2008/8



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/8
Ilumetsa kraatrid: rahvalugudest teaduseni

Ilumetsa raudteejaama lhedal Vrumaa mnnimetsade vrskuses on pnevad hauad, mis avastati alles mdunud sajandi kolmekmnendatel aastatel, kui geoloogid otsisid savileiukohti tellisetehase jaoks. Siiski olid need kummalised lohud vanarahvale teada varemgi.

Vrreldes Kaali meteoriidikraatritega on Ilumetsa omad mrksa vanemad ja veidi pisemad, kuid paiknedes hredamalt asustatud ja varematel aegadel raskesti ligipsetaval alal, on nende esialgne ilme paremini silinud [1, 2].

Kui Kaali meteoriidiplahvatust on ptud seostada Kreeka pikesepojaga, siis ka Ilumetsa kraatrite kohta kivad omad uskumused ja legendid. Kunagi neile pandud rahvaprased nimed Prguhaud, Tondihaud, Kuradihaud ja Sgavhaud viitavad vanapagana eluasemetele. Kui kaua kohalikud elanikud haudu on tundnud ja mis phjusel on neile srased nimed antud, jb saladuseks. Ka Eesti kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivist ei leia Ilumetsa kraatrite kohta mingeid andmeid. Seetttu on limalt tnuvrsed toonase Plva rajooni looduskaitseinspektori Henn Neemre kirja pandud meenutuskillud, mis on 1975. aastal avaldatud kohalikus lehes Koit [7]: 82-aastase Huule kla elaniku Rosalie Huule jutustuse jrgi asunud siinses mbruses kunagi kirik. Kord jumalateenistuse ajal astunud kirikusse kolm venda, mis oli vanasti vga rangelt keelatud. Kirik oli koos rahvaga kolinal ja mrinal maa alla vajunud. Hiljem olevat nendesse kohtadesse mets kasvanud, et mbruskonna rahvas paganateks jks.

Veel olevat toona kneldud, et Prguhauas pidavat htustel tundidel kima vilgas elu. Keset hauda keenud katel ja mbruskonna mnnik kubisenud askeldavatest prgusulastest, kes varunud lkke jaoks puid. Julgemad sandanud seda elu isegi vaatama minna ja mrganud kaugelt lkkekuma. Lhemalt ei julgenud asja keegi uurida, sest siis pidavat uudishimulikust uurijast prgusulane saama.

Prguhaua lheduses kardeti elda sna kurat: seepeale viivat prgusulased eksinu kohe kuradi enese juurde. Vanasti kidi lhedal olevast Rebaseme ja Huule klast otse Prguhauast mda, Veriora misa aladele. Prguhauast mdudes hoiti kvasti keelt hammaste taga, et halb sna le huulte ei libiseks. Iseranis olid kimbatuses karjapoisid ja lapsed, kes seda kanti kartsid.

Henn Neemre on mrkinud ka seda, et legendi teket oli raske kontrollida, sest enamik vanu inimesi oli surnud ja nooremad ei teadnud sellest midagi.


Teadusuuringute algus. Ilumetsa kraatrites alustati teadusuuringuid kohe prast nende avastamist 1938. aastal. Sel ajal juhendas tid tuntud eesti geoloog Artur Luha, kes oletas, et Ilumetsa hauad viksid olla meteoriidikraatrid. Paraku ei toonud esialgsed napid td kraatrite tekke kohta selgust. Algav Teine maailmasda katkestas uuringud aga sootuks.

Uuesti asuti Ilumetsa kraatreid uurima 1956. aastal TA geoloogia instituudi geoloog Ago Aaloe algatusel ja juhendusel. Juba esimeste vlitde tulemuste phjal vidi sna kindlameelselt jreldada, et sealsed lohud on meteoriitse tekkega. Uurimistd jtkusid ja Ago Aaloe kirjutatud teadusartiklites esitatud andmed kraatrite kuju ning ehituse kohta olid kllaldased, et 1961. aastal vita: Ilumetsas on tpilised meteoriidikraatrid. [1] Sellest kolm aastat hiljem veti Prguhaud ja Sgavhaud ksikobjektidena ka riikliku kaitse alla.


