobjekti ohustatus, haruldus ja tüüpilisus.

Kõige suuremaks Rahkvälja väärtuseks võiks pidada selle paiknemist tundlikus karstipiirkonnas, praegu on kindlaks tehtud üheksa maa-aluse jõe sängi. Kogu maa-alune karstisüsteem on suurel alal omavahel ühendatud: muutus süsteemi mis tahes osas mõjutab kogu terviksüsteemi.

Kaitseala hõlmab looduslikult väärtuslikke kasvukohti, mis sobivad üsna mitmele ohustatud taimeliigile: II kategooria liikidest lõhnav käoraamat, kärbesõis ja täpiline sõrmkäpp ning III kategooria liikidest soo-neiuvaip, eesti soojumikas ja vööthuul-sõrmkäpp.

Rahkvälja maastikukaitseala kuulub maakondlikku rohevõrgustikku, olles siinsete rohekoridoride oluline sõlmpunkt. Kogu piirkond on rohevõrgustiku tuumala: ühenduslüli Vahe-Eesti metsade ning Loode-Eesti loodusalade vahel.

Kaitsealal laiuvad muinasaegsed põllud, millest kaks jäävad muistse külaaseme põhjapiirile ning on kantud kaitsealuste muististe nimistusse. Rahkvälja kaitseala piirkonna otseses mõjusfääris on ka kaks Natura-ala.

Kose vald on veendunud, et Rahkvälja maastikukaitseala põhiväärtusi ja piirkonna looduse eripära tuleb tingimata hoida ka tulevastele põlvedele – sestap saigi Rahkvälja maastikukaitseala loodud.