Praegusajal eristataks viit kraatrit meenutavat lohkvormi, millest vaid kaks Prgu- ja Sgavhaud on vaieldamatult meteoriitse pritoluga. lejnud kolmest Ingli-, Tondi- ja Kuradihauast pakub uurijatele thelepanu vaid viimane: selle hest kljest soosse avaneva ja vaid ebamrase katkeva mbrisvalliga madala lohu meteoriitne teke on kaheldav [2].

Suurim Ilumetsa kraatritest on Prguhaud, mis asub Ilumetsa raudteepeatusest umbes 950 meetrit lunaedelas. Kraatri lbimt valli harjalt on kuni 80 meetrit ja sgavus 12,5 meetrit. Kraatri phja katab kuni 2,5 meetri paksune turbakiht.

Kujult samalaadne on ka teine kraater: Sgavhaud. See krge metsaga kaetud lohk asub Prguhauast umbes 900 meetrit luna pool Sgavhaua metsavahikoha lhedal. Kraatri lbimt valli harjalt on keskmiselt 50 meetrit ja sgavus 4,5 meetrit. Nende mlema kraatri plaane vaadates vib mrgata, et valli krgem osa jb philiselt kraatri idapervele. See viitab meteoriidi langemisele lne poolt.

Ilumetsa kraatreid on hulga aastate vltel uuritud nii kaevetde, puurimiste [1, 2, 3] kui ka geofsikaliste mdistuste abil [8]. On tehtud kindlaks, et Prguhaua piires on alusphja Devoni liivakivid kuni 30 meetri sgavuseni purustatud, igemini pihustatud lahtiseks liivaks. Kraatri klgmises osas on alusphja- ja pinnakattekihid jrsult les painutatud ja moodustavad kurru, mida omakorda lbivad lhed ja murrangud [2].

Ilumetsa kraatrite ehituse phjalik uurimine andis Ago Aaloele aluse vita, et tegu on tiesti iseseisva nn. lgi-plahvatuskraatri tbiga: meteoriit plahvatas juba enne prkumist alusphjakivimitega.


Kraatrite vanust on uuritud eri meetoditega. ks phiksimus Ilumetsa meteoriidikraatrite uurimisel on olnud nende tekkeaeg. Seda on mitmel korral ptud selgitada, kasutades eri meetodeid, seejuures on saadud ka erilaadseid tulemusi.

Esimestes Ilumetsa kraatreid ksitlevates artiklites pakkus Ago Aaloe nende vanuseks vhemalt 2000 aastat, lhtudes sealjuures Prguhaua phjal lasuvate organogeensete setete ietolmu analsi esialgsetest tulemustest. ksiti sidus ta need naabruses asuvast siirdesoost saadud andmetega. Nii Ago Aaloe kui ka palnoloog Helgi Kessel pidasid seda tulemust vaid esialgseks.

1970. aasta algul arutati vimalust mrata kraatrite vanust radiossinikumeetodil. Suvel korraldatigi TA zooloogia ja botaanika instituudi ning geoloogia instituudi hisekspeditsioon Ilumetsa. Andmeid koguti ka seekord Prguhaual, kasutades turbapuuri: proove veti nii radiossiniku- (Arvi Liiva) kui ka ietolmuanalsi tarvis (Helgi Kessel). Tdel osales ja neid juhendas Ago Aaloe.

Vlitdel selgus, et turbakiht ulatus seal kuni kahe meetrini, selle all oli 15-sentimeetrine seosakesi sisaldav liivakas jrvemuda (sapropeel) ning seejrel sinakashall vhest orgaanikat sisaldav aleuriitliiv.

Kuigi laboris mrati ka alumise turbalasundi ja sapropeeliga piirneva kihi vanus, plvis ennekike thelepanu kige sgavam seosakesi sisaldav sapropeel: selle vanuseks mrati 6030 C14 aastat. Koos Helgi Kesseli palnoloogilise analsi andmetega avaldati saadud tulemused hisartiklina 1979. aastal ajakirjas Eesti Loodus [3].

Alles prast neid uuringuid leiti TA geoloogia instituudi fondist Ilumetsa esimesele uurijale Ants Laasile l940. aastal tehtud ietolmudiagramm ja viimast kommenteeriv kiri. Selle jrgi peeti alumiste organogeensete setete tekkeajaks boreaalsete setete teist poolt, mille phjal oleks Ilumetsa kraatrite vanus olnud vhemalt 7500 aastat. Tekkis kahtlus, et 1970. aasta suvel sapropeelikihist vetud proov vis olla saastunud lemistest kihtidest prinevate hilisemate huumusainetega, mistttu proov vidi mrata vanuse poolest nooremaks. Seeprast otsustati korraldada kontrollproovide vtmiseks uus ekspeditsioon 1973. aasta septembris. Tol aastal oli suve teine pool olnud sna kuiv, nnda nnestus kaevata surf lbi terve phjasetete lasundi, htlasi oli vimalik vtta rohkelt proove ning paremini uurida sgavamate kihtide koostist ja lasuvust. Tde peasiht oli kontrollida varasemate dateeringute igsust. Samuti vajas tpsustamist ietolmudiagrammi alumine, vga raskesti interpreteeritav osa.

Nende kontrolluuringute kigus sapropeelikihi alumisest osast vetud proovi vanuseks saadi laboris radiossinikumeetodil 6030 C14 aastat, mis vea piirides langes siiski kokku varasema, 1970. aasta dateeringuga.

Uued uuringud Ilumetsa kraatrite vanuse mranguks tehti akadeemik Anto Raukase eestvttel 1996. aasta suvel [10]. Seekord ei keskendutud niivrd kraatrite uuringutele, vaid pti leida jlgi meteoriidi plahvatusega kaasnenud ja mbrusse paiskunud ainesest. Ilumetsa kraatritest kuus kilomeetrit edelas paikneva Meenikunnu soo turbasetetest leitigi 5,75,8 sgavuselt klaasjaid terakesi sisaldav kiht. Neid osakesi laboris analsides tuli ilmsiks selge seos meteoriidi langemisega kaasnenud plahvatusega. Turbakihi radioaktiivse ssiniku dateering andis tulemuseks 6600 aastat. Seda vib pidada Ilumetsa kraatrite tpsustatud tekkeajaks, sest senine Prguhaua phjast saadud vanimate kihtide vanusemrang 6000 ja 6030 aastat ei andnud otsest vastust kraatrite tekkeaja kohta, vaid kajastas ksnes orgaaniliste setete kogunemise algust, seega haudade vhimat vimalikku vanust.


Miks oli sealne kant kardetud ja neetud? Tulles tagasi Ilumetsa kraatritega seotud rahvaprimuste juurde, vib elda, et muistendeid jrvephja vi maa sisse vajunud kirikutest on Eesti rahvaluules teada mitu. Niteks primus Palamuse ligidal paikneva Jaani oidu kohta pajatab: .. enne seisnud seal Jaani kirik, mis aga kikide imestuseks hkitselt maa alla vajunud. Kes praegu veel jaanipeva sel Jaani oidu lhedal juhtub magama, kuuleb selgesti maa all kiriku kellade lmist ja inimeste laulu hlt. [4] Ka Koorkla Valgjrve naabruses paikneva Udsu jrve phi pidi varjama sinna kunagi vajunud kirikut [5].

Paratamatult tekib ksimus, miks on aegade jooksul Ilumetsa kraatreid nimetatud just sraste nimedega: Prguhaud, Tondihaud, Kuradihaud. Miks pidasid lhikonna elanikud sealset kanti neetud ning kardetud kohaks? Samasuguse meteoriitse tekkega Kaali jrve kohta on arheoloog Vello Lugase andmeil teada, et seda paika on aegade jooksul peetud hoopis phaks veekoguks, kuhu toodi ka ohvriande [6]. Selle veekogu kaldale ehitati koguni kindlustatud asula muinaslinn. Kas oli Ilumets kraatrite puhul tegu testi mingi paganliku rituaalse paigaga, mille kirikutegelased oli ra neednud ning mida rahvas seeprast pelgas? Vi on see siiski ksnes rahva mttekujutus: tunti suurt hirmu plismetsa sgavuses paiknevate omapraste pinnavormide ees. Srased mlestused kandusid aga rahvamuistendina plvest plve edasi.

Rahvaluuleteadlane professor lo Valk selgitab haudade kartust nnda: Aastatuhandete vltel paiksena psinud eestlastel on oma kodukandi maastiku ja loodusega kujunenud lhedane suhe. Jutuprimus on andnud paikadele thendusi, suhtumised pldude kultuurmaastikusse ja puutumata loodusesse on olnud erinevad. Hiied ja phakojad on sageli asunud klade piirialadel, kus saab alguse see territoorium, mida ei asusta inimolendid, vaid nhtamatud jud. Et rahvajuttude ja uskumuste levik on laialdane, pole Ilumetsa muistendites midagi harukordset. See traditsioonilisus aga vaid kinnitab primuse ehedust. Kllap on kohaliku rahva thelepanu ratanud kraatrite ebatavaline kuju, mis on soodustanud pnevate hirmulugude psimist. Eestis oli laialt tuntud kristlik legend Jumala vastu mssu tstnud langenud inglitest, kes karistuseks maa peale paisati ja kellest said inimestele ohtlikud kuradid ning loodushaldjad. Kas kummalise kujuga Kuradi-, Tondi-, Prgu- jt. haudu Ilumetsas on kunagi seostatud ka selle legendiga, vib vaid oletada. Siit edasi vib melda, et kuivrd ingleid ja taevakehi on Euroopa ning Eesti traditsioonis seostatud, siis annab just langenud inglite legend teprase, ehkki mtilise seletuse Ilumetsa kraatrite tekkele. Aga rahvaluule on avatud paljudele tlgendustele ja oletustele, kohaprimusest inspireeritud mttelendu hoiavad teatud raamides vaid needsamad paigad maastikus, mis hendavad meid eelnevate plvkondadega, kes on melnud, arutlenud ja usaldanud teadjamate inimeste arvamust nii nagu meiegi.



1. Aaloe, Ago 1961. Ilumetsa kraatrid. Eesti Loodus 12 (5): 2631.

2. Aaloe Ago 1979. Meteoriidikraatrid Ilumetsas. Eesti Loodus 30 (12): 758761.

3. Liiva, Arvi; Kessel, Helgi; Aaloe, Ago 1979. Ilumetsa kraatrite vanus. Eesti Loodus 30 (12): 762764.

4. Liiva, Arvi 2007. Palamuse kirik ja legendid. Palamuse Valla Teataja, 7.

5. Liiva, Arvi 2008. Mistatuslik ehitis Koorkla Valgjrves. Eesti Loodus 59 (4): 182186.

6. Lugas, Vello 1996. Kaali kraatrivljal Phaethonit otsimas. Tallinn.

7. Neemre, Henn 1975. Ilumetsa meteoriidikraatrid. Koit, 17. mai.

8. Plado, Jri; The ESIR Working Group 2006. The Ilumetsa meteorite crater field, SE Estonia results of the geophysical campaign. Bulletin of the Geological Society of Finland, Special Issue 1: 125.

9. Raukas, Anto 1988 Eestimaa viimastel aastamiljonitel. Valgus, Tallinn.

10. Raukas, Anto et al. 2001. The age of the Ilumetsa meteorite craters in southeast Estonia. Meteoritics & Planetary Science 26: 15071514.



Arvi Liiva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet